12 November 2015

Sinisekirjud särgid

Juulikuu Õmblen endale 2015 projekti tööks sai BurdaStyle 7/2014 ajakirjast võetud lõike nr 114 järgi õmmeldud trikotaažpluus. Käisteta pluus on sinisest puuvilla-elastaanisegu trikotaažkangast (mida on mõnus õmmelda ja tundub kvaliteetne kangas olevat). Must kangas oli enne pikk jakk, mille leidsin Humanast ja mille omastasin just kanga tõttu - maani jakki polnud palju kantud. Kanga koostiseks viskoos ja elastaan. Sinisekirju kangas lausa nõudis endale midagi rahustavat kõrvale ja taaskasutust ootavate rõivaste kast ajab nagunii üle. Kaks head asja koos.

Särki välja lõigates jäi mulje, et kuidagi lühike on asi, ning lisasin alläärde paar sentimeetrit. Kahjuks mitte piisavalt... Tundub, et Burdas olnud lõige on pigem nabapluusi mõõtu. Loodan, et pesus see rohkem kokku ei tõmba, sest muidu muutub särk mulle kasutuskõlbmatuks. Eks järgmine kord tean silmas pidada, et lõikele tuleks vähemalt 5 cm lisada pikkusele.

Mulle meeldib see jõuline sinisemustriline kangas väga.

V-kaelus jäi ainult ühe liigse voldiga, mis õnneks väga välja ei paista.

Vastupidiselt Burda lõigetele on aga Ottobre omad tavaliselt mulle liiga pikad. Poolpikkade käistega pluusi jaoks kasutasin Ottobre 2/2008 ajakirja lõiget number 3. Võtsin küll lõikel alläärest 2 cm maha, kuid pluusi selga proovides lõikasin esi- ja tagatükki veel 5 cm jagu lühemaks. Kangad samad, mis eelmisel pluusilgi, kusjuures varrukad lõikasin eelmiselt lihtsalt küljest ära ja õmblesin enda omale külge. Varrukakaart tuli natuke kohandada aga muus osas istuvad väga hästi. Ühe-kahe särgi jaoks jäi veel mõlemat materjali järgi. 


Pluus ikka natuke liiga pikk, kuid ei häiri.



Augustikuu tööks tuleb jälle pluus. Samuti käisteta ja trikotaažist. Naljakas on küll vastu talve selliseid õmmelda, aga samas on hea ühevärvilise kampsuni alla midagi särtsakamat panna. Loodan, et novembris jõuan ikka augusti ja septembrikuu tööd esitada ja ehk ka oktoobri valmis õmmelda. Nii et kuigi mind näeb harva, siis päris ära kaduda ma ei mõtlegi ;)

09 November 2015

Mugavusriided

Minu päevad kuluvad ja kuuluvad kahe poja eest hoolitsemisele. Küll nõuab üks tähelepanu, küll teine. Ühega tuleb põrandal istudes Legosid kokku ajada, teist aga süles ringi kanda. Ühega autode võidusõitu või doominod mängida, teise lõuga (ja enda pluusi) piimast puhastada. Kodustes toimetustes pole midagi glamuurset - hoopis mõnus rahulik olemine ja koosolemise aja nautimine. 

Viimast lihtsustab mugav kodune riietus. Vanad ja raseduse ajal kasutatud rõivad olid välja veninud, kulunud, kohati katki ning ei kannatanud miskit kriitikat. Enesetunnegi oli nagu närune. Seetõttu oli mul septembri algusest saadik suur tahtmine õmmelda paar paari mugavaid kodupükse ja imetamiseks sobivaid pluuse. Selliseid rõivaid, millega kannataks ka korra postkasti juurde lipsata, või selliseid, mida ei pea oma lähedaste külaliste tulles häbenema.


Võimatu on pildistada musta asja nii, et jääks mustaks ja samas oleks õmblused näha...

Nüüd, novembris, saingi valmis kahed kodupüksid ja ühe imetamiseks sobiva t-särgi. Pükste lõige pärit Ottobre 2/2008 ajakirjast. Mustad püksid on täiesti jubedast polüesterkangast. Ma ei teagi, miks ma küll arvasin heaks sellele kangale raha raisata. Õnneks oli seda hea just proovipükste õmblemiseks kasutada ja kuna see lõige sobib hästi ning püksid on mugavad, ei läinud midagi raisku.

Hallid püksid on samast materjalist, millest kunagi kardigani tegin. Tahtsin sellest küll ühte jakki õmmelda, kuid pükse on hetkel rohkem vaja ja pükstena on see kangas ülimugav. Tegemist siis puuvillase trikotaažiga,  pehme ja mõnus. Mõlematel pükstel tegin värvliosa kitsama kui ette oli nähtud. Lisaks muutsin hallidel esiosa lühemaks.

Hallid.
Mitte, et siin midagi eriti vaadata oleks :D

T-särk on õmmeldud Ottobre 2/2009 ajakirjast pärit lõike järgi ja sellega saan oma Õmblen endale juunikuu töö ka maha tõmmata. Lõige oligi kohe mõeldud imetamiseks sobiva pluusi jaoks. Kangasteks jällegi puuvillased trikotaažid. Kirju kanga värvid tunduvad kuidagi mudased ja määrdunud. Jällegi ei mahu pähe mis ajel ma selle kanga ostsin. Ehk lapilise illusiooni pärast? Igal juhul sobis see kangas katsetamiseks ja ausalt öeldes olen ma lõikes kui ka enda õmblusoskustes kergelt pettunud. Kaeluse ääred hoiavad kõik isemoodi - üks kisub ja teine kergelt lainetab. Kirju kangas on väga lödi ja venib kergelt välja. Ma arvan, et peale kolmandat-neljandat pesu rändab pluus prügikasti, sest kangas on välja veninud ja pluus seljas kossakas. Kahju tegelikult nii rahast kui ka ajast. Ilmselgelt oleks sellisele kangale võimalikult lihtne lõige ära kulunud. See pluusilõige aga eeldab väga hästi venivat kangast ja sündsuspaneeli laiendamist külgedelt. Kui praeguse pluusiga kummarduda, siis kirjud hõlmad vajuvad laiali ning hall ei varja piisavalt rinna osa külgedelt ära. Palju vingu ja hala ühe lihtsa t-särgi kohta :)


Mu lemmikpoos vist. Katuseaknast pilvi vaadata.

Mul on valmis õmmeldud ka juulikuu töö, kuid sellest juba järgmises postituses. Täitsa mõnus, et suurde jalutamishoogu sunnitud paus ette tuli - kolme päevaga sain garderoobi täiendatud nelja erineva rõivaesemega. Õmblemine laeb olemist kuidagi teistmoodi kui jalutamine ja raamatute lugemine. Iga asi peab ikka tasakaalus olema. 

/Õnnelik õmmeljas läks edasi õmblema.../

14 October 2015

Keeruga pluus ja hall pusa

Ma olen enda Õmblen endale 2015 projektiga lootusetult maha jäänud. Viimati postitasin projekti töö aprillis; seega mai, juuni, juuli, august, september on puudulikuga hinnatud. Viite rõivaeset oktoobris tõenäoliselt valmis õmmelda ei jõua, kuid ehk aasta lõpuks olen puuduoleva osa tasa teinud. Õnneks on mu "uus septembrikuus" siiani väga koostöövalmis ja mõistlik olnud :) 

Maikuu ajakirjadest sai valitud Burda 5/2014 numbrist lõige 129 - keeruga trikotaažpluus, mis tundus modelli seljas päris huvitav. 



Kangas on pärit Kangas ja Nööbist kaalukangaste hulgast. Ostsin kogu suure tüki ära ja kindlasti tuleb sellest veel mõni riietusese õmmelda. Koostiselt tõenäoliselt puuvillase ja elastaani segu, sest venib väga hästi (isegi mõlemas suunas), samas tundub mõnusalt looduslik. 




Täiesti plaaniväliselt õmblesin ühe paksema pusa. Plaaniväliselt ses osas, et lõige pärineb aprilli jaoks mõeldud ajakirjast, kuid õnneks oli see siiani kasutamata. Tuli nagu tagantjärgi teine aprilli töö. Ilmad on ju jahedad ja tahtsin teksadega kandmiseks midagi mõnusat. 

Lõige ajakirjast BurdaStyle Easy sügis/talv 2014 (kuidas ma küll selle aprilli ajakirjade hulka arvasin?) numbriga 2B. Kaanefotol sama lõike järgi pluus modellil seljas. Mina tegin enda oma samuti ilma lisaruumi andvate küljepaneelideta, kuid paksemast kangast. 



Mustriline kangas pärit Abakhanist, teise päritolu enam ei mäleta. Mustrilise koostis viskoos ja polüester (viskoosi vist 80%), teine puuvillase ja elastaani segu tõenäoliselt. Mõlemad sellised head toekad kangad ning väga mõnusad õmblemiseks. 

Kartsin, et suudan esipoole kaartega detailid kokkuõmblemisel rikkuda, kuid jäi esimese korra kohta päris sünnis ning igaks juhuks rohkem torkima ei hakanud. Kangavalik aitas tegumoele kindlasti kaasa, õhukese trikotaažiga oleks ehk püstihädas olnud. 



Nüüd on vaja veel nelja kuu tööd valmis õmmelda ja siis kiirelt oktoobri omaga alustada. Õnneks on selga sobivate riiete hulgas paanikaosakond ja uued rõivad kuluvad alati ära. Eks näis, millal uut postitust loota on :)

21 September 2015

Sokid, sokid, sokid

Juhtusin blogisse. Vaatasin, et augustikuu on täiesti tühjalt mööda läinud, september juba rohkem kui poole peal. Vähe on tehtud, palju on juhtunud :) Eks näeb, kuidas sel aastal edasi - võibolla jääbki üks-kaks postitust kuus mu limiidiks. Nüüd aga kolm ühes - kolm paari sokke, üks postitus.

Niisiis külmal juulikuu päeval sorteerisin oma lõngade sahtlit ja leidsin sealt Novita Nalle sokilõnga. Eelmised endale kootud sokid olid leidnud juba tee prügikasti (sest augud olid lappimiseks juba ammu liiga suured) ja seega otsustasin vardad sisse lüüa. 

Lõng ise on ilus metsmarjade värvi, sisaldades punast, lillat ja roosat, sekka valge-halli säbrulist ka. Kõik täiesti minulikud värvid. Keras meeldis mulle see kombinatsioon rohkem kui sokkides. Pitsilised sokid (ikka sama lemmikmuster) said üleni Novita lõngast; teise paari puhul kasutasin sääreosas ka G-B Jil lõnga. Tõenäoliselt oleks üks sokk muidu varvaste osast ilma jäänud, sest marjakirjut lõnga jäi vaid väike kerake alles.


Kogu tehnilise poole panin kirja oma roosasse kudu-märkmikusse. Millise emotsiooni ajel ma sellega poest koju küll tulin, jäi endale arusaamatuks. Ju ma lihtsalt naudin erinevaid kauneid kirjatarbeid, kuigi enamasti jäävad need kasutamata seisma. Sel puhul vähemalt otsustasin ühe märkmiku asjalikuks muuta ja panin sinna sokkide andmed kirja. Ehk järgmine kord on abiks kudumisel.

Lisaks kahele paarile sokkidele kudusin kiirelt ka ühed pisikesed valmis. Või noh - mitte piisavalt pisikesed, aga ehk põnnile talve lõpu poole juba piisavalt parajad. Õpetus nagu ikka Isetegijast, lõngaks oli Steinbach Wolle Supersport. Oleks võinud ikka peenema lõnga võtta, saanuks pisemad sokid. Aga oleks-poleks... 


Selleks talveks vähemalt minul ja pisipõnnil varbad soojas :) Hea, et külm juuli tegudele ajas ja augustikuu soojakraadid said ka sujuvalt sokkidesse kootud. Vanarahvas juba teadis, et rege tasub suvel rautada...

29 July 2015

Uus töönurk koos uue tööloomaga

Lubasin suure hooga juba juuli alguses oma töönurka näidata aga nagu näha, siis jõuan tegudeni alles nüüd. Esiteks oli õmblemise soolikas jäänud kuhugi kadunuks (ei imesta selle kolimise juures), lisaks mu õmblusmasin tõrkus, puhkus oli, siia-tänna käimised ning üle-üldse kärss kärnas ja maa külmand. Sellisel suvel, nagu tänavu, pole viimase üle vaja vist imestadagi...

Nüüdseks olen omandanud uue õmblussoolika. Õigemini küll töölooma. Mu üks suur unistus on mu töölaual ja juba mitmeid tunde minu heameeleks töötanud. 

Töönurgast esialgu - kolisin oma kummuti koos niitide, lõngade ja muu tarvilikuga. Selles kummutis on asjad nii hästi sorteeritud, et patt olnuks seal ümberkorraldusi tegema hakata. Kummuti peale sai koha mu arvuti. Ega ühe läpaka jaoks polegi tervet kirjutuslauda vaja, õmblus- ja äärestusmasin vajavad tunduvalt enam ruumi. Lisaks ootab ees aastane paus ülikoolist ja polegi vaja nii pikalt arvuti ekraani taga konutada. 

Kummuti kõrvale sai algselt pojale ostetud riiul. Tegime lapse jaoks soodsa vahetuskauba - ta sai suure kapi koos riiulitega, mina pisikese riiuli, millele hetkel veel mahuvad pea kõik mu käsitööraamatud ja ajakirjad. Kui ma muidugi plaanin viimastele veel kõvasti raha kulutada, siis pean uut riiulit ka otsima hakkama.


Katusealusesse said (õigemini jäid juba eelnevast ajast) mu vatiinirullid. Õnneks sai sealt hulgim karpe ja purke välja visatud, hetkel on isegi varuruum millelegi, mis külma ei karda. 

Kõige rohkem ruumi võtab mu sinine töölaud. Laud pärineb eelmistelt korteriomanikelt ja mul on ütlemata hea meel, et abikaasa ei lubanud mul seda sisse kolides ära anda. Vanad omanikud seda ei tahtnud, mulle ei sümpatiseerinud sinine värv... Küll aga on sellel väga tugev raam, tugev pealisplaat ja tugevad jalad. Piisavalt suur kahele masinale ja lõikematile. Lambi jaoks jääb ainult teinekord ruumi puudu. Laua kõrvale seadis end Mann sisse (teine variant oleks tal ukse taga konutada). Äärestusmasinat kasutades pean Manni natuke trügima, aga ehk saame ikka sõbralikult ruumi ära jagatud.


Kappi pistsin mõned karbid (nööbikarbid, kummide karbi, lukkude karbi) ja vajadusel annab sinna isegi triikraua ära peita. Viimast kavatsen küll pigem triikimislaua peal hoidma hakata, aga toa nii öelda esinduslikuks muutmiseks võib ehk nii juhtuda. 

Seinakappi sai veel üks restidega riiulimoodul, kus sees mu rõivaste õmblemiseks mõeldud trikotaažkangad. Need ongi ainukesed kangad, mis siia tuppa kolisid. Ülejäänud kapitäis on endiselt lapse toas ja vajadusel käin seal sorteerimas. Korra juba küsiti, et millal ma need sealt ära viin... Vastuse peale, et kabinetis pole piisavalt ruumi, kästi need siis katusealusesse panna (nagu need mahuks.... ihiii). Lisaks on lapse toas veel hunnik kaste ja kirjutuslaua sahtliboks, kus sees pärlitega mässamise ajast kraami. Eks ma aegamisi sorteerin ja vähendan enda kastihunnikut, aga minema ei raatsi ju midagi visata. Endalgi vähe ;)

Õnneks nüüdseks on ring peaaegu täis saanud - lapse asjad magamistoast tema tuppa kolitud, õmblusasjad lapse toast välja kabinetti, kabinetist maha müüdud suur kirjutuslaud, kabinetis hoiul olnud väikseks jäänud riided ja vanad mänguasjad rändasid konkusse ning konkus hoiul olnud võrevoodi ja muu titekraam (mida kohe varsti vaja) ringiga tagasi me magamistuppa. Viie aastaga on kokku kuhjunud hulgim asju. Õnneks nii mõnigi kotitäis läks prügi hulka või taaskasutusse. Kergem hingata ja olla. 

Pika jutu lõpuks natuke tööloomast ka. Mitme koosveedetud tunni lõpuks võin käsi südamel öelda, et ma olen oma otsusega ääretult rahul. Valisin juba ammu endale uueks õmblusmasinaks Janome Horizon MC8900 QCP mudeli (kõige odavam ikka Karnaluksist ostes). Kogusin raha, sest tuhandet eurot just tagataskust välja ei võlu. Lotovõitu ei tulnud ega tulnud. Sünnipäeval sain natuke lisa ja abikaasa lubaduse ülejäänud osa finantseerida. Siinkohal suur-suur aitäh kõikidele kallitele, kes ümbrikuga tulid.


Peale sünnipäeva ruttasin poodi, et oma kauaigatsetud masin koju tuua. Ukse taga viskasin veel nalja, et nüüd kui raha koos, siis masinat kindlasti pole. Vot ei olnudki. Tuli tellida ja pea kaks nädalat oodata sipelgaid täis pükstes :D Eks seepärast ei saanud blogisse ka kirjutada - polnud miskit näidata ju. Igatahes lool õnnelik lõpp - suure kõhuga sai suur kast puhtalt emotsioonide najal koju tassitud (õnneks Karnaluksist soomlaste hordide vahelt välja viis masina sealne väga tore müüja Andrei, aitäh!).

Esimeste muljete hulka kuulub rahulolu - 8900 on mõnusalt suure tööruumiga, piisavalt vaikne ja jõuline. Mulle tohutult meeldib automaatne niidilõikamise süsteem. Lisaks piisav ruum nõelast paremal. Naudin teppimisel masina häält ja sisseehitatud astuvat jalga. Kangakihid püsivad ka liimita õigel kohal. Ja kas ma mainisin juba seda avarust, mis nõelast paremal valitseb? :D Ma tahaks kohe mõnda suurt tekki teppima asuda, et kogu seda ruumi täita... 

Andke vaid aega nüüd õmblemiseks. Aitäh kõikidele, kes selle pika jutu lõpuni jõudsid lugeda. Ma lihtsalt pidin selle kõik kirja panema. Endal kunagi tulevikus ka hea lugeda :)