Lapitekk lemmikõpetajale

Meil on erakordselt vedanud oma lapse lasteaiaõpetajatega. Võiks kohe öelda, et üleüldse on lasteaiaga väga vedanud. Mõnusalt kodu ligidal, hubane ja hooliv lasteaiapere, toredad üritused ja eriti ägedad õpetajad. Üks nendest on meile väga südamelähedaseks saanud, sest ta on kõige kauem poja rühmaga koos olnud ning nii rõõmus kui ka pahandustes meie kõrval seisnud. Isegi üheskoos meiega (ja teiste emadega) laste lõpupeol pisardanud. 

Kõiki neid rõõmu ja murehetki meenutades tärkas mu peas idee õpetajale midagi tänutäheks õmmelda. Ma pole tükk aega ühtki suurt tekki teinud ja seetõttu olin poole teki valmimiseni täiesti kuss selle uue omaniku koha pealt. Mõtlesin, et kui miski peaks untsu minema, siis vähemalt teised ei pettu. Tekk aga hakkas algusest peale kohe oma elu elama - iga kord teki mustrit põrandale ladudes muutus miskit, tulid juurde uued ideed ja mõtted. Iga täht leidis oma koha ja kui osad nendest olid nõus mustris ilusti olema, siis mõned jooksid siia-sinna ja ei allunud üldse korraldustele ;) Ma usun, et mõni neist muutus liiga ülemeelikuks...

Ula peal olevad õnnetähed :)

Need tähed on nagu lapsed, kellest igaüks leiab lõpuks oma koha. Iga täht särab oma värvitoonides ja isegi kui mõned on pealtnäha samad, siis erinev ümbrus muudab nendest igaühe ainulaadseks. Nii nagu teki taust on erinevatest beežidest toonidest kokku õmmeldud, on ka meie taust elus erinev - mitte miski pole kunagi ainult must ja valge. Mõni särab eredamalt, mõni alles otsib oma kohta.

Lähivaade

Teki tepingud seovad kõik beežid toonid omavahel kokku, iga tähe sees on tepitud ruut. See on esimene nii tihedalt tepitud tekk mu jaoks - ma ise olen täitsa rahul tulemusega. Ainult üks täht otsustas, et tema sisse saab tepitud kaheksakand - eks ta ole topelt õnnetäht.

Veidi krutskit kolmnurkade näol

Nimesilt leidis koha tagaküljel

Kui ma teki diivanile laotasin ja mu poeg seda uuris, tekkis üks väga tore hetk. Ma ütlesin, et selle teki tegu oli ikka üks suur töö (olles enda üle uhke, et õigeks ajaks kõik valmis sain ja oma plaani täitsin, tundes juba ette rõõmu teki üleandmisest). Poeg vastas, et jah, on küll suur töö (pigem mõõtmetelt, kui ajamahult). Mõtles veel hetke ja teatas siis, et aga õpetaja teeb nendega ka suurt tööd...  Nii et kõik on tasakaalus! 

Tekiga kaasa läks teki tegemisest jäänud jääkidest tehtud kaart, kus sees on head soovid ja me tänu õpetajale. Ma loodan, et me lemmikõpetaja leiab tekist soojust ja lohutust kui vaja ning et see tekk meenutab toredaid ja südamlikke aegu. Me soovime talle edaspidiseks jõudu, jaksu ja toredaid lapsi koos toredate vanematega! :)

Pikk jutt nõudis suurt kaarti :)

* Tekis kasutatud erinevas vanuses puuvillaseid kangaid, vahel mahuline vatiin ja voodriks jällegi puuvillane kangas. Kanditud puuvillase diagonaalkandiga.

Stiilist IV osa: minu stiil

Mai algusest peale olen oma rõivaste stiili üritanud sõnadesse panna. Ilmselgelt peaks hakkama rohkem lugema eestikeelseid artikleid moest ja stiilist, et sõnavara täiendada, sest hetkel kipub olema nii, et pilt on, häält pole. Õnneks on piltide jaoks olemas selline hea lehekülg nagu Polyvore.com, kus saab kollektsioone luua misiganes stiili jaoks. Ma olen sellel leheküljel endale meeldivaid komplekte kokku kleepides vist juba tunde veetnud. 

Sügisene ja talvine näide Polyvore.com abiga.

Algus oli lihtne. Võtsin ette konkreetse sündmuse ja kogemusele toetudes mõtlesin oma rõivastuse peale. Mida selga panna juuni alguses Rammsteini kontserdile? Mõned aastad tagasi Iron Maideni kontserdil käies tekkis selge arusaam, et päris metali ja/või rokiplika ma ei ole - eelistan pisut elegantsemat lähenemist kui rebitud retuusid(teksad) ja bändipildiga t-särk. Mulle väga meeldiks alljärgnev komplekt. Mugavad kingad on olemas, sirgelõikelised mustad teksad samuti. Sarnase särgi kavatsen endale õmmelda, ainult nahkjakiga tekib probleem. Viimase vajadus sõltub juba ilmast ka. Kott on täpselt selline, mida tahaks endale samuti õmmelda (või siis netist tellida, Eesti poodides sarnast kindlasti pole) - ülivinge minu meelest :) Soengupildid on inspiratsiooniks.

Inspiratsiooniks endale

Sedasi alustades avastasin enda jaoks, et rõivad on osa kõigest. Ma ei saa valida rõivastust ainult selle järgi, mis parasjagu meeldib vaid tuleb näha suuremat pilti. Ma tahan, et mu rõivastus oleks osa ja peegeldaks:

• mu tegemisi-toimetamisi (poistega kodus olles ja väljaspool kodu, nii üksinda kui ka perega olles)
• mu muusikamaitset
• mu eelistusi ja põhimõtteid
• oleks osa minust ja peegeldaks mind kui tervikut

Ma tahan olla rahul ja õnnelik oma garderoobiga. Ma tahan, et iga rõivaese sobiks minuga kokku. Ma tahan, et mu rõivad oleksid:

• mugavad
• parajad
• kergelt kehasse töödeldud
• tooksid esile mu head küljed
• omavahel kergelt kombineeritavad
• enda õmmeldud
• isikupärased
• tasakaalukad
• mulle sobivates värvides
• pilkupüüdvate elementidega.

Oma stiili peale mõeldes üritasin kirja panna need sõnad, mis mind (ja mu rõivastust) võiksid eelkõige iseloomustada. Leian, et mu stiil võiks olla pidevas arengus, kuid on teatud punktid, mis jäävad. Vastavalt vajadusele võin muutuda esinduslikumaks ja pidulikumaks, kuid hetkel iseloomustab mu stiili selline sõnapilv kõige paremini.

Märksõnad endale

Suviseks olemiseks klopsisin kokku hunniku pilte. Võttes aluseks eelmise suve lemmikriided, uued eesmärgid ja sihid, panin kokku sellise igapäevase rõivastuste pildi. Särgid nii trikotaažist kui ka pidulikumad sitsist, chambray-st vms. Poolpikkade pükste asemel on tõenäoliselt kasutusel hoopis lühikesed püksid ja teksaseeliku asemel mõni mu enda õmmeldud seelik. Tegelikult võiks üks klassikaline teksaseelik ka kapis olla - seda oleks palju lihtsam erinevate särkidega sobitada. Mulle on tähtsad mugavad jalanõud ning lemmikuteks on kujunenud rihmikud (mul on kahed beežid ja ühed mustad samasugused rihmikud) ning mokassiinid. Mu jalad on väga pirtsakad ja isegi kui ma väga tahaks Manolo Blahnikuid kanda, peaksin selle jaoks vähemalt kahest varbast ja poolest jalalabast loobuma.

Igapäevase rõivastuse mõtted

Väljasõitudeks ja üritusteks võiks vähe paremini end riidesse ajada. Selleks puhuks kavatsen endale õmmelda Minervacraftsist tellitud kangastest viksid särgid ja kui täiendada välimust pilkupüüdva koti, ägeda jaki ning ehetega, peaks šikk tulemus kergelt saavutatud olema. Pildil vähemalt näeb äge välja.

Mõnusaks väljasõiduks. Valge jakk peaks minu puhul olema kangast, mis ei määrduks. On sellist? :D

See õlakott oleks nii äge!

Suviseks peoks tahaks endale õmmelda ühe šiki kleidi, mis ei muudaks mind mammiks. Inspiratsiooni sain järgneva pildi kleidist, kangas on olemas, lõige ka enam-vähem. Tegusid on vaja! Taoline lihtne jakk, millel pilgupüüdjateks lukud, oleks ka väga teretulnud minu garderoobi.

Selleks nädalaks oleks taolist komplekti juba vaja...

Mitu suve olen tahtnud endale maani kleiti õmmelda. Kangad on ootamas, kuid kuna ma pole taolisi kleite üldse kandnud, kardan täielikult ebaõnnestuda. Jällegi inspiratsiooni ja parema ettekujutuse saamiseks kleepisin pildile kokku erinevad kleidid ja kui on õige hetk käes, teen oma mõtted teoks.

Milliseid õmmelda? Milliseid omavahel kokku sobitada?

Lisaks rõivastele olen otsinud (ja leidnud) erinevaid viise, kuidas oma juukseid taltsutada. Tavapärane ja kõige kiirem viis on muidugi hobusesaba, kuid kui ma tahan rohkem "ennast" välja näidata, siis ühele küljele punutud peadligi hoidev pats on väga äge. See on ka mitmel päeval järgi proovitud ja ma tunnen end alati kohe edevamana, kui hommikul peegli ees vähe vaeva olen näinud. Faux mohawk on lahe - nüüd ma pean ainult seda korralikult tegema õppima, sest esimeste katsetuste järel nägin välja nagu nädal aega ringi pummeldanud rokkar :D

Inspiratsiooni peegli ees tegutsemiseks.

Prantsuse punupats küljel, väheke meiki ka, mõnusalt pikad rippuvad kõrvarõngad ja tulemus on täitsa vaadatav ;)

Nüüd panen paika mõned konkreetsed õmblusplaanid ja asun tegudele. Viimane aeg! Stiili osas on nüüd asjad enam-vähem paika loksunud ja eks siis järgnevate õmblustööde pealt näeb, kas minust asja ka saab (kui just külm ära ei võta).

Ühe projekti lõpp ja teise algus

Aasta alguses ma kirjutasin, et võtan osa ühest FB grupi väljakutsest õmmelda nelja kuu jooksul kaheksa riideeset. Ma sorteerisin ajakirju ja leidsin endale sobivad lõiked, mida õmmelda. Tegin endale sellise väljakutse:

Plaanid, plaanid, plaanid

Mõtlesin, et need pakuvad mulle piisavalt pinget ja samas on teostatavad. Ma oleks väga õnnelik, kui oleksin kogu planeeritu täitnud. Ma olen praegugi õnnelik, sest tänu sellele väljakutse nõudele tuli õmmelda ka nö alumine osa riietusest (ma pükse pole üldse õmmelnud ju!). Ma sain endale päris mitu asja kappi, mis mulle meeldivad ja mis on täitsa minulikud. Ma sain ka teadmise, et retuusid-tuunika pole kohe üldse minulikud ja kuigi nad oma olemuselt mu päevarütmiga ilusti klapiks, siis ma ei oska neid kanda ja ei tunne end mugavalt. 

See väljakutse andis nii palju positiivset tagasisidet! Nii hea oli lugeda julgustavaid kommentaare FB-s, samuti oli põnev näha teiste töid. Alustas vist üle saja inimese (või isegi üle 200?) ja 85 nendest lõpetas. Nende hulgas olin ka mina :)

Mida ma siis tegelikult selle väljakutse raames valmis õmblesin? Osa asju on siit juba läbi käinud, mõni veel mitte. Esiteks tegin endale dressipluusi. Ma olen nii rahul sellega! Ma plaanin midagi samas stiilis veel õmmelda.

Teiseks ja kolmandaks esemeks sai õmmeldud tuunika ja retuuside komplekt. Tuunika läks kahjuks kohe ümber tegemist nõudvate asjade kasti, retuusid on aeg-ajalt käigus. Eks talve poole paksude pükste alla pannes saab neid rohkem kasutada. 

Järgmisega toimus juba muudatus plaanides - ühe kleidi asemel õmblesin teise. Mu väike must kleit vähese lillaga on üks mu praegustest lemmikutest ja ma usun, et sügise poole saan seda mõnuga veel kanda. 

LBD? :)

Viiendaks õmblesin ühe varrukateta särgi, mille lõiget olen juba tükk aega vaadanud ja mõelnud, et sellest saaks ühe hea rõivaeseme, mis sobib paljude asjadega kokku. Ma pean lõiget väheke endale sobivamaks timmima järgmine kord. Praegune on natuke pikk ja natuke õlgadest lai - arvasin, et kumbki asi segama ei jää ja seljas paistab ilus, kuid kandes on tunda, et saaks veel paremini. Tegelikult tahaks sellest teha omale põhilõike, mida vastavalt tujule muuta. Praegune variant on kuni rinna alla voodriga, see on ka üks asi, mis suvise särgi puhul võib häirima jääda.

Ottobre 2/2014 ajakirjast, kangas Disainkangaste tellimise grupist

Kuues oli planeeritud kleit, mida ma nüüd täitsa fännan. Nii mõnus selga visata. Lõike kohandamised tasusid ikka väga ära, sest algse lõike järgi õmmeldud tuunikat kannan pigem ainult kodus. 

Eelviimaseks kohustuslikuks rõivaks sai plaaniväline kleit. Kangas tellitud kunagi ammu Minervacraftist, tegin ühest osast pluusi ja siiani ülejäänu ootas. Tundub, et ootamine läks asja ette, sest nüüd on mul üks mõnus jahedama suvise ilma kleit. Lõige ei ole tegelikult üldse mulle sobiv (krooked ja läbilõige mu keha kõige laiemal joonel) aga see on seljas kuidagi nõnda mõnus ja mugav, et ma kavatsen seda ikka kanda. 

Lõige Ottobre 2/2013 ajakirjast

Väljakutse nõudis, et õmmeldud oleks nii pluuse kui pükse (või siis kleite). Ma plaanisin õmmelda kahed päris püksid. Esimeste jaoks võtsin lõike juba maha aga kangast välja lõikama hakata ei jõudnudki. Teised aga lõikasin softshellist välja ja õmblesin valmis. Ainuke asi, et ilmad läksid enne soojaks ja kanda neid sel kevadel ei saanudki. Tegelikult hea kah - oleksin pidanud rohkem arvestama oma nõgusa seljaga ja värvlit koomale tõmbama. Nüüd tuleb sügisel pükste kohendamine ette võtta ja siis kandma hakata.

Helkurribadega softshellist püksid Ottobre 5/2009 ainetel

Boonusena lisasin ühe kiire džempri, mis valmis ehk juba märtsikuus. Hall kangas oli kunagi Abakhanist ostetud just taolist lõiget silmas pidades aga pesus kiskus kõik kangas kiiva ära ja seisis lihtsalt kapis. Seda on seal ühe eseme jagu veel kahjuks. Lõige on mu tavapärane NewLook 6735. Ainult, et nüüd tuleb hakata ka seda lõiget kohandama - puusast on see liiga lai ja miski häirib rinna piirkonnas (tõenäoliselt aitaksid sissevõtted). 

Lennusadam on üks me pere meeste lemmikmuuseumitest, ei pääse ka mina seal käimisest :)

Lennusadamas käimise päeval oli aga väljas täiesti sügistalvine ilm - tuiskas lund ja lörtsi. Mul oli ülimalt hea meel, et oma salli siiski jope alla viskasin, sest selle andis ninani välja tõmmata. Salli kangas pärit Abakhanist ja seda oli kohutav õmmelda, sest sellel on sissekootud paksud nupud, mis nõela külge kinni jäävad. Narmad kunagi Karnaluksist edevushoos ostetud just salli äärde õmblemise mõttega. Selle teema lõpetuseks siis projektiväline sall. Ma loodan, et enne sügist ma seda uuesti kapist välja võtma ei pea :) 

Roosad narmad roosal sallil. Mulle meeldivad!

Nüüd hakkas samas grupis uus projekt! Eestvedajad tegid nimekirjad ja järgmise nelja kuu jooksul tuleb õmmelda neli rõivaeset (vabal valikul 13 asja seast). Üheks inspiratsiooniks oli neil Tim Gunni nimekiri rõivastest, mis igal naisel olemas peaks olema. Ma võtan kindlalt osa ja kavatsen esimese asjana õmmelda ...

.... midagi sellest nimekirjast ;)

Stiilist III osa: mina läbi aja

Et minna edasi, peab vaatama ka tagasi...

Ma tahan tänada tagasiside eest, mis nii siin kommentaarides, Facebook'is kui ka telefoni teel minuni on jõudnud kahe viimase postituse osas. Mul on nii hea meel, et teema kõnetab, paneb mõtlema ja kaasa arutama ning selle käigus saan mina veel häid mõtteid ja vaatenurki juurde. 

Mõni inimene ongi kohe stiilne nagu Tiiu ka kirjutas. Vahet pole, mis tollel seljas on, sisemine enesekindlus, hoiak ja muu müsteerium muudab nad stiilseks ja pilkupüüdvaks. Ma tahan ka selline olla! Ilmselgelt pean selle nimel natuke rohkem vaeva nägema, aga ma olen juba mitmeid aastaid arvanud, et ma olen nagu hea vein - ajaga muutun järjest paremaks. Oh sa raks, milline püss ma viiekümneselt, kuuekümneselt või hoopis kaheksakümneselt siis olen! :) 

Ajaga paremaks, ilusamaks ja targemaks muutumise taga on puhas töö: õppimine, jälgimine, uurimine ja puurimine nii endas kui endast väljas. Ausalt öeldes ei tulegi mulle meelde hetk, mil hakkasin ise teadlikult endale riideid valima. Mäletan ainult seda, et üheksanda klassi lõpuaktuseks murdsin pead päris kaua - ega raha nii väga polnud, valikut väikses linnas ka mitte. Tol hetkel leidsin endale ühe suhteliselt tavalise aga piduliku muljega pluusi ja maani mustast sametist seeliku. Jala otsa said rihmadega kõrge ja laia kontsaga kingad (midagi platvormikingade sarnast) - kõndida nendega ma ei osanud. Ütleme nii, et oleks saanud hullemaid valikuid teha eriti kui vaatan tolle aja igapäevaseid fotosid:

Siis, kui Backstreet Boys'i bändiliikmed veel ilusad ja noored olid. Ema kleit, meeste vest. Prillid isa poolt vähemalt 5 korda kokku tinutatud.

Keskkooli lõpuaktusele läksin täiesti teadlikult (kes nüüd ei julge, see edasi ei loe!) tikanditega kaunistatud sinistes teksades. Valge volangidega pluus ja sinine tikitud vest oli peal. Ma olin hiiglama rahul enda välimusega! Ema kõrval istus aga üks naisterahvas, kes nähes mind tunnistuse järgi kõndimas hüüatas ehmunult: "Issake, teksades!" Ma kandsin need teksad pärast ribadeks ja olin oma praktilise loomusega hullupööra rahul - must sametseelik oli selleks ajaks kolm aastat kapis seisnud. 

Põhiline muutus mu stiilis toimus prillidest vabanemisel. Ma sain ju nägijaks! Lisaks avardus mu maailmapilt tänu rohkele reisimisele - ma eelistasin küll mugavalt riietuda (teksad, pusa vms või t-särk, tossud) aga natuke nagu tahtsin ikka hea välja näha kah. 

Pea 10 aastat tagasi. See seelik on siiani üks mu lemmikuid. Mokassiine mul jalatsikapis lausa kolm paari - mugavad ja sobivad mulle jalga.

Vanu fotosid lapates võikski öelda, et mu igapäevane stiil oli teksad-särk kombinatsioon, jalas tossud. Pidulike ürituste puhul oli katastroof enamasti - ei osanud istuda, astuda ega kaamera poole kenasti naeratada. Rõivad ei sobinud kokku või olid kahtlased. Minulikku ja stiilset pole ühelgi pildil.

Natuke vähem kui 10 aastat tagasi :) Tüüpiline minu riietus: teksad, särk, kampsun ja ebatüüpiliselt roosa vest.

Samas stiilis asju olen tänaseni kandnud. T-särgid on natuke paremad (mitte need lohvakad enam), tossude asemel on kingad, suviti madalad rihmikud. Värvid on muutunud minu jaoks sobivamaks. Kuhu siit edasi?

Täitsin erinevaid stiiliküsimustikke, et vaadata, mida internet minu stiilist arvab. Mõni vastus ajas ikka täitsa naerma - üks arvas näiteks, et mu stiil on grunge... Sulgudesse oli kirjutatud veel: Smells like teen spirit? Noh, selle peale tuli kohe meelde, et kunagi ühikas elades oli meil seal grunge stiili esindajaid päris mitu. Seda laulu kuulati ka. Mina ainult ei kuulanud. Hiljuti pidin sama loo nime ja esitajat arvama ja ma ei osanud midagi pakkuda. Abikaasal oli hämming. Mul on siiani hämming aga ses osas, et peale kuulamist on mul see laul hetkega peast läinud. Ilmselgelt grunge ma ei ole. 

Teine, mis sai kiirelt välistatud on boheemlaslik stiil. Mulle küll väga meeldib nende rõivaid vaadata, sest need on nii huvitavad, aga enda seljas ma neid ette ei kujuta. Mingid üksikud elemendid võivad aga minu stiili sobituda küll. Topshopi netipoe pikk küsitlus aga arvas, et ma olen tomboy stiili esindaja. Jällegi - mõned elemendid sealt on väga ägedad aga ei - ükski nendest pole täielikult minuga kooskõlas. Küll oleks lihtne, kui mõni selgelt eristuv stiil mind tervenisti kõnetaks!

Sportlik võib mu stiil ka tihti välja näha.

Enamasti tuli küsimustikest välja, et olen klassikalise stiili esindaja. Lisaks natuke chic (šikk?) ja sportlik ka. Nii mulle täitsa meeldib. Classic casual outfits otsingusõnad annab palju mulle meelepäraseid tulemusi. Smart casual rõivakomplektid näevad enamasti just sellised välja, mida tahaks erinevatel kohtumistel ja mitte pidulikel üritustel kanda. See on just see osa, milles ma end kõige ebakindlamini tunnen. 

Mul ei oleks midagi selle vastu, et Kate Winsleti või Angelina Jolie moodi välja näha :) Ma ainult ei saa aru, miks pildi alla Carla Bruni on kirjutatud.

Minu eelistused väidetavalt. Olen täitsa nõus, et nii võiks olla :)

Otsisin siin välja riideid, mis mulle väga meeldivad ja mida ma tahan kindlasti edaspidi kanda. Nende abil on ehk lihtsam oma rõivastuse suunda kindlaks määrata. Ma avastasin, et tunnen puudust oma nahktagist. Mulle meeldivad viltuste lukkudega jakid. Mulle meeldivad bleiserid. Mulle meeldivad mustad sirge lõikega teksad. Ma eelistan ühevärvilisi kroogetega või tekstuurseid riideid mustrilistele. Kui on muster, siis peaks olema see kombineeritud ühevärvilisega, et üldmuljet rahulikumaks muuta. Mulle meeldib rokitšiki riietusest palju elemente - needid, narmad, nahk. Ma kavatsen sellest stiilist elemente oma riietusse tagasi tuua, sest see sobib mu ülejäänud eelistustega (kuulata rokkmuusikat, ka metalit). 

 

 

 

Super girly kindlasti ei ole iseloomustus minule. Lihtsus küll :) (Allikaks Seventeen, mis on ilmselgelt noorematele inimestele mõeldud)

 

Mis edasi? Kui ma olen suutnud oma stiilisuuna selgeks mõelda, kavatsen kokku panna nn põhigarderoobi, kus pea kõik asjad sobivad omavahel kokku. Esialgu suveks mõeldud variant, suve jooksul aga tuleb kokku panna ka talveks mõeldud variant ning leida sinna juurde sobivad üleminekuriided. Eestis on ikkagi neli aastaaega (mis sest, et vahel võib päeva jooksul kõiki nelja näha) ja mu garderoob peab nendele vastama. Lisaks tahan leida endale need pilkupüüdvad esemed (statement pieces), mis iseloomustaksid mind. 

 

Mu stiil võib klassikaline olla, aga lilleline kindlasti mitte. Selle kevade stiilisoovitustest ma küll ühtegi järgi proovima ei hakka. (Allikas jällegi Seventeen, nad lihtsalt ei arvestanud, et minusugused ka sinna lehele satuvad :D ).

 

Järgmine käik on poodi rõivaid proovima. Lisaks vaatan üle oma lõigetekogu ja otsin välja need, mis mu põhigarderoobi sobivad. Siis tuleb kangad üle käia. Kui rada selge, hakkan õmblema. Täpselt neid asju, mis toovad eduelamuse ja naeratuse näole!

See dressikas on abiks suuna otsimisel - mulle meeldib viltune lukk, kapuuts ja see ühevärviline külg. Nüüd võiks samas stiilis (ehk ilma kapuutsita) jaki ka õmmelda :)

Stiilist. II osa: kaal, kehakuju, millega arvestada?

Ma olen koguaeg mõelnud, et kui ma kunagi saledaks saan (nagu see juhtuks iseenesest), siis ma olen stiilne, ilus, näen hea välja ja komplimente muudkui sajab. Noh, minuga seda veel juhtunud pole. Saledaks saamist, see tähendab. Ilus olen ma loomulikult, komplimente saan ka kui olen puhtad riided selga pannud. Stiili (ja stiilne olemise) kallal teen hetkel aktiivselt tööd nagu näha...

Igal juhul jäin mõtlema, et kas tegelikult ka stiilse ja suurepärase väljanägemise jaoks pean ma normaalkaalu alumises otsas olema ja kindlasti XS või S suuruses riideid kandma? Kas väiksem riiete suurusnumber annab mulle kohe hea stiilitaju ja oskuse seda enda peal kasutada? Kuidagi on selline seos kuskile mu ajusoppi tekkinud ilma, et ma selle üle reaalselt arutlenud oleks.

Reaalsuses tavalisi inimesi nähes ei võrdu suurusnumber üldse hea väljanägemisega. Tähtis on hoopis riiete sobivus su kehale. Nii nagu S suuruses riideid kandev inimene võib täiesti katastroofiline välja näha, oskan ka mina (USA-s ehk M, Itaalias XXL suuruses rõivastega) oma välimusega teisi šokeerida. Ma võin end paar numbrit jämedamaks riietada, aga sobiva rõivastusega paar numbrit väiksemaks muuta (puhas silmapete ja spandeks). Ma võin olla stiilne ja kokkusobivate rõivastega alati sõltumata numbrist, mis mulle parasjagu kaalult vastu vaatab.

Seega loon peas uued seosed:  

kaalunumber ei määra, kas oled stiilne või mitte. 

Kunagi, kui ma olin noor, ilus ja enam-vähem sale. Stiilitaju polnud ikka. Tolle päeva rõivastus polnud õnneks minu valik (muidu oleks sealt midagi kohutavamat tulnud).

Umbes sel ajal, kui ma oma nahatooniga kokku sobivaid värve uurisin, klikkisin lahti päris palju kehakuju määravaid teste ja erinevaid soovitusi, mida teatud tüüpi kehakujuga inimene peaks kandma. Ühelt lehelt leidsin lausa, et paksematele inimestele on loodud oma kehakujude tabel, sest ei saa ju olla, et suurus 40 vastaks liivakella tüübile (seal oli siis nende jaoks märgitud full hourglass ja vormid aetud ümaramaks, laiemaks ja vähem liivakella moodi). 

Igal juhul ma peaks olema:

• liivakell - aga ei ole, sest rinnapartii on selle kehatüübi jaoks liiga väike
• pirn - aga ei ole, sest õlavarred on selle kehatüübi jaoks liiga jämedad
• ristkülik - ikka ei ole, sest talje on selle jaoks liiga peenike
• tšello - jälle ei ole, sest noh - muskel segab.

Milline on nendest kõige "stiilsem" kehakuju? ;)

Järeldus, ma parem olgu alasti, sest ühegi kehatüübi nõuanded ju ei sobi! Kui kuhugi ei sobi, siis pean end pirnikellaristtšelloks ning valin ainult need nõuanded, mis mulle meeldivad. Lisaks arvestan pigem sellega, mida ma oma keha juures rõhutada tahan. Näiteks kui ma juhtun Lõuna-Ameerikasse minema, siis demonstreerin oma laiasid puusasid ja tagumikku kohe edevusega (stereotüübid, stereotüübid ...).

Samas ükski nendest kehatüübi rõivaste valiku nõuannetest ei muuda mind stiilseks. Ma võin endiselt t-särgis ja kasvõi retuusides ringi kooserdades rõhutada oma saledat taljet ning volüümikaid puusi ilma, et ma ühestki otsast hea välja paistaks. 

Niisiis. Mu tee eesmärgini ei hõlma endas 10+ kg kaotamist, täiusliku liivakellafiguuri saavutamist (igasuguste operatsioonide jms näol) ega ühegi nõuannete kogumiku religioosset järgimist. Ma ei pea ka hirmmoekas olema ja viimaseid rahanatukesi kokku kraapides selle suve moehitte ostma. Kuid...

Väga lihtne on kirjutada, mida ma tegema ei pea. Palju keerulisem on aga ees: 

mida ma pean tegema, et oma garderoob stiilseks ja mulle sobilikuks muuta?

Oma uue, parema ja stiilsema garderoobi planeerimisel arvestan:

• oma reaalsete vajadustega - kus ma käin, millega tegelen, missugused rõivad sobivad minu oludega
• Eesti kliimaga - suvekleite vist niipea juurde ei õmble. Lisaks peaks kapist mõned välja viskama, mis 
• selga ei mahu
• on ebasobivat värvi
• ei meeldi mulle
• on liiga suured (jah, 2 tk on neid ka...)
•  mulle sobivate värvidega - peale endale sobivate värvide analüüsimist olen ma palju kindlam oma eelistustes. Ma tunnen end nn õigetes värvides paremini ja kuna enamik nendest sobib omavahel (minu silmis) ka kokku, on tulevikus rõivaste kombineerimine palju lihtsam.
• riiete suurusega - need ei tohi olla liiga lohmakad ega liiga ümber. Ma ei taha olla vormitu hunnik ega sardell viinerinahas. Õnneks ise endale õmmeldes saan täpselt paraja suuruse.
• omanäolisuse ja mulle meeldiva stiiliga (selle jaoks pean endale märksõnad valima, lemmikud lõiked leidma ja sobivad mustreid kombineerima ühevärvilistega, tõenäoliselt ühe järgmise postituse teema)

Ma ei usu, et ma peaks end mingisse kindlasse ajastusse ega stiilisuunda suruma. Ma leian, et vintage on väga äge teiste seljas aga mina näen siis välja nagu nõukaaegne mammi lillelises kittelkleidis. Ma tean, et mõned naised näevad imelised ja haldjalikud välja lillelistes ja pitsilistes kleitides, kuid ma suudaks need hetkega katki teha, ära määrida või üldse kandmiskõlbmatuks muuta. Mulle tohutult meeldivad lapilised riided, kuid päris lapilisi ei oska ma kuidagi välja kanda. Samas inspiratsiooni saamiseks on need väga head. Ma ei ole piisavalt kontrastne, et sügavad värvid elama panna. Ma tunnen end halvasti kui olen palju ehteid külge riputanud või kui mu rõivaste muster karjub vaadake mind!

Kuskil peidab end minu stiil. Ma arvan, et seda võiks iseloomustada sõnadega sirgjooneline, lihtne aga lööv, rahulik, mugav... Pikemalt järgmine kord!