29 July 2015

Uus töönurk koos uue tööloomaga

Lubasin suure hooga juba juuli alguses oma töönurka näidata aga nagu näha, siis jõuan tegudeni alles nüüd. Esiteks oli õmblemise soolikas jäänud kuhugi kadunuks (ei imesta selle kolimise juures), lisaks mu õmblusmasin tõrkus, puhkus oli, siia-tänna käimised ning üle-üldse kärss kärnas ja maa külmand. Sellisel suvel, nagu tänavu, pole viimase üle vaja vist imestadagi...

Nüüdseks olen omandanud uue õmblussoolika. Õigemini küll töölooma. Mu üks suur unistus on mu töölaual ja juba mitmeid tunde minu heameeleks töötanud. 

Töönurgast esialgu - kolisin oma kummuti koos niitide, lõngade ja muu tarvilikuga. Selles kummutis on asjad nii hästi sorteeritud, et patt olnuks seal ümberkorraldusi tegema hakata. Kummuti peale sai koha mu arvuti. Ega ühe läpaka jaoks polegi tervet kirjutuslauda vaja, õmblus- ja äärestusmasin vajavad tunduvalt enam ruumi. Lisaks ootab ees aastane paus ülikoolist ja polegi vaja nii pikalt arvuti ekraani taga konutada. 

Kummuti kõrvale sai algselt pojale ostetud riiul. Tegime lapse jaoks soodsa vahetuskauba - ta sai suure kapi koos riiulitega, mina pisikese riiuli, millele hetkel veel mahuvad pea kõik mu käsitööraamatud ja ajakirjad. Kui ma muidugi plaanin viimastele veel kõvasti raha kulutada, siis pean uut riiulit ka otsima hakkama.


Katusealusesse said (õigemini jäid juba eelnevast ajast) mu vatiinirullid. Õnneks sai sealt hulgim karpe ja purke välja visatud, hetkel on isegi varuruum millelegi, mis külma ei karda. 

Kõige rohkem ruumi võtab mu sinine töölaud. Laud pärineb eelmistelt korteriomanikelt ja mul on ütlemata hea meel, et abikaasa ei lubanud mul seda sisse kolides ära anda. Vanad omanikud seda ei tahtnud, mulle ei sümpatiseerinud sinine värv... Küll aga on sellel väga tugev raam, tugev pealisplaat ja tugevad jalad. Piisavalt suur kahele masinale ja lõikematile. Lambi jaoks jääb ainult teinekord ruumi puudu. Laua kõrvale seadis end Mann sisse (teine variant oleks tal ukse taga konutada). Äärestusmasinat kasutades pean Manni natuke trügima, aga ehk saame ikka sõbralikult ruumi ära jagatud.


Kappi pistsin mõned karbid (nööbikarbid, kummide karbi, lukkude karbi) ja vajadusel annab sinna isegi triikraua ära peita. Viimast kavatsen küll pigem triikimislaua peal hoidma hakata, aga toa nii öelda esinduslikuks muutmiseks võib ehk nii juhtuda. 

Seinakappi sai veel üks restidega riiulimoodul, kus sees mu rõivaste õmblemiseks mõeldud trikotaažkangad. Need ongi ainukesed kangad, mis siia tuppa kolisid. Ülejäänud kapitäis on endiselt lapse toas ja vajadusel käin seal sorteerimas. Korra juba küsiti, et millal ma need sealt ära viin... Vastuse peale, et kabinetis pole piisavalt ruumi, kästi need siis katusealusesse panna (nagu need mahuks.... ihiii). Lisaks on lapse toas veel hunnik kaste ja kirjutuslaua sahtliboks, kus sees pärlitega mässamise ajast kraami. Eks ma aegamisi sorteerin ja vähendan enda kastihunnikut, aga minema ei raatsi ju midagi visata. Endalgi vähe ;)

Õnneks nüüdseks on ring peaaegu täis saanud - lapse asjad magamistoast tema tuppa kolitud, õmblusasjad lapse toast välja kabinetti, kabinetist maha müüdud suur kirjutuslaud, kabinetis hoiul olnud väikseks jäänud riided ja vanad mänguasjad rändasid konkusse ning konkus hoiul olnud võrevoodi ja muu titekraam (mida kohe varsti vaja) ringiga tagasi me magamistuppa. Viie aastaga on kokku kuhjunud hulgim asju. Õnneks nii mõnigi kotitäis läks prügi hulka või taaskasutusse. Kergem hingata ja olla. 

Pika jutu lõpuks natuke tööloomast ka. Mitme koosveedetud tunni lõpuks võin käsi südamel öelda, et ma olen oma otsusega ääretult rahul. Valisin juba ammu endale uueks õmblusmasinaks Janome Horizon MC8900 QCP mudeli (kõige odavam ikka Karnaluksist ostes). Kogusin raha, sest tuhandet eurot just tagataskust välja ei võlu. Lotovõitu ei tulnud ega tulnud. Sünnipäeval sain natuke lisa ja abikaasa lubaduse ülejäänud osa finantseerida. Siinkohal suur-suur aitäh kõikidele kallitele, kes ümbrikuga tulid.


Peale sünnipäeva ruttasin poodi, et oma kauaigatsetud masin koju tuua. Ukse taga viskasin veel nalja, et nüüd kui raha koos, siis masinat kindlasti pole. Vot ei olnudki. Tuli tellida ja pea kaks nädalat oodata sipelgaid täis pükstes :D Eks seepärast ei saanud blogisse ka kirjutada - polnud miskit näidata ju. Igatahes lool õnnelik lõpp - suure kõhuga sai suur kast puhtalt emotsioonide najal koju tassitud (õnneks Karnaluksist soomlaste hordide vahelt välja viis masina sealne väga tore müüja Andrei, aitäh!).

Esimeste muljete hulka kuulub rahulolu - 8900 on mõnusalt suure tööruumiga, piisavalt vaikne ja jõuline. Mulle tohutult meeldib automaatne niidilõikamise süsteem. Lisaks piisav ruum nõelast paremal. Naudin teppimisel masina häält ja sisseehitatud astuvat jalga. Kangakihid püsivad ka liimita õigel kohal. Ja kas ma mainisin juba seda avarust, mis nõelast paremal valitseb? :D Ma tahaks kohe mõnda suurt tekki teppima asuda, et kogu seda ruumi täita... 

Andke vaid aega nüüd õmblemiseks. Aitäh kõikidele, kes selle pika jutu lõpuni jõudsid lugeda. Ma lihtsalt pidin selle kõik kirja panema. Endal kunagi tulevikus ka hea lugeda :)


17 July 2015

Vaikuse hetked

Masinate taga valitseb vaikus. Vaid korraks sai äärestusmasin sisse lülitatud, et niidistamist näidata. Mööbel ja masinad on kolitud, kuid uus õmblusnurk pole õmblema veel kutsunud. Eks oma roll ole ka puhkusel, kodust eemal olemisel, sünnipäevade rallil...

Sibulad, võõrasemad, mugulbegooniad jne

Sel kevadel olen hoopis väga rohenäpp olnud. Mul on rõdul kasvamas füüsalid, pisikesed tomatid, üks suvikõrvits ning hulk pipraid, mille jaoks sai isegi venna ja abikaasaga koostöös väike "kasvuhoone" ehitatud. Piprad nimelt ei tahtvat tuult. Paar-kolm toalille sai ka jälle suveks rõdule viidud, ehk saavad piisavalt kosutust ja rõõmustavad talvel mind õitega.

Murulauk ka omalt rõdult võtta! :P

Otsi pipraid.

Udune ülevaade

Õmblemise juurde tagasi tulles - mai ja juuni Õmblen endale projektid on plaani võetud, juuli oma ootab järge. Kanga ostmisega olen kõvasti patustanud, samuti on mu koju ilmunud kaks Ottobre lasterõivaste numbrit, Ottobre naiste number ja kaks Burdat. Õmblemata ajakirjade arv seega pigem tõusujoonel.

Järeldus - tegudele! Vihmased ilmad peaksid soosima õmblemist :)

24 June 2015

Arengud mitte-õmblemise rindel

Õmblusjutte ja tehtud töödest mul sel korral pilte näidata pole. Maikuu olen ikka veel "võlgu" Õmblen endale 2015 projekti osa, juuniga pole isegi alustanud. Sel kuul on olnud hoopis teistsuguseid tegemisi küllaga: ülikooli kevadsess on edukalt üle elatud ja mõni viinamari oli õite magus (seda eriti peale magamata ööd...). 

Kooliga ma enamasti tegelesingi. Lisaks hakkas meie pere sünnipäevatrall pihta. Seep' see on kui kõik vähid ;) Jaanipäev takkaotsa. Nüüdseks on ka kõiksugu õmblusnurga kolimist edasi lükkavad vabandused otsa saanud ja seega tegin täna oma kirjutuslaua kabinetis tühjaks. Päris üllatav oli avastada, et kõik laua sahtlites olnud asjad mahtusid ilusti mu kapi riiulitele (miks need seni küll tühjana seisid?) ja kirjutuslaud ise sai juppideks võetud. Keegi hea inimene võiks selle nüüd Osta.ee-st ära osta ja minema viia. Kus ma edaspidi endale arvutinurga-kirjanurga teen, alles mõtlen. Õnneks ma seda eriti ei kasutanudki.

Seega operatsioon Lapse tuba lapse toaks sai alguse. Saab korralikult kõiksugu õmblusnodi, lõngad, ajakirjad, raamatud, pitsid, satsid jms üle vaadata, sorteerida ja teise tuppa tassida. Mu suur sinine õmbluslaud mahub sinna ilusti ära, kummuti ja sahtliboksi osas pean alles rehkendama hakkama. Kabinetis saab olema vähem ruumi laiutamiseks kui praegu. Kahjuks või õnneks? Kes seda teab.

Loodan väga, et nädalaga olukord stabiliseerub ja hiljemalt juuli alguses on mul miskit ka ette näidata. Uuest õmblusnurgast saavad ka pildid üles kui kõik oma kohale sätitud. Tõenäoliselt koos ühe NII hea uudisega :P

Ilusat suve!

02 June 2015

Hale lõpp MMM'15-le

Kuidagi juhtus nii, et viimase kahe maikuu nädala jooksul tegin vaid ühe pildi endast. Kandsin küll hoolega enda õmmeldud riideid pea kõik päevad, kuid kui hommikul veel pildistamine meeles oli, siis õhtuks oli see ammu peast kadunud.

Põhjendan kõike seda jama öiste üleval istumistega. Kõhuelanik ei sega, küll aga ei jätku mul piisavalt vererõhku meie mõlema jaoks. Lisaks jalakrambid, mingi imelik närvilisus või pinge (no kui ikka iga öö järjest 3-4 tundi üleval istud, siis tekib närvilisus kergelt), suur väsimus aga täielik unetus. Praeguseks hetkeks olen probleemile lahenduse leidnud magneesiumi abil :)

Käsitööd (näiteks maikuu Õmblen endale tulemust) tulen aga blogisse näitama aga peale ülikooli kevadsessi. Järgmiseks laupäevaks (ehk juunikuu 13-ks päevaks) peaks mu kevadine laiskusesess kas magusaid või kibedaid vilju kandma. Eks näeb siis! Nüüd aga viimaste suurte pingutuste kallale ;)

Ühel maikuu päeval oli nii :)

27 May 2015

Õlakott ja poekotid

Jälle kotid. Seekord kõik endale ja oma perele kasutamiseks. Eelmises postituses mainitud neljanda koti jaoks lõikasin küll kangad välja, kuid ei saanud neid nii hästi klappima, kui oleks tahtnud. Jätsin selle töö esialgu pooleli ja läksin hoopis viienda, kuuenda ja seitsmenda koti kallale. 

Viies, kuues ja seitsmes kott maikuus on poekotid. Mul oli juba tükk aega kangas nende jaoks ootamas ja oligi viimane aeg uued õmmelda. Vanadel on juba augud sees suurest kasutamisest. Uued poekotid on tugevast linasest pesuõmblusega õmmeldud. Tänu Sillulullu kottidele on neil üleval ääres kummipael, millega saab kotid ilusti rulliks keerata. Ei midagi keerulist, kuid praktilised.

Käisin poes :) Kaks kotti kokkurullituna, üks koos poekraamiga

Tänu teistele kottide õmblemisele, tekkis ka suur tahtmine ise uue kotiga ringi patseerima hakata. Algul tahtsin punast, siis mereteemaliste kangastega, viimasena kargas pähe aga ammu ihaldatud variant. Käisin Karnaluksis lõngariiulite vahel end tuulutamas ja leidsin täpselt õiged lõngad. Kuduma-heegeldama ma küll ei hakanud, mul oli lõnga hoopis kaunistamiseks vaja ;)

Võtmepael välja rippumas

Kott on linasest kangast, triigitud vatiinile, tepitud sik-sak-pistega. Sees on puuvillane vooder nelja tasku ja võtmete jaoks karabiinhaagiga. Tagumisel küljel ka üks lukuga tasku. Kahjuks polnud kodus beeži või halli piisavalt pikka lukku. Seega kasutusse läks hoopis valget värvi meetrilukk. 

Piisavalt ehk taskuid :)

Mulle meeldib, et kott pole üht kindlat värvi vaid sobib igasugu rõivastega. Enne olin ikka hädas, sest punase-roosakirju kott sinisekirjude riietega läks liiga silmi koormavaks minu jaoks. Lisaks mulle meeldib, et sellel kotil on üks parajalt pikk sang. Sanga sees jällegi vana püksirihm (need hakkavad juba otsa saama!) tugevduseks. 


Koti nurgad ümmargused ja diagonaalse voldiga põhjale laiuse andmiseks

Tagumine pool

Ainuke asi, millega ma üldse rahul ei ole: tagumise külje lukuga tasku õmblesin liiga kõrgele. Teist korda astun juba sama reha otsa... Kurjaks ajab lausa! Natuke võin nuriseda, et kott on liiga sügav. Järgmise teen kindlasti vähemalt 5cm lühema. 




Järgmisena tuleb käsile võtta Õmblen endale 2015 maikuu projekt. Mai hakkab juba läbi saama ja ma polegi ühtki ajakirja veel kasulikuks muutnud! MMM'15-st juba järgmises postituses. Viimasega on natuke nukrad lood...

Kivil istus väike kott... ;)