27 February 2017

Minu värvid, riiete värvid, aksessuaaride värvid, värvid, värvid...

Ma olen enda riietuses alati teatud värve eelistanud. Nii palju, kui valida võimalik oli. Alguses punased, roosad toonid, väheke ka siniseid. Must, hall ja valge nagunii. Korra käis miski khakirohelise laine ka, õnneks see läks üle. Pruuni värvi riideid on mõni üksik sattunud. Tugevaid ja erksaid toone olen alati natuke peljanud - nende välja kandmiseks on vaja rohkelt enesekindlust. Ma eelistasin pigem silmatorkamatu olla.

Mäletan, et ostsin kord Hollandist ühe vanaroosa kampsuni ja hoolimata sellest, et see läks pea kohe lötsakaks, kandsin kampsunit pea igal võimalusel. Mu ema ütles tihti, et see kampsun on täpselt õiget värvi minu jaoks. Vanaroosa muutis mu jume tervemaks, "peitis" pigmendi ebaühtlused ja ausalt öeldes tundsin ma selles kampsunis end alati paremini. 

Endale rõivaid õmblema hakates ostsin palju uueväärilisi aga liiga suuri rõivaid teiseringi poodidest. Varusin hunnikus punaseid pluuse, ka punast kangast sai valitud kokku ostetud. Tegin need ümber endale kandmiseks ja kandsin punast täitsa mõnuga. Mingi hetk aga hakkas üha enam tunduma, et punane pole minu värv. Võibolla ma kasvasin sellest välja. Igal juhul nüüdseks on punane pea samas hunnikus, kus roheline ja kollane värvgi - kellegi teise riidekapis :)

Ajaga olen üha värvitundlikumaks muutunud. Hiljuti enda rõivakangaid sorteerides jäid kumama lilla, roosa, sinine ja kõiksugu hallid toonid - need on sisetunde järgi kõige minulikumad värvid. Uurisin värvusõpetusi, omavahel kokkusobivaid värve. Sattusin vahepeal päris palju lugema aastaaegade järgi liigitusi - neid on muudkui põhjalikumaks muudetud ja 4 liigituse asemel on neid juba 12 või 16. Erinevaid artikleid uurides ja pilte kõrvutades jõudsin arvamisele, et ma olen nö hele suvi (Light Summer) tüüp. Minu rõivaste ja meigi värvid peaksid olema sellised:

Google ja märksõnad "seasonal color analysis" aitavad uudishimu puhul

Hiljaaegu aga liitusin ühe FB grupiga, kus viimase kahe nädala popimaks teemaks oli endale sobivate värvide leidmine. Inspireeritud oli see põhiliselt Seamwork.com artiklist. Seejärel tegi üks blogija Becca minu jaoks asja veelgi selgemaks. Nii ma siis ootasin päeva, mil saaks korraliku pildi teha ja enda värvid välja uurida. 

Ootamisaja täitmiseks kasutasin üht varasemat pilti ja Google märksõnu colors from photo. Selle pildi põhjal on päris hea valik neutraalseid toone, mida aksessuaaride valimise puhul kasvõi silmas pidada. Parempoolse paleti koostas see leht.

Mu silmad polegi sinised! :D
 
Ma saan aru küll, et paar tumedamat tooni on hoopis dressipluusilt võetud (just see ilus tumesinine ka) ja tegelikult on antud foto liialt kollase alatooniga. Samas neid värve vaadates on ainult mõned pruuni toonid, mida ma üldse enda ligidale ei laseks. Ülejäänud tunduvad väga "sõbralikud" olevat.

Ühel vähe valgemal päeval tegin lõpuks endast võimalikult tõetruu foto. Tähtis on päevavalgus, meigivaba nägu ja väga vähene arvutitöötlus. Viimase osas andsin pildile ainult natuke heledust juurde. Minu foto sai selline:

Ma olen alati arvanud, et mul on sinised silmad. Aga ikka ei ole! Heal juhul võib nende kohta öelda sinakas-hallid.



ColourLovers lehel sain selle pildi järgi omale järgmised värvid valitud. Paremal pool näitab jälle pea kõiki pildilt leitud värve. Pildi all olevad värvid valisin aga huultelt, silmadelt, otsa eest ja juustelt. Kõik roosa tooniga värvid meeldivad mulle kohe väga. Peaks vist rohkem enda riietusse neid värve kombineerima.

Mulle väga meeldib esimene toon - mu huultelt värv sobiks väga hästi uueks lemmikkampsuni värviks!

 
Seejärel lippasin Adobe Color CC lehele ja valisin vastavalt Becca blogi juhendile enda fotolt värvid. Ma seal tükk aega valisin ja jälgisin, et leiaks need, mis minu jaoks kõige tõetruumad paistsid. Valitud värvide juurde kirjutasin värvide html-koodid (vist sai õige nimi), et hiljem ka endale sobivad üles leiaks.

Värvide järjestus: huuled, juuksed, juuksed, nahk otsaesisel ja silmad.

Nüüd tuli kõige keerulisem ja aeganõudvam osa. Kõik need värvid tuli ükshaaval värvirattast läbi lasta. Tegin muudkui arvuti ekraanist pilte ja koostasin omale meeldivate värvide kollaaži. Jätsin osa pruune (need kohutavad kakatoonid) ja osa rohelisi (sellised koera okse moodi toonid) kohe heaga välja. Mõned toonid hakkasid ka korduma ja üritasin neid topelt mitte kasutada. 
 
Üleval pruunid toonid (mida ma rõivastuses pigem ei kasuta), vasakul pea kõik mu lemmiktoonid, paremal pool rohelised (neid ma ka enda rõivastel ei salli).
 
Kollaaži tegemine võttis üksjagu aega, aga mida enam ma oma värve vaatasin, seda enam tundusid need õiged minu jaoks. Ma saan aru, et siinne analüüs ei pretendeeri absoluutsele tõele ja tõenäoliselt ei viska ma oma mõnda viimast punast ja pruuni pluusi seetõttu kohe prügikasti aga mul on hea meel, et edaspidine suund on selge ja kahe erineva meetodi alusel kokku klapib. 
 
Seega siht on järgmine: kangaid valida vasakpoolsete värvide järgi (lisaks must ja tumesinine (navy), millest ma loobuda ei saa kuidagi), aksessuaaride valimisel võin vabalt kasutada ka pruune toone ning ehete puhul jään alati kasutama hõbedat või valget kulda. 

Kuidas teil värvidega lood on? Kas on mingid lemmikud hea tunde värvid? Kui keegi endale veel sellise analüüsi viitsib teha, andke mulle ka teada! Ma hea meelega loeks-uuriks :)

19 February 2017

Tõusud ja mõõnad retuuside ja tuunika näitel

Inimese mõistus töötab ikka omapäraselt. Kui mul on hunnik töid ja tähtaegu kukil, lapsed haiged, ise haige või kodu vaja korda seada, on mul peas miljon +1 ideed kõigega, mida võiks kohe õmmelda. Mõtteid muudkui kuhjub ja tekib frustratsioon, et mitte midagi valmis ei jõua... Kui lõpuks kohustuslikud tööd kaelast ära saab ja vabalt endale õmmelda tohiks, ei tule mitte ühtegi ideed. Kõik mõtted on justkui tuhaks põlenud ja ükski kangas kapis ei hüüa, et vali mind ja õmble midagi ägedat.

Sellisel hetkel tuleb plaanimajandus välja otsida ja lihtsalt käärid kangasse lüüa. Sellisel hetkel tuleb endale öelda - hakka aga pihta. Kasvõi triigi niisama kangast ilusaks. Või õmble midagi, mis on vajalik. Sellisel hetkel lõin ma käärid tumesinisesse trikotaaži ja õmblesin endale retuusid :) Lõige pärit Ottobre 5/2016 numbrist ja need on jalas imemõnusad! Tumesinine kangas FB Disainkangaste tellimise grupist. Nüüd tuleks ühed mustad ka õmmelda, sobiks teiste rõivastega ka kanda.

Nii kirjutasin ma mõnda aega tagasi, arvates enesekindlalt, et järgmisena õmblen endale tuunika ka ning pildistan kohe rõivad blogi jaoks. Tegelikkuses õmblesin igasugu muid riideid, lugesin ja tegelesin uuesti miljoni muu kohustusliku tööga. Lõpuks asusin tuunika kallale. Kangas on tellitud Nööbijuttude kangapoest ja sinine ühevärviline FB Disainkangaste tellimise grupist. Imemõnusad mõlemad!

Tuunika lõike võtsin Ottobre 5/2014 numbrist, pildil tundus nii mõnus olevat. Tegelikkuses nõuab aga see lõige pehmet väga hästi langevat õhukest kangast. Minu tuunika hoiab kehast eemale ja kangas on natuke liiga kange sellisele lõikele. Kahju! 

Tulebki välja, et mõni rõivaese õnnestub ülihästi, enamustega jään piisavalt rahule ja aeg-ajalt on mõni rõivas selline, mida tuleb kohe ümber tegema hakata. Tuunika kuulub sinna viimasesse gruppi. Mis ikka - järgmised tulevad jälle hästi välja! :)

Väga hästi istuvad retuusid ja ebaõnnestunud tuunika.

16 February 2017

Pidžaamapidu!

Ma saan aru, et üle ookeani Ameerikamaal on väga popp pidžaamapidusid korraldada. Tulevad tüdrukud-neiud-naised kokku, ajavad endale mugavad lounge-riided selga ja teevad padjasõda. Filmides ju näidatakse nii ning tasub uskuda kõike, mida Hollywoodi filmid pajatavad. Igal juhul võiks keegi mind nüüd ka mõnele sellisele olengule kutsuda, mul on sobiv garderoob (minu meelest!) olemas. 

Pildistamise ajaks ma kahjuks kedagi teist pidžaamades enda kõrvale ei leidnud. Suurem poeg oleks padjasõda tahtnud teha aga mul on peas üks kiiks, mis ei taha temast pilte internetti. Küll ta kunagi jõuab ise neid siia netiavarustesse piisavalt panna. Niisiis ilma sõjata haarasin riiulist hoopis kaks lemmikraamatut ja viskusin diivanile. 

Varrukaotstes ja säärteotstes soonik, pärit samuti FB grupist

Pidžaamapluusid on õmmeldud Ottobre Woman 5/2010 number 4 lõike järgi ja püksid Ottobre Woman 5/2016 number 11 lõike järgi. Kangad on tellitud FB Disainkangaste tellimise grupist ja koostiseks on puuvill-elastaan. Kohe kui ma olin neid kätte saanud, silitanud ja imetlenud, tekkis plaan need pidžaamadeks õmmelda. Kõiki nelja kangast on natuke järgi, saaksin ühed lapilised pidžaamad veel õmmelda :P 

Mugav olemine garanteeritud!

Pükste lõikega olen eriti rahul. Nii mugavad ja istuvad täpselt õigel kõrgusel. Tegelikult oli lõige mõeldud dressipükste õmblemiseks ja Kai-Epu blogist tema pükse vaadates tekkis tahtmine endale ka taolised õmmelda :) Olemasolevad hakkavad põlvede kohalt juba ära kuluma. Tundub, et mul on sama probleem nagu mu pojal - hammastega põlved :D

Jäin lugema. Järgmiseks võtan "Daamide õnne" uuesti käsile.

15 February 2017

Plaanimajandust ja plaanimata rõivaid

Ma siin lubasin hoolega rohkem blogis nähtav olla, kuid jaanuari lõpp läks väga sujuvalt üle poole veebruarini. Tõenäoliselt oli asi haigustes. Lisaks olin ma raamatutesse uppunud. Õmblesin ka aga pildistamiseni ei jõudnud. Lõpuks ajasin fotoka statiivi otsa, tegin end ilusaks ja muudkui poseerisin iseendale. Küll see on raske töö! Muudkui jäta meelde, millist jalga kõverdada, kuidas käsi hoida, õlad kerkivad kõrvadeni ja siis tuleb neid alla suruda, naeratus muutub tigeduseks ja kõigele lisaks ronivad väiksed elus ja eluta olendid pildile. Eluta olendiks seekord robottolmuimeja, mis otsustas mu varbaid puhastama tulla...

Pildistamise tulemust näitan lausa kolmes erinevas postituses. Esimeses on pudru ja kapsad: kodune kossakas, pitssärk, boolero ja viimaks mu uus lemmikdressipluus. 

Kodune garderoob täienes

Oma koduse kossakaga olin enam-vähem rahul kuniks abikaasa koju tuli ja küsis, et miks ma nõukaaegset laudlina kannan. Sain ka siis aru, mis mind häiris. Lilleline kangas on ostetud suvepuhkuse ajal Kuressaarest väikesest kangapoest ja tol hetkel mulle see väga meeldis. Tõenäoliselt mõne teise lõikega ei tunduks see nii "laudlina" moodi, kuid kumerad servad ja piisavalt ruumikas disain ei tee head. Varrukad on õmmeldud villasegusest kangast, mis peale pesu kangesti viltu jooksma hakkas. Kahjuks oli mul seda alguses lausa 3m ostetud, seega nüüd tuleb palju varrukaid õmmelda, sest kehaosas jääb kangas liiga keerdu. Lõige on pärit täiesti viimasest Ottobrest (Ottobre Woman 2/2017), mis eile alles poelettidele jõudis. Mina aga tellisin Ottobre Woman numbrid endale ottobredesign.com lehelt ja sain esimese kätte juba nädal aega tagasi. 

Pitssärk, all on tavaline õlapaeltega särk.

Pitssärki olen endale juba tükk aega plaaninud õmmelda. Tahan seda bleiseriga kanda. Lisaks pole ma ainult pitsist rõivaeset varem õmmelnud - nüüd oli hea katsetada. Lõige vist Burdast, enam tõesti ei mäleta. Särk oleks võinud küll pikem olla aga kangast lihtsalt polnud rohkem. Järgmist õmmeldes on mul juba rohkem kogemust.



Boolerojaki lõige on pärit Ottobre 5/2012 numbrist. Miskipärast tundub minu jakk palju lühem olevat kui ajakirjas pildistatud variant. Varrukad istuvad natuke liialt ümber ja seljaosa oleks võinud vähe laiem olla. Ausalt öeldes oli see selline katsetuse õmblemine - hetkel ei kujuta ma veel üldse ette, kus ma taolise asjaga käima hakkaks. Ehk suvel mõne kleidikese peale visata ainult :) Kangas on pärit Abakhani kaalukangaste hulgast, arvatavasti puhas polüester. 

Paelte otsa peaks miskit mummud ka otsima.

Nüüd aga mu lemmikdressipluusi juurde. Lõige on Ottobre 5/2014 ajakirjast pärit. Sinisekirju mustriline kangas on tellitud FB Disainkangaste tellimise grupist ja koosneb puuvillast (ja natuke elastaani). Tumesinine kangas on tõenäoliselt Abakhanist ja on täitsa tavaline puuvillane dressikangas. Tahtsin algselt kogu dressika mustrilisest teha aga minu õnneks polnud seda piisavalt. Ma olen nii rahul praegu, et üks hõlm on tumesinine. 

Dressika õmblemine oli "kohustuslik" osa mu ühest FB väljakutsest - võtan osa Sew Alongs & Sewing Contests grupi SSW:DS (Seasonal sew wardrobe deep stash) konkursist ja mu plaanimajanduse kohaselt oli see üks jaanuarikuu töödest. Teine oli tuunika ja kolmas retuusid. Need said ka üles pildistatud ja tulevad varsti esitlusele. Veebruaris tahaks softshellist püksid ja bleiseri valmis saada.

Kapuuts on mõnusalt suur ja taskud aitavad käsi kuskile paigutada :)


Dressipluusi õmmeldes proovisin seda muudkui selga ja pooliku tööna asi kohe üldse ei meeldinud - tundus, et muster on liiga kirju ja lõige ei klapi kangaga. Nüüd, kui dressikas valmis, olen ma sellega väga rahul. Järelikult oli puudu viimistlus, sinine lukk ja pael kapuutsiõmbluse äärest :)

Lahtisena kannatab ka kanda.

Õnnelik!

Ps. Pidžaamapildid sain ka tehtud. Mõtlesin välja ja näitan järgmine kord :)

06 January 2017

Veidi pidulikum kleit

Iga aasta tulevad jõulud ootamatult. Eriti salakavalalt jõuab kätte mõne jõulupeo õhtu - hiilides tasa-tasakesi. Enamasti avastad täiesti viimasel hetkel, et jälle midagi selga panna pole. Kas mitte eelmine aasta samamoodi ahastuses kapi ees ei seisnud? Kas mitte siis ei lubanud endale, et järgmine aasta õmblen varakult ette sobilikud rõivad ühele või teisele peole?

Sel aastal sain vähemalt ühe jõulupeo jaoks end hästi ette valmistada. Ma nimelt õmblesin kleidi väga mõnusast paksust žakaarkangast (inglise keeles täpsem nimetus knit jacquard), mille koostises kas viskoos või puuvill põhiline tegija. Igal juhul on see ihu vastas väga mõnus kanda. Kangas tuli minuga juba suvel Abakhanist kaasa ja ootas kannatlikult kapis oma aega. Algselt oli plaanis see hoopis jakiks õmmelda, kuid kleit on palju mõnusam.

Lõige on palju kiidetud Ottobre 5/2016 ajakirjast number 12 mudel. Pikkade käistega, sissevõttetega ja läbilõikega kleit. Mulle meeldis teistsugune õlaõmbluse variant ja lõikejoonis jättis üleüldse sümpaatse mulje. 

Õlaõmblused tulevad kaarena ettepoole. Algul oli tükk tegu juhendist arusaamisega, kuid lõpuks klikkis midagi peas ikka ära :) Mann oli ka abiks.

Kiirustamise tõttu sai küll õlaõmblused kaks korda üle õmmeldud (töö vale järjekord ja eks juhendit loetakse ikka alles siis kui oma mõistus enam kuidagi üle ei käi), kuid õnneks kangamuster varjab "hullema" ära. 

Mann on veidi kõhnem kui mina hetkel. :)

Üldjoontes olen oma kleidiga väga rahul. Kangas ja lõige istuvad hästi kokku, masin ei tõrkunud õmblemisel ja kleiti kanda oli ilus ja mugav. Nüüd aga võiks mõni talvine pidu veel tulla, kuhu selle kleidiga patseerima saaks minna. Vastasel juhul peab lastega kinno või teatrisse minema äkki ;)


Siis, kui veel jõulud ees olid :)

Nüüd, kolmekuningapäeval, saab selle kleidiga lõpuks jõuludega seotud asjad ette näidatud. Järgmisena tuleks leida blogisse sobiv viis pikkade pidžaamade demonstreerimiseks. Mis te välja pakute?