12 November 2014

Täpiline-triibuline poekott, suvine õlatasku ja Helsingi reis

Mõnda aega tagasi kirjutasin enda FB lehel nii:

Eurokangas Helsingi kesklinnas. Vaatan kangaid ja leian ühe, mis väga meeldib. Hind u 39€/m. Vaatan edasi ja leian teise, mida kohe ostaks: 69€/m. Järgmisena leian kaks villast kangast mantli/jaki jaoks: 120€/m ja 260€/m. Siltidelt näen, et Valentino ja Chaneli special edition kangad. Oh, kus on küll mu lotovõidu miljonid? 

Toona tulin poest välja kolme tunduvalt odavama kangajupiga. Kokku 1.5 m kangast. Mulle nii meeldis, et leidsin ühe mustrilise ja kaks erinevat tooni ühevärvilist sarnase venivuse ja raskusega kangast. Saan need kolm omavahel kokku kombineerida ja lisada ühe juba olemasoleva kanga. Plaanis õmmelda mõnusalt lapiline kleit (eriti kui leian veel ühe mõnusa mustri juurde).

Rahalist lotovõitu pole ilmselgelt saanud :D


Kangaste sobitamisega aga edasi. Üheks loovtekstiili tööks oli vajalik teha kaunistuskrookeid. Kaunistuskroogete jaoks tuleks kangale kanda täpid, mida õiges järjekorras kokku ühendada aga ma olin laisk. Võtsin ette täpilise kanga, selle juhendi ja hakkasin aga pihta. Tegu on lihtsate õiskroogetega aga õielehti pole lihtsalt väljapoole vajutatud. Seetõttu tekib pealtnäha hoopis teine kangas. Minu proovilapp sai taskuks triibulise kotile. Täpid ja triibud tundusid väga hästi kokku istuvat.

Täpid ja triibud

Kaunistuskroogetega tasku

Teiseks tööks oli samuti vaja kaks kangast kokku sobitada. Õnneks puuvillaseid kangaid on mul terve kapitäis ja miskit ikka omavahel klapib. Lõikasin ühest välja suure lillemotiivi, aplitseerisin selle aluskangale. Lõikasin alla väikesed augud ja täitsin nende kaudu õielehed vatiiniga. Vatitikand ühesõnaga. Kogu töö jäi kergelt kortsus olekuga ja otsustasin selle veel eraldi vatiinile teppida - vateeritud tikand :) Topelt ei kärise, eks? Lillemotiiviga proovilapist sai pika peenikese õlarihmaga suvine tasku. Hea risti üle kere visata kui suurt kotti kaasa ei viitsi vedada. 

Lukk on pärit minu ja mu ema vanalt lemmikkotilt. Harutasin tookord koti üleni lahti, et sama lõike järgi endale uus õmmelda. Siiani pole tegudeni jõudnud. Nüüd vähemalt läks lukk kasutusse ja toob ilusaid mälestusi. 






Kangaribad luku küljes.



11 November 2014

Musta ja roosaga poekott

Ma viimasel ajal muud ei teegi kui vingun ja virisen. Ilmselgelt on see märk vähesest õmblemisest. Tegelikult peaks õmblusaega isegi olema, aga olen koolitöödega järje pealt maas, unelen arvutis ja tegelen saja muu asjaga (millega tegelikult hetkel üldse ei peaks tegelema). Organiseeritust ja süsteemi on vähe. 

Seetõttu ei hakka praegu üldse pikalt ja laialt kirjutama vaid näitan ette ühe loovtekstiili töö, millest hetkel on olemas normaalsed pildid. Teised tööd alles ootavad valgemat hetke (mis loodetavasti saabub homme hommikul). 

Kuidas teie oma töid praeguses pimeduses pildistatud saate?

Mustast linasest roosa voodriga ja kaunistatud taskuga kott. Selline natuke pisemat sorti.
Tüllitöö märksõnadeks olid valgus, tuli, elutuli. Ma pole suurem asi kunstnik ja seega õmblesin taskule roosa lõkke.

Õige nurga alt vaadates võib hea kujutlusvõime korral näha tuleleeke üles poole sähvatamas :)



Valgust päevadesse! 
/sest päikest ilmselt enne kevadet ei näe.../

02 November 2014

Sügisvärvides äärestusmasina kate

Ma võin ju koolitööde pärast kilomeetrite viisi viriseda, kuid kui õppejõud jätab tulemuse osas vabad käed, on mul tuju kõrgel. Alati võib teha tööproovid ja need ilusti ära vormistada (kudumises just nii tegingi, sest ma pole suurem asi kuduja), kuid õmblemises! Eriti kui aineks on Loovtekstiilid... Loovtekstiile kohe mitte kuidagi ei taha paberite külge kinnitada. Loovtekstiilidele tuleb loovalt läheneda. Loovalt ja praktiliselt mõeldes sai minu maalitud niidigraafika tööst hoopiski äärestusmasina katte tasku. 

Need on kased. Ütlen nii igaks juhuks :)

Kui kangale maalimisega alustasin, oli õues veel nii ilus - oli rohelist, oranži, kollast, kuldset. Oli päikesevalgust, et seda kõike täies ilus näha. Seetõttu sai maalitud paar kaske, hunnik kõrsi ja rohututte. Mina ja maalimine väga hästi kokku ei käi. Kodus töötlesin maalitud pildi niidiga üle. Nii sai valmis tasku, millele tuli praktiline ese külge õmmelda. Esiteks plaanisin lihtsat poekotti, kuid ühe olen juba selle loengu raames õmmelnud (varsti näitan ka). Istusin oma õmblusmasina taga ja vaatasin tolmu koguvat äärestusmasinat. Õnneks paistis sel hetkel päike ja tolm oli kogu oma kohutavas hiilguses näha. Masinale lubasin katte õmmelda juba poolteist aastat tagasi.

Sangast saab kinni ka hoida.

Viskasin mõõdulindi üle äärestusmasina ja niimoodi umbes täpselt saigi kate kokku. Kõik õmblused on kanditud ja pea kõik kandid erinevast kangast. Katte kolme taskusse (kaks külgedel ja üks ees) saab sujuvalt ära mahutada pintsetid, harja puhastamiseks ja teised tarvikud. 

Ülevaade

Kangatriibud on õmmeldud vatiiniga kaetud aluskangale. Aitäh, Ilme! Ma kohe pidin selle tehnika ära proovima, siis jääb ehk kauemaks mälusoppi ja tuleb teinekordki meelde kui kiirelt lapitehnilist pinda vaja.


Kate tööd tegemas. Hoiab tolmu eemal ja minu meele rõõmsana.

Viimasel pildil paistab praegu masina all lõpetamist ootav tööproov. Mõtlesin ägeda lapitehnikas koti peale teha sellise tasku. Aga kui koti külg valmis sai, nägi see nii äge välja, et suure lillega katta ma seda küll ei taha. Järelikult tuleb hoopis kaks kotti. Teisipäeval on arvestus ja seega nii mõnigi töö jõuab novembris veel blogisse. 

PS. Ilmselgelt oli see aine mu sügise kõige põnevam aine. Seetõttu saab sellest 
veel (tülli alla tükeldatud kangatükkidest pilt ja selle külge õmmeldud kott), 
veel (kaunistuskroogetega asi, mida ma homme lõpule viin), 
veel (tüllist ja traadist liblik-kiil), 
veel (sulava kile abil loodud tekstiil)
ja veel (vatitikandi lillega kotike) 
lugeda :)

Pajalappidest ja siiditrükist

Pajalapid on nagu pajalapid ikka. Valminud kiirelt enne külla sõitmist, sest 5€ täiesti tavalise pajalapi eest maksta tundus liig. Ju ma siis olen kooner, aga eelistasin säästa 10€ ja tegeleda õmblusteraapiaga. Tunduvalt odavam on õmmelda kui psühholoogi juures käia rääkimas, et miks ma olen närviline, pahur ja tüdinud koolitöödest. Elu peab ju tasakaalus olema - teed tööd, omandad tarkusi ja lõbutsed. Minu arusaam kvaliteetaja veetmisest on kas õmblusmasina taga või oma perega koos olles. Viimast kahte on viimasel ajal kahjuks vähe olnud ja seetõttu ka pahurus. 

Pajalapid on nagu pajalapid ikka. Vahel villane vatiin, mis ei tohiks nii kuumaks minna kui õhuke polüester. Termovatiinile pole veel jahti pidanud ja seega kasutasin kodus olemasolevaid variante. Puuvillased kangadki pärit oma kangakapist. Musta-punasekirju kangas on muideks kunagi Humanast leitud. Siiani imetlen ja mõtlen oma vedamise üle. 




Teine viis pingeid maandada on õppida midagi sellist, mis huvitab. Sellel korral leidsin end siiditrüki töötoast. Ma arvasin kõikse aeg, et siiditrükk tähendab paku(kartuli)trükki siidi peale. Lõpptulemusena kujutasin ette mõnusalt õhulist siidisalli. Vot nii rumal saab ka üks inimene olla :) Tegelikkuses pole siiditrükil enam pea üldse pistmist siidiga ja trükitakse hoopis puuvillasele või mõnele teisele looduslikust kiust kangale. Mina trükkisin alguses puuvillasele kotitoorikule ja pärast tõmbasin kolm korda enda kööbakat kaheksakannahunnikut kangaribale. Eks näeb, mis sellest saab :)

Kotitoorikule peale tõmmatud vabakäelised kaheksakannad

Ideid, mida ellu viia, tuli siiditrükist igasuguseid. Näiteks ei pea üldse omama spetsiaalseid värve (mida tuleb hapukoorelaadsest massist kokku segada), ega imepeenikeste aukudega polüestervõrku, mis on raamil hiiglama pingule tõmmatud. Ma usun, et kilesse lõigatud aukude abil saab ka ilma nende vahenditeta trükkida. Jõulukaartide jaoks on päris mitu ideed juba soojas :) Tulederohke jõuluaeg on vaid 4 nädala kaugusel.

Ilusat hingedepäeva! 
Meenutage oma lähedasi.
Hoidke neid, kes veel teie kõrval.

23 October 2014

Inkrustatsioonitehnikaga kaunistet pluus

Mul oli sügissemestri esimesel poolel üks tore aine. Täiesti vabatahtlikult panin end sinna kirja ja mitte kordagi ei kahetse. Arvestus on küll alles tulemas ja peale seda saan loovtekstiili aine käigus tehtud töödest pikemalt kirjutada, kuid praegu tahan näidata üht pluusi.

Üheks kohustuslikuks kursuse tööks oli teha ettekanne ja praktiline ese ühes aplikatsiooni õmblemise tehnikas. Valikus oli näiteks Hawaii tehnika, Mola tehnika, kileaplikatsioon, liimaplikatsioon, Pärsia aplikatsioon, mahuline aplikatsioon ja minu valituks osutunud inkrustatsioonitehnika. Pika ja raske sõna taga on tegelikult suhteliselt lihtne tehnika.

Alguses oli tavaline pluus, millele ma peale joonistasin ja sisemisele poolele teise kanga kinnitasin

Inglise keeles reverse aplique (otsetõlkes tagurpidi aplikatsioon) tähendab seda, et pealiskangale pannakse alla teine kangas, õmmeldakse kihid endale meelepäraselt kokku ja lõigatakse pealiskangasse augud sisse. Minu praktiliseks esemeks sai Selveris soodusmüügi ajal ostetud täiesti tavalise pluusi kaunistamine lehekujuliste väljalõigetega. Alla panin tumepunase kanga ja kihtide ühendamiseks kasutasin pärlniiti. Sõlmed said omakorda kaunistusefekti. 

Pooleliolev töö seestpoolt

Ma olen oma uuendatud pluusi juba paar korda selga ajanud - väga lihtsast ja tagasihoidlikust pluusist sai vähe viisakam ese, mida on mõnus teksadega kanda. Eks näeb, mis asjast peale pesu saab. Kas ongi ühekordseks kandmiseks või mitte :)

Selfie läks untsu ;)

Koolis. Lõhe-juurviljarulle valmistamas. Tänud Kadrile!