08 December 2019

"Kile"kotid kangast

Kui üks asi viib teiseni ja teine kolmandani, võib juhtuda, et ühest nõu küsimisest saab lõpuks hunnik poekotte. Täpsemalt käis rada vist niimoodi: Terje küsis nõu kahe erineva õmblemise video kohta; meil oli plaanis naistega kokku saada ja õmmelda; keegi ei teadnud täpselt, mida õmmelda ikka võiks; mu aju pani 1 ja 1 kokku; tegin kiired õmblused ja õpetasin (kui nii võib üldse öelda) teisi ka; kokku sai hunnik poekotte nii mul kui teistel. Terjet muidugi kokkusaamisel polnud. Talle õpetasin pärast eraldi ;)

Väga tore, et juhendamise jaoks peab endale asja selgeks tegema, ja kui oma peast jääb väheks, tulevad teised paremate mõtetega lagedale. Sedasi sai selles videos (link) näidatud koti õmblemisest lihtne ja palju kiiremini valmiv koti õpetus ja lõige kokku. Me õmblesime kotid tavalise pesuõmblusega, sangade servad palistasime enne külgede kokku õmblemist ja põhjas volditud küljed saab viimase pesuõmblusega kinni. 

Koti osa tuleb 2 tk lõigata, taskut aga 1 tk. Sellisest kangast kotte on mul kaks tükki kasutuses, hiiglama mõnusad!

Kott on täiesti võrreldav kilekotiga - umbes samade mõõtmetega, samamoodi sisse volditud külgedega ja kõndides käes hoides maad ei puuduta. Koti sees on väike tasku. Kui kott õigesti kokku voltida, mahub see täpselt sellesse taskusse ja nii saad selle ilusti käekotti paigutada. Ei ole hunnik kangast laiali ja vajalikul hetkel on kott olemas. 

Võrdlus tavapärase Selveri kilekotiga.
Ma kasutasin nende kottide õmblemiseks nõukaaegset puuvillast sitsikangast, mis on piisavalt tugev aga samas piisavalt õhuke. Väga jäika või paksu materjali sellise suurusega taskusse kokku ei voldi ja tasku tuleks suurem õmmelda. Üks hele kott sai õmmeldud Humanast ostetud tugevamast kardinast ja selle jaoks tegin ka suurema tasku. 

5 kotti heategevuslikule laadale.

Need viis kotti läksid lapse kooli heategevuslikule jõululaadale loosi auhindade hulka. See on minu väike viis panustada Nõmme Loodusmaja loomadele raha kogumiseks. Ma oleks küll õnnelik, kui mulle mõni selline praktiline auhind tuleks. 

Lahti olev kott puuvillasest paksemast kardinakangast, teised nõukaaegne sits, millest nii mõnelgi ehk voodipesu oli ;)

Mine sa tea, võibolla potsatab mõni kott ka mu kallitele jõuludeks kingikotti. Kangast mul ju jätkub. 

Voltimise õpetus: 1. keera kott niipidi, et taskut saaks avada.
2. Voldi sangad alla.
3. Voldi koti üks külg keskele umbes tasku laiuselt (või natuke kitsamalt).
4. Voldi teine külg samamoodi.
5. Hakka alt otsast kotti kokku rullima/voltima.
6. Pista kokkuvolditud kott tasku sisse ja keera tasku klapp peale.
Pista kott oma käe-, õla- või seljakotti! ;)

Mõnusat kotitamist ja rahulikku teist adventi!

03 December 2019

Hunnikus särki-värki

Ma avastasin, et olen läinud lihtsama vastupanu teed ja palju õmblustöid jõuab ainult mu Instagrami kontole, kuid mitte blogisse. Selleks, et siiski vähe paremat ülevaadet enda õmblemistest omada, paiskan nüüd ühte postitusse kokku terve hunniku isetut õmblemist. Või siiski? Täiesti isekat õmblemist, sest 
  • lastel on parem tuju, sest emme õmmeldud särgid on ägedad
  • pesu peab harvem pesema, sest kapis on terve varu ägedaid särke, mis korraga õnneks selga ei mahu
  • mul on kangakapis rohkem ruumi (aga ainult natuke, sest olgem ausad - 98 ja 140 cm suuruses rõivad ei kuluta väga palju kangast)
  • mul on põhjust jälle ilusaid poistekaid kangaid vaadata (ja tõenäoliselt ka osta)...

Äge autodega kangas Koo ja loo poest noorema noormehe poolt valitud.

Igal juhul on nüüd ette vaja näidata hunnik särke. Enamus siiski poistele, suurus 98 cm, 140 cm või midagi sinna kanti. Üks särk ka abikaasale, sest väiksematele väga meeldib kui issi on nendega ühtemoodi riides. Isadepäev oli ka ju. Lisaks kaks paari retuuse pisemale tudumiseks. 

Tiigrid ja triibud kangad sain teise ringi poest - keegi oli rullidena kangast sinna viinud. Tänapäevast! Minu suureks õnneks ja kui endine omanik lugema juhtub, siis SUUR AITÄH!

See pehme kangas on jällegi Koo ja Loost. Tõeliselt mõnus!

Ma suure hooga lõikasin hunniku särke ühe ja sama lõike järgi välja. Õmblesin esimese valmis ja avastasin, et kitsas sindrinahk. Lõige siis. Noormees on täpselt paras. Mis siis muud üle jäi teha kui kangasiilud külgedele. Nüüd on särk ka paras.


Siit üks läks vennapojale. Üks särk on veel vaja õmmelda, siis on kogu poiste pundil ühtekad särgid.

Mis te arvate, kas sellest kõigest piisas noormeestele? Ei! Nad esitasid uued tellimused! Varsti ehk jõuan uuesti nendeni, nii umbes aasta pärast. 12 särki ja kahed retuusid on nüüd ette näidatud ja ma võin rahus Minerva jaoks uut postitust kirjutama hakata. Seekord täiesti isekast õmblemisest, sest seelikute rida kapis oli na nadi.

Ilusat jõuluootust ja ärge siis kinkide muretsemise pärast liialt muretsege! ;)

27 November 2019

Retuusid kunstnahka meenutavast trikotaažist

Mõnda aega tagasi õmblesin endale retuusid kunstnahka meenutavast trikotaažist. Need on vist kõige pilkupüüdvamad püksid mu garderoobis :D Rohkem lugeda ja pilte näha saab jälle Minerva blogis siin.


06 November 2019

Itch to Stitch-i uus lõige Cape Cod Capelet

Ma olen tagasi Itch to Stitch lõigete juures! Vahepeal sai üht salajast projekti tehtud, nüüd aga on võimalus üks üliäge peleriin ette näidata. See peleriin (keep) ei ole teps mitte pealisrõivas, ei ole vihmakindel ega karusnahkne, vaid on mõnusast langevast kangast õmmeldud ja aitab sügisel sooja hoida. 



Cape Cod peleriini lõige koosneb neljast tükist ja on tõeliselt lihtne ja kiire õmmelda. Seda peleriini kantakse mingi särgi või kleidi peal, hea võimalus selle abil varrukateta kleite ka talvel kanda ja õlavarred ei külmeta. Minu oma on just selle mõttega õmmeldud tumesinisest žakaartrikotaažist, mis kunagi ammu-ammu sai Minervast tellitud. Selle klassikalise mustriga kanga koostises on kindlasti midagi looduslikku (ma kahtlustan viskoosi), sest see langeb ülimalt hästi ja ei kõrbe triikraua vastas ära. Alläärt töödeldes sai selle pärast ilusti ära pressida ja kuskilt midagi ei laineta. 



Kõik peleriini lõike testijad olid tulemusega marurahul. Õmmeldi peleriine dressikangast, pitsist, meriino trikotaažist ja erinevatest õhukestest kudumitest. Ma juba pean plaani, et suveks õmblen sellise endale linasest trikotaažist (ehk leian mõne hõreda koega) ja siis saan selle rahus peale visata kui õhtu jahedam või kui päike õlanukkidele liiga teeb. 


Nii tore, et mõnel asjal on tähtaeg ees ja vaja ilusaid fotosid. Saab jälle blogis ette näidata ja ehk ka teisi õmblema innustada. Järgmiste projektideni!

04 November 2019

Lapitekk jõuludeks!

Mu kolmas ja kõige suurem projekt Minerva kangastest jõudis ka eelmisel nädalal Minerva blogisse üles - selleks on lapitekk! Minge ja vaadake ise!