24 June 2015

Arengud mitte-õmblemise rindel

Õmblusjutte ja tehtud töödest mul sel korral pilte näidata pole. Maikuu olen ikka veel "võlgu" Õmblen endale 2015 projekti osa, juuniga pole isegi alustanud. Sel kuul on olnud hoopis teistsuguseid tegemisi küllaga: ülikooli kevadsess on edukalt üle elatud ja mõni viinamari oli õite magus (seda eriti peale magamata ööd...). 

Kooliga ma enamasti tegelesingi. Lisaks hakkas meie pere sünnipäevatrall pihta. Seep' see on kui kõik vähid ;) Jaanipäev takkaotsa. Nüüdseks on ka kõiksugu õmblusnurga kolimist edasi lükkavad vabandused otsa saanud ja seega tegin täna oma kirjutuslaua kabinetis tühjaks. Päris üllatav oli avastada, et kõik laua sahtlites olnud asjad mahtusid ilusti mu kapi riiulitele (miks need seni küll tühjana seisid?) ja kirjutuslaud ise sai juppideks võetud. Keegi hea inimene võiks selle nüüd Osta.ee-st ära osta ja minema viia. Kus ma edaspidi endale arvutinurga-kirjanurga teen, alles mõtlen. Õnneks ma seda eriti ei kasutanudki.

Seega operatsioon Lapse tuba lapse toaks sai alguse. Saab korralikult kõiksugu õmblusnodi, lõngad, ajakirjad, raamatud, pitsid, satsid jms üle vaadata, sorteerida ja teise tuppa tassida. Mu suur sinine õmbluslaud mahub sinna ilusti ära, kummuti ja sahtliboksi osas pean alles rehkendama hakkama. Kabinetis saab olema vähem ruumi laiutamiseks kui praegu. Kahjuks või õnneks? Kes seda teab.

Loodan väga, et nädalaga olukord stabiliseerub ja hiljemalt juuli alguses on mul miskit ka ette näidata. Uuest õmblusnurgast saavad ka pildid üles kui kõik oma kohale sätitud. Tõenäoliselt koos ühe NII hea uudisega :P

Ilusat suve!

02 June 2015

Hale lõpp MMM'15-le

Kuidagi juhtus nii, et viimase kahe maikuu nädala jooksul tegin vaid ühe pildi endast. Kandsin küll hoolega enda õmmeldud riideid pea kõik päevad, kuid kui hommikul veel pildistamine meeles oli, siis õhtuks oli see ammu peast kadunud.

Põhjendan kõike seda jama öiste üleval istumistega. Kõhuelanik ei sega, küll aga ei jätku mul piisavalt vererõhku meie mõlema jaoks. Lisaks jalakrambid, mingi imelik närvilisus või pinge (no kui ikka iga öö järjest 3-4 tundi üleval istud, siis tekib närvilisus kergelt), suur väsimus aga täielik unetus. Praeguseks hetkeks olen probleemile lahenduse leidnud magneesiumi abil :)

Käsitööd (näiteks maikuu Õmblen endale tulemust) tulen aga blogisse näitama aga peale ülikooli kevadsessi. Järgmiseks laupäevaks (ehk juunikuu 13-ks päevaks) peaks mu kevadine laiskusesess kas magusaid või kibedaid vilju kandma. Eks näeb siis! Nüüd aga viimaste suurte pingutuste kallale ;)

Ühel maikuu päeval oli nii :)

27 May 2015

Õlakott ja poekotid

Jälle kotid. Seekord kõik endale ja oma perele kasutamiseks. Eelmises postituses mainitud neljanda koti jaoks lõikasin küll kangad välja, kuid ei saanud neid nii hästi klappima, kui oleks tahtnud. Jätsin selle töö esialgu pooleli ja läksin hoopis viienda, kuuenda ja seitsmenda koti kallale. 

Viies, kuues ja seitsmes kott maikuus on poekotid. Mul oli juba tükk aega kangas nende jaoks ootamas ja oligi viimane aeg uued õmmelda. Vanadel on juba augud sees suurest kasutamisest. Uued poekotid on tugevast linasest pesuõmblusega õmmeldud. Tänu Sillulullu kottidele on neil üleval ääres kummipael, millega saab kotid ilusti rulliks keerata. Ei midagi keerulist, kuid praktilised.

Käisin poes :) Kaks kotti kokkurullituna, üks koos poekraamiga

Tänu teistele kottide õmblemisele, tekkis ka suur tahtmine ise uue kotiga ringi patseerima hakata. Algul tahtsin punast, siis mereteemaliste kangastega, viimasena kargas pähe aga ammu ihaldatud variant. Käisin Karnaluksis lõngariiulite vahel end tuulutamas ja leidsin täpselt õiged lõngad. Kuduma-heegeldama ma küll ei hakanud, mul oli lõnga hoopis kaunistamiseks vaja ;)

Võtmepael välja rippumas

Kott on linasest kangast, triigitud vatiinile, tepitud sik-sak-pistega. Sees on puuvillane vooder nelja tasku ja võtmete jaoks karabiinhaagiga. Tagumisel küljel ka üks lukuga tasku. Kahjuks polnud kodus beeži või halli piisavalt pikka lukku. Seega kasutusse läks hoopis valget värvi meetrilukk. 

Piisavalt ehk taskuid :)

Mulle meeldib, et kott pole üht kindlat värvi vaid sobib igasugu rõivastega. Enne olin ikka hädas, sest punase-roosakirju kott sinisekirjude riietega läks liiga silmi koormavaks minu jaoks. Lisaks mulle meeldib, et sellel kotil on üks parajalt pikk sang. Sanga sees jällegi vana püksirihm (need hakkavad juba otsa saama!) tugevduseks. 


Koti nurgad ümmargused ja diagonaalse voldiga põhjale laiuse andmiseks

Tagumine pool

Ainuke asi, millega ma üldse rahul ei ole: tagumise külje lukuga tasku õmblesin liiga kõrgele. Teist korda astun juba sama reha otsa... Kurjaks ajab lausa! Natuke võin nuriseda, et kott on liiga sügav. Järgmise teen kindlasti vähemalt 5cm lühema. 




Järgmisena tuleb käsile võtta Õmblen endale 2015 maikuu projekt. Mai hakkab juba läbi saama ja ma polegi ühtki ajakirja veel kasulikuks muutnud! MMM'15-st juba järgmises postituses. Viimasega on natuke nukrad lood...

Kivil istus väike kott... ;)

18 May 2015

Kolm on kohtu seadus...

... aga see ei takista mind praegu neljandat õmblemast ;) 

Alguse sai mu kotitegu juba talvel, kui tulin üks hommik koju kahe munadepüha-teemalise linikuga. Sooviti sellist natuke pöörast kotti, millega oleks tore ringi käia. Vaatasin neid linikuid ja ei leidnud kuidagi sobivat kangast nendele lisamiseks. Koti kokkuõmblemise ja mõõtude osa oli ka meelest läinud ja seetõttu otsustasin enne igaks juhuks nö proovikoti õmmelda. 

Valisin välja hunniku pastelseid peamiselt taaskasutuskangaid ning õmblesin ruudulise pinna. Sinna juurde said sangad ja voodriks ühest kardinajupist sisu. Sees on ka lukuga tasku ja võtmete hoidmiseks paela otsas karabiinhaak. Lapitehnikas pealispind on läbi tepitud tugevaks triigitud vatiinile. Mulle meeldib, et kott vormi hoiab ja sedasi ka koti seest lihtsam asju leida. Sanga äär mõlemalt poolt kanditud diagonaalkandiga. 

Parajalt suvine ja hele

Koti teine pool. Kandja enda valik, kumba eelistab

Ülal ääres kinnitamiseks trukk


Jäin esimese kotiga küll rahule, kuid teise plaanisin kantimata valmis õmmelda. Kangad valisin jällegi peamiselt kunagiste kardinate hulgast (nii mõnusad tugevad materjalid ja ilusad mustrid). Sanga õmblesin ümberpööramise meetodil ja kott valmis kiiremini kui esimene. Hoog oli sees :) Lisaks teadsin, et munadepühalinikud ikka veel ootavad kotiks moondumist ja mina samal ajal mängin oma kangastega.

Selle koti sisse sai samuti karabiinhaagiga pael võtmete jaoks, lukuga tasku ühele poolelel ja teisele poole kummipaelaga kroogitud tasku. Pealmine lapitehnikas osa jällegi tepitud tugevaks triigitud vatiinile. Voodri ja pealmise osa ühendasin omavahel ka nurkadest - sedasi ei liigu vooder koti sees ringi. 

Esimesel poolel veel üks tepitud nööbiga suletav tasku

Tagumine pool

Mõnus sisu

Karabiinhaagi pael peaks piisavalt pikk olema, et isegi kotti kandes ukse võtmetega lahti saaks

Peale kahte kotti tundsin, et nüüd on linikute osas selgus majas. Tehnoloogia osa teada, suurus teada ja kuidagi iseenesest leidsin oma silmale sobivad kangad. Mulle meeldisid suuretäpiline sinine ja triibuline kollane kõige paremini. Sisuks sama rõõmus triibuline kollane ja jällegi kõik vajalikud taskud olemas. Tepitud tugevaks triigitud vatiinile ja üleval ääres kinnituseks ikka trukk. Kõik hõbedased trukid selleks korraks otsas kah :)

Väga värvikirev

Nii mõnusalt istusid tulbid külgedel kokku. Nurgad seekord väljapoole pööratuna.

Triibuline sisu.

Kolmanda kotiga olengi tehnoloogiliselt kõige rohkem rahul. Just niimoodi plaanin ka neljanda õmmelda, sest minu jaoks sedasi kõige lihtsam ja loogilisem. Kogemus õpetab :) Nüüd pean aru, kas mitte endale ka sellist risti üle keha kantavat kotti õmmelda. Mõnus oleks lapsega toimetada ja ise aktiivne olla kui õlakott õla peal tolgendades pidevalt ette ei jää. Lootus ka viiendale?

17 May 2015

MMM'15 teine ülevaade hunniku endlitega

Viimase möödunud nädala ja kahe päeva kohta pole öelda muud kui hunnik endleid ehk selfie-sid ehk enda pildistamist käeulatuse kauguselt. Reisil olles nägin päris paljudel käes endlikeppe (no need pikad kepid, mille otsa kaamera pannakse ja siis ikka endast pilti tehakse) ja itsitasin. Internetis levis pilt, et tänu massilisele enesepildistamisele on Narkissose tegelaskuju antiikmütoloogiast täiesti kahvatunud. Vaadates selfie-de kultuuri massilist laienemist ei imesta üldse selle asjaolu üle. 

Enda nädalale tagasi vaadates loodan täiesti naiivselt, et kõikidel endast foto tegijatel oli käsil Me-Made-May'15 pildistamine nagu minulgi. Kuidas siis muidu välja vabandada järgmist endlihunnikut: