Kuues osa juulikuu õmblusmaaniast: maikad ja seelik

Enne, kui saan juulikuu maikasid näidata, pean lagedale tooma hoopis ühe jupitatud triibulise maika. Mul on hunnik triibulisi kangajuppe ja Õmblustoa grupi eelmine projekt pani mindki õmblema - juppidest särgiks. Tänu Õmblusmamslile leidsin enda masinalt ka selle ideaalse piste üles ja lasin kangajupid lihtsalt kokku, siis lõikasin lõike järgi esitüki välja ja oligi peaaegu särk valmis. Kangad siis puuvillased, seljatükiks minervacraftsist tellitud viskoostrikotaaž. Kandid soonikust, mis Studio Liv lehelt pärit.

Jumaldatud jupid said maikaks :)

Eelmine särk sobib väga hästi mu interlock trikotaažist seelikuga, mis õmmeldud Burda 8677 järgi. Kuigi ega seal palju enam algsest lõikest järgi ole - passet lühendasin, seelikuosa kahandasin ja taskud õmblesin lisaks. Selline mõnus lihtne selga visata ja sobib tõenäoliselt ka talvel kanda. Kangas tõenäoliselt ostetud Aiko kanga soodusmüügilt, aga ma väga kindel enam pole :) Igal juhul on see mõlemalt poolt ühesugune ja koostiseks tõenäoliselt viskoos koos polüestriga.

Tasku ääred kanditud diagonaalkandiga, vööpael Karnaluksist. Peaks sinna mingid pärlimummud ainult otsadesse leidma :)

Alguses tundus, et ükski särk selle seelikuga ei sobi, ja seetõttu sai kaks maikat juurde õmmeldud. Kantisin neid seekord teistmoodi kui ma tavapäraselt teen. Nimelt voltisin kandi pooleks, kinnitasin pahemalt poolt overlokiga ja siis pöörasin paremale poole tagasi ja kinnitasin tavalise sirge õmblusega. Toimib ja endal oli huvitavam õmmelda :) 

Vahelduseks on tore niipidi kantida :)

Seelik koos maikaga.

Nüüd, neid kahte heledat maikat vaadates, mõtlesin välja, mis mind häirib. Ma tahaks sellele heledale taustale mingid mustrit peale! Tõenäoliselt kaevan oma värvid välja ja trükin või joonistan nendele särkidele midagi lisaks. Või siis kannan pikkasid kaelakeesid, mis särki vähe ilmestaksid. Maikade kangad ja kandid jällegi Studio Liv lehelt, need juba ammu kokku ostetud. Nii tore oli kangakuhja natukenegi väiksemaks saada, kuigi kappi need ikka kõik ära ei mahu.

Lõikeid enam ei teagi. Muudetud nii palju siit-sealt, et ei meenuta enam ühtegi :) Vastavalt kangale ja vajadusele.

Ühe särgi ja seeliku sain pildistamiseks selga ka. Ootasin, et päike pilve taha läheks ja sain pildi ka kätte. Ülejäänud särgid nõudsid ka pildile ja pesunöör oli täpselt sobivas kõrguses. Naeratus on spetsiaalselt Terjele ;)

Pikka kaelakeed on vaja nüüd - võibolla olekski hea selles palavuses hoopis natuke pärlitööd teha? ;)

Purjekatega beebitekk

Juuli alguses vahetult enne oma suuremat õmblusmaaniat õmblesin valmis kaks beebitekki. Ühte praegu veel näidata ei saa, teine aga kaunistab mu blogi postitust küll. Ma polegi nii kaua aega lapitekke õmmelnud ja lausa lust oli neid kahte teha!

Rullis. Sedasi jääb hetkel kappi seisma ja omanikku ootama :)

Lapitekk on õmmeldud puuvillastest kangastest. Osa neist on varem oma elu elanud kardinana, osa on hoopis mingid õmblusjäägid. Igal juhul sobisid nad omavahel ideaalselt kokku ja üks mereline lapitekk saigi sündida. Kangakapp just tühjemaks ei jäänud, peaks veel paar(kümmend) tekki õmblema ;)

Kandi vahele õmblesin volditud kolmnurkasid - mulle nii meeldisid need seal.

Taolist ribadena kokkuõmmeldud tehnikat olen juba ammu tahtnud teha, sest ma pidevalt imetlen sarnases tehnikas õmmeldud Krista (ehk Õmblusmamsel - link tema blogile) lapitekke. Lõpuks ometi oli põhjust see ise järgi proovida. Nii tore! Ma usun, et püüan veel millalgi samas tehnikas tekke teha :)

Tagumisel poolel tulevad tepitud purjekad ja lained hästi nähtavale.

Kogu tekk on laineliselt läbi tepitud ja ääred on kanditud diagonaalkandiga (välja arvatud triibuline osa, sinist kanti "täpselt" ei jätkunud). Tekile annab õhulisust ja pehmust mahuline vatiin. Teki suuruseks 1x1m. 

Merele!

Ikka juulikuu maania - kleit ja kardigan

... või jakk. Kuidas kellelegi paremini sobib. Mõlemad samast kangast, ainult jaki puhul tuli õlgadele halli juurde panna, sest muidu poleks tõesti välja tulnud. 

See hall osa jääb pildil eriti silmatorkav, tegelikkuses ei ole kontrast nii suur

Kangas on minu mäletamist mööda pärit Uuskasutuskeskusest. Mulle nii meeldib selle värvid ja muster, koostis ainult mitte nii väga. Samas midagi looduslikku seal sees peab ikka olema, sest see kangas hingab :) Jaki lõige on Ottobrest (2/2015) ja juba neljandat korda mul kasutuses. Üks on kodus pidevas kasutuses, ühe heledamaga käin pidevalt väljas kui vaja midagi õhemat peale visata ja kolmanda heledaga samuti. Nüüd siis neljas ka, juhuks kui teised kaks heledat peaks ka jääma ainult kodus kõlbulikuks. 

Seekord ainult Manni seljas, sest ma praegu vabatahtlikult küll endale kardigani õhukese suvekleidi peale ei aja :D

Kleit, nagu näha, on samast materjalist. Nüüd ma enam ei pea seda kangatükki ühest riiulist teise suruma ja mõtlema, et oh, millal tuleb aeg... Tuli aeg ja realiseerisin oma plaanid vähemalt selle kanga jaoks. See, kui palju mul veel teostamata plaanidega kangatükke kapis on, ei oma praegu tähtsust. 

Puuvillane soonik kantideks juhtus täpselt õiget värvi olema.

Kleidi lõige on Ottobre 5/2013 tuunika lõige pikendatuna. Praegu tundub, et see on kõige parem ja mulle sobivam lõige üldse - isegi seljal ei jää kangas väga voltima (muidu ikka nõgusa selja tõttu jääb vähem või rohkem). Õmblesin lõpetuseks sama lõike järgi ka kaks maikat, needki istuvad seljas suurepäraselt :) 

Kantisin seekord puuvillase soonikuga, mis tellitud Studio Liv Fabrics FB grupist, sellise värvide sobimise korral pole küsimustki! Alläär sai veniva pistega õmmeldud, sest viimasel ajal kipun ma ise oma särkide ja kleitide alläärte õmblusi katki tõmbama. 

Linna peale (mis ma luiskan, mänguväljakule ikka!) minekuks valmis :)

Ma olen iga õmmeldud eseme puhul nüüd proovinud ka seljas asju näidata, aga uskuge mind, see pole üldse lihtne! Esiteks on mul hetk vaba aega siis kui päike lagipähe paistab, tugevad varjud ja hiiglama palav on. Teiseks pole ma üldse rahul oma poseerimisoskusega. Ma teen vist iga kord 40-50 kaadrit ja lõpuks suudan kogu kupatusest 1-2 kõlbulikku pilti välja valida. Hea, kui sedagi. Ülaloleva foto saamiseks poseerisin kõigepealt värava vahel, teisel pool väravaid ja lõpuks vastu kõiki reegleid: vastu päikest. Seetõttu ka päikeselaik mu näo kohal. Homme pean julguse rinda võtma ja koduaiast välja lippama. Ärge siis kõva häälega naerma hakake, kui üks seisab keset tänavat kolmjala ees ja klõpsib endast pilte teha ;) 

Kuna ma kleidis tehtud "selfied" suutsin telefonist kustutada, peate leppima linnavaatega :) Kleit oli seljas. Ausõna :)

Juulikuu õmblusmaania: kolmas osa, kaks kleiti

Ma kunagi õmblesin endale lillelise ülaosa ja tumesinise seelikuosaga kleidi - see osutus siiani tuvastamata põhjustel mu lemmikkleidiks ja nüüdseks on juba päris ära kantud. Tuli hakata mõtlema kleidist koopia tegemisele. Õnneks kappe koristades juhtus kätte üks maani must õhtukleit, mille dekoltee mulle ei meeldinud ja mis seljalt oli pea tagumikuni avatud. Kunagi sai selle kleidiga uus aasta vastu võetud, aga see oli ikka mitmeid aastaid ja kaks last tagasi :) Igal juhul oli kleit piisavalt pikk, et seda taaskasutada - lõikasin ülemise osa maha ja õmblesin omale meeldivast kangast uue. Seejärel viisin uue kleidi Mehhiko restorani sööma :) 

Kott piilub ka käe tagant. Mõnus õhtusöök oli :P

Lilleline ülaosa on siis jällegi viskoos-polüester-elastaan vms koostisega  trikookangast, must osa polüester. Ehk saab see nüüd uueks lemmikuks ja vana saab veidi puhkust.

Kleit kogu ilus. Jällegi tõden, et vöö on tingimata vajalik.

Teine kleit on samuti ühe pikaaegse lemmiku järgi õmmeldud. Ma poleks kunagi uskunudki, et üks esimesi õmblustöid mul siiani selga rändab. Aga igal suvel tõmban oma vana liblikatega kleidi muudkui kapist välja ja viskan selga. Eks see lihtsus ole põhiline. Lõige McCall's 6264 variant A, lihtsalt seekord ei pannud rinna alla kummikanalit. Kannan natuke kleiti ja kui tekib õige tunne, siis panen :)

Manni seljas koos pruuni nahkrihmaga.

Kleidikangas on tellitud jällegi Minervacrafts.com lehelt ja seekord puhas polüester. Lihtne reisidele kaasa visata, kotti suruda või ringi liikuda - ei kortsu, võib kuuma veega pesta ja kirju kangas ei lase plekkidel välja paista. Mõnikord kulub selline ka kappi ära. 

Peale hommikust rannaskäiku on nii mõnus pärast tekk murule visata ja ise sinna pikali heita.

Mida ma järgmisena pildistama asun? Kleiti, seelikut, maikasid, jakki või hoopis beebitekki? :) Korra juba mõtlesin, et ei jäägi enam midagi pildistamiseks, aga siis tegin kapiukse lahti. Asju küll veel näidata. Homseni!

Juulikuu õmblusmaania (teine osa): neerumustriline kleidike

See oli ennemuistsel aal, kui kangaid tuli kaaluga... võiks alustada selle kleidi juttu. Nimelt suhteliselt värskelt Minervacraftsi lehte avastades tellisin sealt mitu-mitu pakki kangaid ja pea oli plaane täis. Enne, kui jõudsin midagi plaanidest teoks teha, tulid teised kangad peale... Nii need jäid. Trikotaaži õmmelda tundus lihtne, viskoosist mitteveniv kleidikangas aga hirmutas.

Õmblusmaania algus. Nüüdseks on mõlemad lillelised kleidiks saanud, tumesinisest seelik :)

Õnneks oma juulikuu õmblusmaania käigus olin ühe "rannakardina" valmis õmmelnud (varsti ehk näitan sedagi) ja teise kleidi õmblemine ei tundunud ületamatu. Valisin lõikeks ammu plaanitud kleidikese Burda 2/2009 ajakirjast (mudeli nr 121 või 122) ja tahtsin maani kleiti, kuid kangast jagus vaid põlvini pikkusele. 

Diagonaalsest riideribast kummikanali õmblemine.

Ma olen viimastel aastatel ainult trikotaažist rõivaid õmmelnud, nüüd oli uudne kogemus sitsikangaga töötada, mis veel kergelt libe ka oli. Lisaks oli täitsa põnev Burdas näpuga järge ajada ja kleiti kokku saada. Kleidi tegumood on iseenesest lihtne - kahest osast raglaanvarrukad, millel keskel lõhik; taljel kummikanal ja osaliselt kummiga kroogitud kaelus. Ei mingeid lukke ega haake. 

Kuumaks suvepäevaks ideaalne - viskooskangas on jahe, lõige on avar ja õlad ei põle ära :)

Kaeluse õmblemine oli muidugi omaette ooper - selleks hetkeks olin vist otsustanud, et tean täpselt, kuidas teha... Ütleme siis nii, et päris ikka ei teadnud. Õmblesin diagonaalkandi kaelusesse, kinnitasin selle täies mahus ära ja siis sain aru, et 10 ja 11 sentimeetri pikkuseid kummijuppe on väga raske täpselt õigesse kohta (õlgadele ja ette keskele) ajada. Harutamine pidi meistriks tegema ja nii ma siis harutasin. 

Mann oli seekord nõus pärlitega poseerima - kleit eest ja tagant.

Lõike ma ajasin millalgi eelmisel suvel Burdast maha, sest kindel plaan oli endale maxikleit õmmelda. Kui ma olin sellest kangast kleidi tükid välja lõiganud ja leppinud faktiga, et 2m kangast maani kleiti kuidagi ei saa, siis leidsin oma üüratutest kangakuhjadest ka selle kanga, mis algselt kasutusse pidi minema. Nüüd jääb aga see 4m kangast järgmist õmblusmaaniat ootama :D 

Üritasin elulõngaga poseerida, aga see tahtis pildilt plehku panna...

Õnneks lubab ilmateade juuli lõpuni kuumasid suveilmasid ja ma saan kleidi mõnuga sisse kanda hoolimata sellest, et tegu pole üldse minuliku kleidiga. Parem see kui mitte midagi ;)

Järgmiste õmblustöödeni!