Pikendatud õlaga särgid ja mu esimesed Eleonored

Mõnikord tundub mulle, et ma muud ei teegi, kui õmblen Ottobre 2/2013 ajakirja järgi pikendatud õlaga särke, kuid tegelikult tuleb välja, et viimati õmblesin selliseid 2018 suvel. Osa nendest ei pääsenud isegi blogisse :) Igal juhul kraamisin veebruaris oma lemmiklõike jälle välja ja ühe hooga õmblesin neli sarnast särki neljast erinevast kangast. Õmblusmasinatega särk oli juba blogis näha, teised kolm tulevad nüüd.

Esimene särk kolmest on kunagi Minervacrafts lehelt tellitud õhukesest viskoostrikotaažist. Kangas langeb hästi ja on seljas ülimugav. Allääre tegin petukaga - nagu oleks riba juurde õmmeldud, kuid tegelikult voltisin lihtsalt mitu korda ja õmblesin overlokiga läbi. Algne õmblus jäi väga lainetama, kuid korralik aur triikraualt ja lainetamisest polnud jälgegi. Nii tehes ei pea eraldi kangariba lõikama ja rõiva alläär jääb väga hästi venima. Kiirem pealegi!

Algne lainetav alläär.

Üks kõrbetormi eelne päev, kus pilvelõhkujad hakkasid liiva ja sudu sisse mattuma.

Teine särk sai lapilisest kangast, millest eelmine suvi õmblesin maani kleidi. Seda oli täpselt nii parasjagu alles, et esimene pool tuli kolmest jupist kokku õmmelda. Kangakoostiseks viskoos ja polüester, kergelt läikiva pealispinnaga. 

Mulle nii meeldib see lapiline kangas!

Kolmas särk sai õmmeldud neljas suunas venivast kangast, mille soetasin endale Cara Moda müügipäevalt. Nimelt üks rõivafirma käib aeg-ajalt Tehnopoli majas ja paneb püsti välkpoe, kus müügil naiste rõivad ja ka nendel kasutusest ülejäänud kangad. Leidsin sealt nii mõnusa kanga, millest plaanisin maani kleiti õmmelda. See plaan siiski käiku ei lähe, sest kangast venib nii laiu- kui pikkupidi ja maani kleiti tehes lohiseks see mul mõne kandmiskorraga tõenäoliselt mööda maad järgi. Särgi puhul aga ei veni kangas nii pikaks ja sobib ideaalselt. Ainuke asi, et seda kangast jätkub mul veel vähemalt 3-4 särgiks :D Kanga koostiseks on tõenäoliselt viskoos ja elastaan.

Särk ja mu Eleonored

Oma esimesed teksade sarnased püksid sain ka enne reisi valmis. Jalie Eleonorede lõige on oodanud vist juba paar aastat, et ma lõpuks julguse kokku koguks. Nüüd haarasin mingi teksatüki (vist kuskilt kellegi jäägid, sest kangatükki oli igast otsast natuke lõigatud), mis parasjagu venis, ning lõin käärid sisse. Üllatavalt kähku läksid püksid kokku! Ajasin muudkui juhendis näpuga järge ja polnud ühtegi kohta, kus pead oleks murdnud. 

Tagataskud. Nende pükste puhul ainukesed funktsionaalsed taskud.

Plaanisin algselt need lihtsalt proovipüksteks jätta, kuid kuna need tulid nii mõnusad välja, siis tegin ilusti kõik tepingud ja üritasin tagataskud õigesti paigutada. Värvlisse sai õmmeldud lai kummipael. Esimesed taskud ja lukk on puhas võltskaup - neid tegelikult ei ole. 

Järgmisel paaril teen esitaskud ka funktsionaalseks ja värvli kitsamaks.

Pükse proovides ja kandes sain aru, et järgmise paari puhul tuleb värvel kitsamaks ja lühemaks teha, pükste pihaosa kõrgemaks nii eest kui tagant, kõik taskud funktsionaalseks ja jalgevahe osa tuleb pikendada. Mul on juba kangas välja valitud, nüüd peab lihtsalt teised õmblustööd enne ära tegema. Järgmine paar võiks muidugi ka täispikkuses olla :) 

Mõnusalt mugavad! Kui ma ainult nii heledat kangast poleks valinud!

Nüüd teen endale pika pai ja valmistun järgmise nädala koolitusteks. Nii põnev on! Lapiteki esimene kohtumine oli kolmapäeval ära ja ma tahan juba näha, millised kangad osalejad järgmiseks korraks on valinud ja kokku sättinud :)

Ehk on lähipäevil blogisse oodata ka üht uut maani kleiti, üht kardigani ja Abu Dhabi kangakauplustest pole ka veel midagi pajatanud. Juttu jätkub kauemaks!

Suvine üleõlakott Sophia

Kui kevade ootus ja suve lootus on juba kogu mõistuse üle võtnud, siis tuleb õmmelda midagi heledat ja ilusat ning mõelda, kui mõnus oleks õmmeldud asja suvel kanda ja kasutada. Nii asusin mina, kevad mõtetes ja soojad villased sokid jalas, õmblema heledat üleõlakotti (crossbody inglise keeles). Kott on täpselt nii suur, et minusugune ülevarustaja ei saaks kogu kodu kaasas tassida, vaid panna sinna hädavajaliku ja siis kerge sammuga mööda maailma ringi uidata :) Hädavajaliku all mõtlen väiksemat veepudelit, rahakotti, telefoni, taskurätikuid ja võtmeid. Palju muud enam sinna ei mahu. 

Sall, taskurätikud, telefon ja pisikest pudi-padi veel koti sees :)

Koti lõige on pärit Apple Green Cottage'lt ja seda oli nii lihtne õmmelda! Sophia kott on risti üle keha kantava rihmaga või hoopis lühikese rihmaga, et seda näiteks ümber randme kanda. Kott on volditud kokku, pealt lukuga ja pealmise volditud osa all peidab end lukuga tasku. Sinna on hea panna kiirelt otsitavad asjad - võtmed või telefon. Muidugi kui viimane juhtub tänapäevaselt ülisuur olema, võib juhtuda, et see täpselt ei mahu. Minu oma veel ilusti mahtus :) 

Lukuga tasku volditud osa all ja ülimugav magnettrukk.

Pealmine volditav osa kinnitub magnettrukiga - oma koti jaoks kasutasin ühelt vanalt kotilt välja lõigatud trukki ja see on ülimugav! Üldse ei pea ise otsima, et kuidas see nüüd kinni läheb, magnet tõmbab truki ise kokku. 

Oma koti õmblemisel kasutasin mööblikanga näidistükki. Täpselt parasjagu suur tükk, et sain ainult ühest küljest mõne sentimeetri maha lõigata. Sisemine mustriline pool on puuvillasest kangast, mida on tugevdatud liimiriidega. Nii ei vaju see õhuke puuvillane kangas lonti ja ei kulu nii kiirelt läbi. 

1€ eest poleks poest isegi sanga küljes olevaid metalljubinaid saanud, rääkimata tervest sangast. Õnnelik juhus!

Kotirihm on ostetud 1€ eest Humanast. Oli teine õnnetuke seal kottide hulgas ja oli oma koti ära kaotanud. Täiesti töökorras, polnud kuskilt kulunud ja metallist kinnitushaagid töötasid ideaalselt. Selleks, et mööblikangast ja puuvillasest kangast kott sobiks (kunst)nahast sangaga kokku, sai koti peale kunstnahast ruudukesi õmmeldud. Need on kinni tepitud täiesti juhuslikult, tegin sigri-migri tepingut. 

Sophia lõike ja juhendi järgi oli nii lihtne seda kotti õmmelda! Kõik sammud on ette näidatud, piltidega õpetused kõrval ja iga luku, magneti ja aasa koht lõikel ette antud. Ainult õmble! Kui kott valmis, viska asjad sisse ja naudi! Minu Sophia käis mul Abu Dhabis olles igal pool kaasas ja tõestas, et selle õmblusaeg 3 tundi magamisajast oli ülimalt hästi kulutatud!

See sama veepudel mahtus ilusti kotti ära. Väike päevik samuti :)

Universaalne kott! Sobis kogu mu garderoobiga ja ei muutnud mind eesliks, kes kogu maailma oma kotis üritab kaasas vedada.

Kahtepidi kantav pusa

Mõnikord saab kõik alguse kangast. Nägin Koo ja Loo Facebooki lehel üht ägedat triibulist kangast, mille ühel poolel olid peenikesed halli ja roosa triibud, teisel poolel aga laiad. Kahepoolne kangas! Puuvillane! Mõistliku hinnaga! Roosa ja hall! See pani peas mõtted liikuma ja koheselt esitasin tellimuse. 

Kui kangas Eestisse jõudis, käisin esimest korda Viimsi ja Pirita piiril olevas Koo ja Loo poes. Igati väärt käik oli! Sain oma kanga ja mõne teise ka veel, sest kui ikka kohapeal neid kangaid vaadata ja silitada saab, tuleb veelgi rohkem ideid.

Järgmisena juhtus mulle Itch to Stitch Fb grupis ette pilt ühest pusast, mis oli kuskil netikaubanduses üleval ja mis oma lõikelt meenutas väga ITS-i Uvitat. Sel hetkel teadsin, et just Uvita ma sellest kangast valmis õmblengi. 

Pusa kahepoolseks tegemiseks õmblesin overlokiga iga õmbluse juurde ka samast kangast riba. Siis pöörasin riba teise serva ümber overloki õmbluse ja kinnitasin pealt lihtsa sirge pistega. Varrukate õmblemine sedasi oli küll üks paras ettevõtmine aga nii ühe-kahe sentimeetri kaupa sain sellegi tehtud! 

Varrukatel õmbluste kantimine :)

Lohvaka kaelusetegin oma lõike järgi - ITS pakub nüüd soodsalt Uvitale lisasid (lohvakas kaelus, taskud, pöidlaavadega mansetid jne) aga ma tahtsin ninani ulatuvat kaelust ja tegin omamoodi. Ma olen oma pusaga nii rahul! Praeguste ilmadega on mõnus jope all kaelus ninani tõmmata ja soojas olla. Eks seepärast ongi praegu pusa kas pesus või seljas. 

Õmblused ühelt ja teiselt poolt. Õlgadele sättisin täpselt hallid triibud. Kaelus on mõlemal poolel samasugune.

Üht- ja teistpidi. Ma vist polegi suutnud otsustada, milline pool mulle rohkem meeldib.

Märtsis näitan õmblustöid ikka mõnuga! Mul on nii palju asju veel blogis jagamata. Lisaks on peas suured plaanid - õmblustöid suveks, lapiteki õmblemise koolitus ja ühe pusa saab ka kindlasti valmis õmmeldud, sest järgmisel nädalal tuleb ka pusa koolitus ja mida sa ikka värske näidiseta õpetad :P

Lapiline kardigan ja õmblusmasinatega särk

Mu poolikute tööde riiulil seisis pea aasta otsa karbitäis roosasid ja lillasid kampsuneid. Sekka ka paar beeži. Need ootasid kardiganiks saamist - oma peas olin juba kõik selgeks mõelnud, kuid millegipärast tegude taha jäi asi. Igal juhul jaanuaris võtsin lõpuks Ottobre 5/2007 ajakirjast kardigani lõike ja asusin vanu kardigane jupitama. 

Juba sai käärid sisse löödud!

Kõik tükid lõikasin ilusti õiges suunas välja, et kardigan ikka seljas mõnus jääks ja kuskilt kiskuma ei hakkaks. Ainult ühe asja jätsin tegemata - peale tükkide kokku õmblemist oleks võinud korra veel lõike järgi suuruse üle kontrollida. Praeguse kardigani seljaosa on natuke liiga lai. Järgmine kord olen targem!

Selg sai niimoodi jupitatud.

Kangajupid õmblesin overlokiga kokku, õlgadel kasutasin tugevdust, kaelaääre kantisin soonikust kandiga ja hõlmaäärtesse sai pael, mis ei lase neil välja venida. Vööaasad heegeldasin kahekordsest niidist ja vöö on ühe väga vana kampsuni küljest (leidsin oma paelte sahtlist teiste paelte hulgast üles). 

Õhtune jalutuskäik mõnusas kardiganis.

Varrukateks ja vist ühes-kahes kohas on veel kasutatud hoopis uut kangast, sest varrukaid jupitada ei tahtnud ja muidu oleks need ka eri värvi tulnud. Varrukamansetid on jällegi soonikust otsa õmmeldud. 

Konditsioneeritud siseruumides ideaalne!

Ma olen oma kampsuniga marurahul! Mõnus mugav peale visata, annab sooja aga pole liiga palav. Testitud nii Eestis kui Araabias :) Pealegi saab sinna alla erinevaid särke panna - pikendatud õlaga särgid kipuvad muidu väga kortsu jääma, kuid selle kardigani puhul pole üldse probleemi. Lemmikuks särgiks osutus mu õmblusmasinatega kangast õmmeldud särk Ottobre 2/2013 järgi. Seda lõiget olen nüüdseks vist nii palju õmmelnud, et tüütab ära? Ei, mind siiski mitte :)  Igal juhul näeb neid mu blogis veel mitu korda, sest ma õmblesin erinevatest kangastest selliseid lausa neli tükki! 

Mu uus lemmik!

Niiviisi passin vist väga hästi märtsis lapiteki koolitust läbi viima! ;)

Beebiteki õmblemise koolitus Ruthi ateljees

Minu armastus lapitöö vastu sai alguse pea umbes 9 aastat tagasi, kui ma avastasin beebidele mõeldud imeliste tekkide maailma ja tahtsin oma esimesele lapsele ise sellist õmmelda. Mäletan, et plaanisin rõõmsat tekki, kus oleks liigutatavad pildid peale õmmeldud; tekki, mis oleks pehme ja mõnus ja mida laps tahaks terve elu alles hoida.

Minu tegelikkus? Tekk, mis seisab õnnetuna kapinurgas, sest kasutasin põhiliselt polüestrist kangaid, mis lähevad särtsu täis. Tagumiseks pooleks kasutasin fliisi, mis korjab kogu mustuse külge ja tekk ise pole midagi erilist - suured kangatükid kuidagimoodi kokku õmmeldud. Minu esimesest tekist (mida mul on nüüd natuke häbi lugeda ja näidata) saab juttu lugeda siit. Oh, oleks siis vaid keegi välja kuulutanud, et tule kursusele ja õpi algtõed selgeks!
 

Lapitööle olin selleks hetkeks aga sõrme andnud ja lapitöö võttis lisaks käe ja hinge. Muidugi läksin ma kursusele. Tallinna Rahvaülikoolis tegi Marja Matiisen algajatele mõeldud lapitöökursusi ja ma võtsin sellest osa. Kohe sai õmmeldud mu elu teine lapitekk, mis siiani ongi mu lapse lemmik. Siis läbisin edasijõudnute kursuse, tänu millele saime kokku imelise seitsmeliikmelise inimestegrupi, kellega tänini koos käime ja kellega oleme erinevate õpetajate pool veel juurde ja juurde õppinud.

Nüüd on nii hea oma arengut näha - see esimene tekk ja nüüdsed tekid :) Erinevad tehnikad ja lapiplokid, mida oskan õmmelda, õmblusoskuste meeletu areng. Aeg tundub paras, et teen mõnele algajale elu lihtsamaks - annan edasi ühe nunnu beebiteki õmblemise oskused!

Valmis lõigatud ruudud ja näidistekk koolituseks. Koolituseks lapiruute on tegelikult rohkem kui pildil paistab :)

Selleks kraamisin kapist välja oma esimese õmblusmasina, lõikusin palju kangaruute ja õmblesin näidisteki. Nostalgiaks just oma esimese õmblusmasinaga, mis koolitusel kedagi aitab tema enda esimese teki õmblemisel! Sarnase tegumoega teki õmblemist saabki õppida mu käe all märtsis, Ruthi Sotniku ateljees. Tule ka! 

Just taolise teki õmblemist saab õppida juba märtsis!

Teki tagumine pool sai seekord teistsugusest kangast.

Teki õmblesin mina, imeilusad pildid tegi Ruth :) Aitäh!