Vanast lemmikpluusist uuele särtsu

Mul oli kunagi Bergamost ostetud pluus (või kampsun, kuidas nüüd õigem olekski), mis peale mitut pesu mulle lühikeseks ja kitsaks jäi. Eks ikka pluusis oli viga, mitte minus. Pluusi materjal aga mulle väga meeldis ning ma kohe mitte kuidagi ei raatsinud seda Uuskasutuskeskusesse saata. Mälestused reisist ja ilus tekstiil lausa nõudsid, et ma seda kuidagi endale õmmeldavas pluusis uuesti kasutaks.

Pluus enne katki lõikamist

Leidsin kangaste kuhjast tavalise tumesininse trikotaaži ja see sobis ideaalselt kokku siniste triipudega - viimastest inspiratsiooni saanuna tulidki suured triibud mu pluusi kaunistama. Piisavalt pikkade ribade puudumisel on vahepeal ka tühjad kohad. Ma olen jällegi nii rahul oma idee ja teostusega :P

Üldvaade - 6 riba teevad ikka asja ägedaks.

Ribad on kanga peale õmmeldud ja ääred on kõik lahti ja karvased - annab nii laheda efekti.

Natuke jäi seda heledat pluusi veel alles, mul juba mõtted töötavad, et kuhu ma ülejäänud ribad tööle rakendan. Järgmisena võiks mõne kardigani õmmelda, ühed kardinad on töös, mitu projekti ootel ja UFOdest ei hakka üldse kirjutama. Tore on tagasi õmbluslainel olla!

Teine pluus ja lõikeraskused

Leidsin hiljuti oma ühele murele hea lahenduse. Nimelt lõike järgi kangast detaile välja lõigates polnud midagi head sinna paberi peale raskuseks panna. Kasutasin küll oma lapitehnika suuri joonlaudu, aga neid pidi alati siia-sinna liigutama, tihti olid need hoopis kuskil teiste asjade all või üldse liiga suured. Proovi ise lühikese varruka lõike peale 60 cm pikkust joonlauda paigutada :) Siis aga nägin kuskil pilti, kus olid suured metallist seibid kanga peale paigutatud ja need hoidsid kõik asjad ilusti paigal.

Selleks, et ehituspoest need meeles oleks ära osta, läks veel umbes pool aastat aega ja lõpuks võtsin eraldi käigu just nende seibide nimel ette. Seibide servad on aga teravad ja sakilised ning oleks kangast niite välja tõmbama hakanud. Haarasin oma heegelnõelad, mõnusalt roosad puuvillased lõngad ning heegeldasin seibidele kuued selga ja sabad külge. Nii mõnus oli nendega töötada! Piisavalt rasked, piisavalt suured, sabadest saab hästi kinni haarata ja tänu erksale roosale värvile paistavad need kangaste vahelt ka välja :)

Üks "lilleke" ülejäänud lihtsalt sabadega.

Väiksemad kettad said kahe kaupa kokku heegeldatud, et need ikka piisavalt rasked oleks.

Praeguseks on need juba kolme töö juures abiks olnud ja ma olen ikka väga rahul enda nutikusega. Viimasel pildil olev pluusi esitükk sai kokku õmmeldud aga selliseks pluusiks:

Õlgadel on sätendavate ruutudega trikotaaž, mida mul ongi vaid väikesed tükid.

 

Pluusi kangas on tõenäoliselt osaliselt polüester, osa midagi vähe looduslikumat (arvatavasti puuvill). Ma arvan, et see on Minervacraftsi lehelt tellitud ja tegelikku värvi on väga raske pildile püüda - minu silm näeb seda peaaegu bordoopunasena, pildil aga pigem pruun. Lõige miskit vana, mida kordades juba õmmeldud. Tegelikult vajaks siit-sealt parandamist aga plaan on hoopis endale enda baaslõige konstrueerida. Aga kui nii kiirelt on vaja midagi selga, siis konstrueerimisele seekord aega ei kulutanud. 

 

Pildil ei läigi, muidu aga küll :P

Vana järgi uus pluus

Sellel aastal õmmeldud asjade pilte vaadates avastasin, et polegi nagu midagi endale teinud. Kuidas siis nii saab! Muidugi üks hetk on tunne, et mitte midagi pole selga panna!

Tegin siis oma Design Your Wardrobe mapi lahti ja otsisin välja projekti, mis lähimate sündmuste jaoks sobiks - plaanis oli midagi sellist (link). Päris õiget lõiget mul koheselt võtta polnud, kuid kapis leidus poest ostetud sarnane pluus, mis üleni topiline ja kandmiskõlbmatu. Lõin sellele käärid sisse ja saingi omale lõike. Uuele pluusile said peale vanalt pluusilt maha lõigatud pitsiribad kah :)

Mustad kandid on ka jäägikastist.

Materjaliks valisin selle tohutult keerdu hoidva (vist villaseguse) silmuskoelise kanga, siis poleks kahju olnud kui asi välja ei tule. Pluus hoiab natuke keerdu ja süüdi on selles kangas - nüüd on lihtsalt hea teada, et lõige toimib ja järgmine kord kasutan kvaliteetsemat materjali. Pealegi sai see keerdus kangas enam-vähem otsa lõpuks.

Teine asi, mille üle ma üliõnnelik olin, on mu "uus" overlokk. Tegelikult on ikka sama vana masin, lihtsalt viisin selle südatalvel hooldusesse. Marevikus (http://www.marevik.ee/) teritati noad, puhastati seest, õlitati ja tehti veel mingeid imetrikke, sest masin on PAREM kui uus! Isegi siis, kui ma selle ostsin, ei töötanud mu overlokk nii vaikselt ja vibratsioonivabalt! Oleks ma seda teadnud, käinuks ma juba ammu seda hooldamas Valdo juures! :)

Ilm soosis pildistamist ka :) Üldse ei olnud külm.

Pluus on end juba täiesti õigustanud, eile viisin selle Vanalinna, edaspidi teenib mind igapäevaselt :) Suures õmblustuhinas ja masina üle rõõmustades õmblesin teise ka. Seda näitan ka varsti!

Köögitoolide uued katted

Kui me aastaid, vist lausa kaheksa, tagasi oma uude koju kolisime, elasid siin ees ühed köögitoolid. Mulle kohe üldse ei istunud nende toolide katted - tumesinised ja kuidagi kurvad. Mõtlesin, et lähimal ajal tuleb need ära vahetada millegi parema vastu.

Kui suurem poiss kasvas ja ise söömist harjutas, sai pidevalt katteid pestud ja lapiga puhtamaks nühitud, kuid katteid vahetada polnud mõtet. Kui üks õppis piisavalt viisakalt sööma, tuli juba järgmine väike lagastaja ja ikka polnud mõtet vahetada.

Nüüd, kui suuremad mehed käisid isa-poja reisil, võtsin asja kätte ja mõtlesin teha neile toreda üllatuse. Üllatus see tõesti sai - poiss tuli koju, nühkis toolikatet (arvas, et mingi rätik sinna peale pandud) ja siis küsis, et kas ma olen uued toolid ostnud :)

Enne ja pärast.

Katete vahetamine oli tegelikult oodatust tülikam - klambrilööja streikis iga natukese aja tagant ning pehmenduseks olnud poroloon oli välja veninud ja tahtis äärte peal väga muhklikuks jääda. Andsin oma parima. Eks näeb, mitu aastat need nüüd vastu peavad :)

Uued, ilusad ja puhtad! Täitsa kevadine tunne tuleb neid vaadates :)

Hommikumantel

Õmblesin ühele kallile inimesele hommikumantli. Tema soov oli saada soe, pikk ja mugav hommikumantel, mida külmades koridorides liikumisel peale tõmmata. Valisin kangaks fliisi, kapuutsi ja hõlmade äärtesse õmblesin voodriks puuvillase trikotaaži (aitäh, Merike! :) ). Taskud ja vöö said samuti trikotaažist, minu meelest on niimoodi palju ägedam kui ainult fliisist tehtud mantlid.

 

Lähemalt vaade

 

Algne lõige on pärit Ottobre 5/2015 ajakirjast pika kampsunina. Ma tegin hõlmad laiemaks, et ülekäiku rohkem oleks, ja mantlit pikemaks. Alguses tegin lausa liiga palju pikemaks - oleks mööda maad lohisenud... 

 

Vitselpael ääres, et õmblusi peita. Tripp ka riputamiseks.

Fliisi õmblemine on muidugi paras katsumus. Ma pole siiani väga sellega kokku puutunud ja olin täitsa üllatunud, et mu oskused niimoodi logisesid. Igal juhul sai kõvasti õpitud (ei tasu triikrauaga sellele läheneda) ja kui peaksin järgmise hommikumantli õmblema, siis see tuleb juba tunduvalt parem :)

Ma loodan, et uus omanik tunneb rõõmu ja sooja seda kandes! :)