Trikotaažist pükste õmblemine ja uudiseid!

Eelmise aasta lõpus kutsus Ruth mind enda poole stuudiosse, et õpitubade ja koolituste osas rääkida. Mul oli nii hea meel, et ta mind välja oli valinud ja käisime, arutasime ... siis tulid haigused ja jõulud, lisaks aastavahetus. Kõik.

Selle aasta alguses alustasime uuesti läbirääkimistega - tegelikult mõlemal juba enam-vähem selge plaan, et mida ja kuidas võiks. Ma olen viimastel aastatel olnud ju peamiselt trikotaaži lainel ja tänu nendele kogemustele hakkangi sellel aastal õpitubasid korraldama. Praegu on ju müügil imeilusaid, lõbusaid, pilkupüüdvaid ja kvaliteetseid trikotaažkangaid, mis aga õmblemisel teatud nippe nõuavad. Lisaks see algajatele päris hirmutav nelja niidiga ja lõiketeradega masin, mida overlokiks kutsutakse. Panime kokku kava, mille kohaselt saaks algajad õmblushuvilised tulla Ruthi stuudiosse ja õppida selgeks ühtede lihtsate trikotaažpükste (kas siis tudupüksid, retuusid või õhemat sorti dressipüksid) õmblemine. 

 

Mu lemmikud lõikeraskused on end täielikult tõestanud!

Me koolituse näidismaterjalideks ja õppematerjali parema koostamise huvides kukkusin ise kohe tudupükse õmblema. Praktilise meelega olles võtsin oma väikse poisi suuruse - 98. Kangaks leidsin kapisügavustest kollased karikad hallil taustal ja esimese hooga lõikasin väiksema noormehe püksid välja. Õhtul neid pojale näidates oli tal ainult üks soov - ööseks just need tudupüksid jalga, kutsudega poest ostetud ei kõlvanud enam kuhugi. Ikkagi emme õmmeldud!

See neljaniidiline masin, mida paljud algajad pelgavad.

Võidusõidu karika püksid! :D

Suurem muidugi nägi neid ja ütles, et ta tahab ka karikatega pükse. Kuidas siis ikka ei ütled :) Paigutasin neid lõikeid kangale küll üht-, küll teistpidi aga pidin tõdema, et mõlemat püksipoolt sellest kangast välja ei tule. Niisiis saigi pepu ja esimese poole sääred hoopis hallist ühevärvilisest trikotaažist. Suurem noormees vaatas lõpptulemuse üle ja kiitis naeratusega heaks. Otseloomulikult lähevad need täna ööseks ka jalga. Koolituse jaoks võin vabalt uued õmmelda. Lihtsalt poistele näidata ei tohi enne 13. veebruari :D

 

"Taskute järgi saan aru, kuidapidi need jalga käivad" oli noormees rahul.

Preili Fritüür ajab Pikset mööda püksitagumikku taga. Praeguse lemmikmultika tegelastega saab ikka päris palju naljakaid mänge mängitud :D

Kes veel ei oska ja tahab õppida, siis ma õpetan hea meelega! Tuleb lihtsalt end registreerida ja kohale tulla. Märtsiks on juba uued põnevad plaanid ja eks veebruaris kuulutan needki välja.

2019 eesmärgid

Kui eelmine aasta algas suure koristusega ja oma aasta planeerimisega ning mõttes tiksus, et kõik uus on tore ja võimalik, siis see aasta algas samamoodi suure koristamisega, kuid vähema planeerimisega. Seda uue alguse tunnet pole ka veel täielikult peale tulnud.

Jõulude järgne segadus - kõik asjad kuhjusid lihtsalt mu õmblusnurka kokku

Pool päeva aktiivset koristamist ja toas saab jälle vabalt liikuda :)

Eelmise aasta Õmbluskalendrit koostades ja läbi aasta täites (aukudega, vahepeal ikka ei täitnud ka mitmel korral) tõdesin, et kui jooksvalt asju kirja panna ja tegelikult end sundida ka neid väikeseid ja suuremaid eesmärke täitma, saab asjad valmis. Kuid järgmine hetk viskab elu vahele haigused, maamaja suure koristamise, koduse elu muudatusi ja asi jääb soiku. Natuke ehk liiga lihtsalt andsin alla ja jätsin asju pooleli selleks, et nädala-kahe pärast jälle nagu unest ärgates planeerima ja tegutsema hakata. 

Seega ma soovin endale ja ka kõikidele teistele järjepidevust selleks aastaks! Tugevat tahtejõudu ja meelekindlust! Vali, mida alustada ja millal! Kui midagi ette võtta, tuleks see juba ka lõpetada. Nii ongi mu selle aasta eesmärk: 

Vii tööd ja tegemised lõpuni! Ära jäta asju pooleli!

Ma loodan, et aasta lõpuks on mul pooleliolevaid töid tunduvalt vähem kui praegu. Alustasin aastat ka just ühe projektiga eelmisest aastast - valmis said pikad tudupüksid mõlemale lapsele. Kangas on pärit Koo ja Loo poest. Lapsed olid väga õnnelikud ja väiksem nõuab igal õhtul neid jalga. Käskis juurde ka õmmelda :)

Aasta esimene projekt läks lastele. Teine läheb üks hetk kingituseks ja kolmas tuleb mulle endale :)

Teine eesmärk on panna mu hobi mu heaks tööle - olen vähehaaval koolitusi ja õpitubasid teinud, kuid sel aastal tahaks neid rohkem teha. Ma loodan, et kevade poole on mul rohkem aega iseendale ja saan seda õpetamiseks kulutada :)

Muidugi võiks teha ka kohe pika nimekirja asjadest, mis kõik tuleks valmis õmmelda. Näiteks 5 lapitekki, vähemalt 6 kleiti (millest 3 on pooleli), tosin särki, pluusi ja pusa, vähemalt kahed lühikesed ja kahed, kui mitte kolmed, pikad püksid endale, sama palju lastele jne. Mul on kaks pikka, pikka nimekirja, mis kõik on pooleli või ootavad oma õmblusjärjekorda. Imelik on aga see, et enne nende asjadeni jõudmist tuleb mul pähe veel mitukümmend ideed, mis peaks kohe ära tegema. Nii, et nimekirjad jäävad mulle endale paberile ja aasta lõpus võtan need ette: vaatan, kas said lühemaks ja mis järgmise aasta plaanidesse lähevad.

Õnnelikku ja tegutsemisrõõmsat aastat kõikidele!

2018 kokkuvõte

Aasta alguses seadsin endale hulgim eesmärke, nüüd on aeg need üle vaadata. Kirjutasin lõikude lõppu sinisega kommentaarid, mis õnnestus, mis mitte.


***
Kirjutasin pika postituse, mida aastaks 2018 luban ja kopeerin pidepunktid siiagi - siin saan jooksvalt täiendada ja maha kriipsutada juba tehtut :) 

2018

• Koostan õmbluspäeviku ja täidan seda jooksvalt. 

  Õmbluspäevikuid on nii palju müügis ja erinevad tegijad on sisu koostanud omamoodi aga mul oleks natuke siit ja natuke sealt vaja, et oleks just see õige. Seega plaanin selle ise koostada, trükkida lasta ja siis seda sujuvalt täitma hakata.
  
  Koostamiseks leian ideid ja soovitusi nendelt lehtedelt: Simplicity Vintage, Making a Sewing Journal, Gertie, SewMamaSew ja Google: sewing diary, sewing planner jne. Mul on algus tehtud oma figuuride lehtedega, sealt vaja vaid edasi minna :)
  
  23.01: Õmbluspäevik on koostatud, jaanuaris ka hoolega täitsin seda. Nüüd on 11 kuud (ja natuke rohkem) vaja veel sama tubli olla. Blogis näitasin õmbluspäevikut siin: Õmbluspäevik 2018

Kokkuvõte: kasutasin oma päevikut ja täitsin hoolega ehk 6 kuud. Suvekuud jäid tühjaks, samuti midagi kevadest ja midagi sügisest. Ikka ja jälle pöördusin päeviku poole tagasi, kuid kahjuks igapäevaseks harjumuseks veel ei saanud. Samas tunnen, et kui seda kasutan ja ilusti näpuga järge ajan, saab palju rohkem tehtud ja ma olen väga rahul endaga.

• Koristan ja organiseerin oma õmblusnurga.

  Praegu on kangaid siin-seal kapinurkades ja karpides, niidid pusas ja paelad on omaette pesa loonud. Tegelikult nagu ruumi oleks kui asjad saaks õigesti paigutatud ja enam kasutatavad tarvikud kättesaadavamates kohtades asuks. Kangaste osas tuleks kriitilise pilguga üle vaadata, lõngad samamoodi - kõik, mis ei kõneta, tuleks müüki panna. Praegu lõngad hõivavad suure ja sügava kummutisahtli, mida saaks palju otstarbekamalt kasutada. 

  Häid nippe leiab Craftsy postitusest, kuidas tuba organiseerida ja korras hoida. Koristamise ja organiseerimise boonusena saan hea ülevaate oma kangastest ja ehk mõnda aega hoian veidi raha kokku ka :P

  23.01: Nii õmblusnurgake kui ka poja toas suured kastid ja kapitäis kangaid on koristatud, sorteeritud ja organiseeritud. Täna sai ka juba tunnike-paar õmmeldud, oli mõnus küll :) Blogis kirjutasin oma suurpuhastusest ja näitasin pilte siin: Puhas algus.

Koristasin, organiseerisin, ajasin uuesti sassi. Enne jõule mujal kodus suurpuhastust tehes sai õmblusnurk jälle väga sassi aetud ja seega jaanuaris alustan samast kohast nagu eelmine aasta :D Ma tegelikult üldse ei muretse - kui see ideaalselt korras oleks kogu aeg, siis ma järelikult ei teeks seal tööd :)

• Osalen õmblusalastel kursustel ja täiendan enda oskusi.  
  
  Ükskõik, mis suunal aga aasta jooksul võiks vähemalt ühe kursuse läbida ja ühe veebikursuse ka läbi teha. Veebikursused on praegu eriti popid kõikide inglise keelt rääkivate õmblejate seas ja kui ma leian ägeda kursuse, siis panen end kirja ja proovin järgi. Kindlasti muljetan pärast oma blogis ka sellest. Eestis aga tahaks ära käia mõnel mantli õmblemise kursusel ja selle käigus endale ainulaadse mantli õmmelda. Mantli jaoks kangad seisavad kapi otsas ja koid purevad need varsti juba ära...
  

Veebikursused jäid kahjuks sel aastal ära. Tegelikult käisin ja uurisin, aga pealehakkamist polnud nii palju, et oleks mõne aktiivselt läbi teinud. Küll aga arendasin end edasi ja uurisin testõmblejate kohta. Neid tulemusi võib ehk sel aastal blogis näha.

•  Õmblen heategevuseks. 

  Ma olen siiani olnud suhteliselt isekas õmbleja ja õmmelnud enamasti iseendale. Viimasel ajal on küll perele ka üht-teist valmis saanud, lapse kooli laadale sai õmmeldud kaarte jms aga järgmiseks aastaks mõlgub mõttes üks konkreetsem idee. Kirjutan sellest siis, kui tulemus on ette näidata. 

Tulemus järjest koguneb. Pean selle kindlasti selle aasta plaani võtma!

• Õmblen väljakutset pakkuva projekti. 

  See võiks olla kasvõi seesama mantel, mille kursuse võiks võtta. Teine variant oleks õmmelda üleni tihetepitud lapitekk (no vähemalt 150x200cm mõõdus). Või kolmas variant: õmmelda mõnest "raskest" kangast pidukleit (näiteks kreppkangas pakuks kindlasti juba piisavalt pinget). Miks mitte kõik kolm?

Oh, oleks neist ükski valmis saanud! Ai-ai, vitsa mulle!

• Õmblen endale kuue esemega mini-kollektsiooni asjadest, mida saab omavahel kombineerida ja koos kanda (kleit, seelik, püksid, paar-kolm pluusi, jakk või kardigan).

  Ma tahtsin juba sel aastal millegi taolisega valmis saada aga tundub, et see plaan lükkus edasi. Kollektsioonis peaks olema kindlasti püksid ja seelik, paar pluusi, kleit ja mingi jakk, mis sobiks nende kõikide eelmiste asjade peale. See oleks selline komplekt, mille saaks kotti kaasa pista ja olla mitu päeva reisil/puhkusel ilma, et rõivaste pärast muretsema peaks. 

Jaa, palun andke aega, et ma sel aastal saaks selle valmis! Plaan on nii hea, mõned kangadki sinna valitud, kuid kuhu need teod jäid?

• Õmblen iga päev natuke. 

  Kui õmblusmasinat tööle ei saagi, siis planeerimist, korrastamist ja asjade välja lõikamist saan ikka teha. Seda muidugi juhul, kui ma just päev otsa kodunt eemal pole :)

Ei, see ei täitunud. Mõni päev oli tuba nii sassis või ühel/teisel olemine selline, et masina taha saada olnuks tõeline luksus! Lisaks kaotan ma end aeg-ajalt raamatutesse ära... Tea, kas sedasi see eesmärk kunagi üldse täidetud saaks. Ehk olin lihtsalt liiga ambitsioonikas?

•  Koostan nimekirja asjadest, mida tahaksin õmmelda. 

  Nagu näha, siis jõuan ikka nimekirjadeni tagasi. Sellesse nimekirja lisaks tõenäoliselt teksad, mantel, tihetepitud tekk, mõned beebitekid, "nagu lapitehnikas" kardinad jne. Seda nimekirja saab jooksvalt täiendada kuude kaupa aga põhiline võiks aasta alguses kirja saada.

Oi, neid nimekirju on mul palju. Poolikute tööde omad, ootavate tööde omad, igasuguste heade ideede omad, tahan kohe õmmelda tööde omad. Täidetud vähemalt 500%! :D

•  Kannan enda õmmeldud rõivaid. 

  Tegelikult ma teen seda juba nagunii ja pea igapäevaselt aga see on tore ja hea lubadus, mida jätkata. Me Made May-st tõenäoliselt siin eraldi postitusi tegema ei hakka ja kannan peale maikuu ka teistel üheteistkümnel kuul enda õmmeldud rõivaid ja aksessuaare ning tunnen end seda tehes hästi. Püüan rohkem rõhku panna oma stiiliga sobivate rõivaste valmistamisele ja "viisakamate" rõivaste õmblemisele. 

Minu õnneks ei möödu vist päevagi, kus mul midagi enda õmmeldut seljas poleks. Nii tore on jälle kapist enda õmmeldud rõivaid võtta ja nendes end hästi tunda. See plaan on kindlasti järgmiseks aastaks ka!

• Külastan näitusi, mis on õmblemisega seotud. 

  Sel aastal oli meil fantastiline reis Prantsusmaale rahvusvahelisele lapitöömessile. Neli päeva meeletult palju inspiratsiooni, toredaid kohtumisi ja mälestusi eluks ajaks. Ehk järgmine aasta võimalus jälle mõnda messi külastada või vähemalt Eestiski näitusi näha. Viimaseid nii 1-2 tükki lisan oma lubadustesse. 

Jaa! Seda sai tehtud. Kuigi oleks võinud VEEL rohkem! Ma tean kohe kindlalt kahte päeva, kus laiskus ei lasknud mul end Vanalinna vedada...

Püüan jooksvalt seda lehte täiendada ja seeläbi eesmärke kogu aasta silme ees hoida. Tegusat aastat kõikidele!


***

Kokkuvõttes: võin vist aastaga rahule jääda. Alati saanuks paremini. Alati võiks vinguda. Ma parem proovin järgmine aasta oma nõrkade kohtadega rohkem tööd teha ja realistlikumad ootused seada. Näiteks, et lõpetan KÕIK oma poolikud tööd :D

Head uut aastat!

Jõulud 2018

Detsember, nagu alati, saabub täiesti ootamatult ja salakavalalt niimoodi aasta lõpus ja tundub, et kunagi ei jõua kõike õigeks ajaks valmis. Õnneks eelmisel aastal mõni asi sai ikka tehtud ja nii mõnigi jääb uut jõulu ootama. 

Alustuseks õmblesin oma päkapikkudele sokid, mis ei haise ja mis mahutaks kõik toodud kingitused. Nimelt oli nendel plaanis tuua peotäie kaupa Legosid koos mõne lehekülje juhendiga ja nii sai jõuludeks kokku pangamaja, ekskavaator, helikopter ja politseiauto. Palju asjalikum kui järjekordne Lego City advendikalender. Mis muidugi ei tähendanud, et seda teist ei toodud - siin majas ju kaks last :)

Sokkidel on pikad paelad, et saaks ka vajadusel voodi külge riputada.

Nii armas oli näha oma üht esimest lapitööd (linik kummutil) koos viimastega. Kõik linikud, mis ma kunagi emale õmblesin, sai maalt kokku korjatud ja mu kodu kaunistama toodud. Nendega on palju toredaid mälestusi ja plaan on sarnaseid juurde õmmelda - kunagi ema kokku ostetud jõululised kardinaid on veel alles ja saaks uusi mälestusi nendega seostada. Pealegi sai 2018 liiga vähe lapitöid tehtud. See viga tuleks sel aastal parandada. 

Kui päkapikud on eriti helded ja toovad ka jõuluvanalt kirjad :)

Jõul!

Väikse mööbli ümberpaigutamise tulemusel oli kummuti kohal ilus tühi sein, kuhu sai ühe kuivanud puuoksa riputada ja sinna külge ohtralt mu enda tehtud ja kunagi ema õmmeldud, kleebitud ja meisterdatud päkapikke riputada. 

Detsembri alguses jõudsime oma lapiseltskonnaga ühe kohtumise maha pidada. Selleks, et ainult suu ei käiks (söömise ja jutustamisega), sai ka näpud tööle pandud. Mina õpetasin volditud kuuskede meisterdamist, Terje õpetas penoplastist pallidele kanga peale panemist ehk jõulukuulide meisterdamist. Ma olin alguses väga skeptiline aga miskipärast valmis neid pärast rohkem kui sülle mahuks :D Kahjuks unustasin osa neist pildistamata, ju siis teen uued :) Aitäh, Terje, uue pisikuga nakatamast! 

Üks esimesi kuulidest.

Erinevas suuruses katsetused

Vasakpoolne puuvillaste kangastega, parempoolne laiade paelte ja nööpnõeltega

Puuvillaste kangastega kuulid ja samast kangast kuused läksid kingituseks

Erinevaid kuuski sai ka juurde tehtud.

Vahetult enne jõululaupäeva sai põllu peale metsa sõidetud. Täpselt nii! Tallinnast umbes 40-minutilise sõidu kaugusel asub suur põld, kuhu on hulgim kuuski kasvama pandud. Suurem osa neist nii pikad, et (meile) tuppa ei mahuks, kuid me poistega leidsime sealt ühe imeilusa kuuse. Tingimus oli, et kuusk ei oleks minust pikem. Või kui jah, siis ainult natuke... Kuidagi selgus aga kodus, et kuusk on minust pea meetri võrra tegelikult pikem. Seepärast see autosse mahtuda ei tahtnudki ja kui kodus sai veel 20 cm alt ära võetud, oli kõik ideaalne.

Me Jõuluvana peab küll musklis olema, igal aastal suured kingikotid kaasas :)

Plaanisin kuusele riputada minu lapsepõlvest pärit klaasehted, kuid esimese hooga jäid näppu me enda meisterdatud ehted ja nii need kuusele saidki. Kui aga maja lapsi täis sai, tõdesin kui õige oli klaasehted praegu veel karpi jätta. Jõuluõhtul vedas Jõuluvana kaks suurt kingikotti tuppa ja istus mu ilusa jõulupuu kõrvale. Ütlemata tore, et kogu perekond jälle koos oli!

Pidu läks järgmisel, ülejärgmisel ja üleülejärgmisel päeval ka edasi. Aastavahetus möödus aga rahulikult kodus :) 

Nüüd tuleks aasta kokku võtta ja uue aasta lubadusi paika panema hakata!

Aasta(te)ks köögirätikuid

Nii tore, et osad õmblused on hästi lihtsad ja kulutavad piisavalt palju kangast ja pitse ära ning on selle juures ka pikka aega praktiliselt kasutatavad. Lisaks eelmainitule on see veel puhas taas- ja uuskasutus! Nimelt ahnitsesin kokku nõukaaegsed laudlinad, käterätiku kangast ja niisama head vett imavat puuvillast kangast, otsisin välja erinevad pitsid ja õmblesin need rätikuteks.

Ühest linikust sai kaks käterätikut õmmeldud. Siin otstes Karnaluksist ostetud pitsriba.

Osa pitsidest pärineb mu ema varudest - ta meisterdas kõiksugu toredaid asju ja ta igaks juhuks kokku varutud pitsid leidsin maal maja koristades. Üks osa nendest oleks peaaegu lõkkesse lennanud, kuid minu õnneks sain näpud õigel hetkel vahele. Süda ei lasknud neil minu sahtlisse seisma jääda ja nii ma need kohe rätikute külge õmblesingi. Pitsiga rätik on hoopis ilusam silmale vaadata!

Vasakul olevad on ühest laudlinast - lõikasin erinevate suurustega tükkideks.

Veel üks laudlina koos pitsidega.

Ma polegi kindel, kas need pitsid olid ema või hoopis vanaema kogust. Nüüd aga rõõmustavad minu silmi :) Kangas aga rätikute jaoks mõeldud kangariba ja pärit Uuskasutuskeskusest.

15 rätikut ühe blogipostitusega! :)