17 December 2017

2018 - plaanid ja lubadused

Ma olen nimekirjade inimene. Just lõpetasin päevikusse õmblustööde nimekirja tegemise, mis kõik peaks enne jõule valmis saama. Siinset nimekirja järgmise aasta lubaduste kohta olen mõttes juba paar nädalat kokku pannud. Mõtteid ja tahtmisi on üksjagu, iseasi, kas need kõik valmis saab.

Iseenesest nimekirjade 100% (mitte) realiseerimine mind nii väga ei morjenda - ilma selleta poleks ka ju midagi valminud, nimekiri aga annab ette head pidepunktid ja paneb paika mingi ajagraafiku. Mõnikord tean juba nimekirja tehes, et kõik pole saavutatav ja saan rahus uusi plaane luua.

Järgmise aasta õmblemistele ja blogimisele mõeldes innustab mind enim Anu blogis sel aastal toimunud pühapäevased õmblemised. Iga uue nädala alguses valmis tal üks postitus, kus olid pildid nädalavahetusel tehtud õmblustest. Imetlusväärne järjekindlus!

Seega üritan nüüd kokku panna oma järgmise aasta lubadused.

2018

  • Koostan õmbluspäeviku ja täidan seda jooksvalt. 

    Õmbluspäevikuid on nii palju müügis ja erinevad tegijad on sisu koostanud omamoodi aga mul oleks natuke siit ja natuke sealt vaja, et oleks just see õige. Seega plaanin selle ise koostada, trükkida lasta ja siis seda sujuvalt täitma hakata.

    Koostamiseks leian ideid ja soovitusi nendelt lehtedelt: Simplicity Vintage, Making a Sewing Journal, Gertie, SewMamaSew ja Google: sewing diary, sewing planner jne. Mul on algus tehtud oma figuuride lehtedega, sealt vaja vaid edasi minna :) 
 
Ehk on nendest abi õmbluspäeviku koostamisel :)

  •  Koristan ja organiseerin oma õmblusnurga.

    Praegu on kangaid siin-seal kapinurkades ja karpides, niidid pusas ja paelad on omaette pesa loonud. Tegelikult nagu ruumi oleks kui asjad saaks õigesti paigutatud ja enam kasutatavad tarvikud kättesaadavamates kohtades asuks. Kangaste osas tuleks kriitilise pilguga üle vaadata, lõngad samamoodi - kõik, mis ei kõneta, tuleks müüki panna. Praegu lõngad hõivavad suure ja sügava kummutisahtli, mida saaks palju otstarbekamalt kasutada.

    Häid nippe leiab Craftsy postitusest, kuidas tuba organiseerida ja korras hoida. Koristamise ja organiseerimise boonusena saan hea ülevaate oma kangastest ja ehk mõnda aega hoian veidi raha kokku ka :P

Millalgi novembri lõpus või detsembri alguses oli meeletu hullumaja. Õnneks nüüd on asi palju puhtam :)

  •  Osalen õmblusalastel kursustel ja täiendan enda oskusi. 

    Ükskõik, mis suunal aga aasta jooksul võiks vähemalt ühe kursuse läbida ja ühe veebikursuse ka läbi teha. Veebikursused on praegu eriti popid kõikide inglise keelt rääkivate õmblejate seas ja kui ma leian ägeda kursuse, siis panen end kirja ja proovin järgi. Kindlasti muljetan pärast oma blogis ka sellest. Eestis aga tahaks ära käia mõnel mantli õmblemise kursusel ja selle käigus endale ainulaadse mantli õmmelda. Mantli jaoks kangad seisavad kapi otsas ja koid purevad need varsti juba ära...  

  •  Õmblen heategevuseks. 

    Ma olen siiani olnud suhteliselt isekas õmbleja ja õmmelnud enamasti iseendale. Viimasel ajal on küll perele ka üht-teist valmis saanud, lapse kooli laadale sai õmmeldud kaarte jms aga järgmiseks aastaks mõlgub mõttes üks konkreetsem idee. Kirjutan sellest siis, kui tulemus on ette näidata. 
Koolilaada jaoks kaartide õmblemine oli käsil. Pisikese summa saime annetatud Nõmme Loodusmaja heaks :)

  • Õmblen väljakutset pakkuva projekti. 

    See võiks olla kasvõi seesama mantel, mille kursuse võiks võtta. Teine variant oleks õmmelda üleni tihetepitud lapitekk (no vähemalt 150x200cm mõõdus). Või kolmas variant: õmmelda mõnest "raskest" kangast pidukleit (näiteks kreppkangas pakuks kindlasti juba piisavalt pinget). Miks mitte kõik kolm?
 
  • Õmblen endale kuue esemega mini-kollektsiooni asjadest, mida saab omavahel kombineerida ja koos kanda (kleit, seelik, püksid, paar-kolm pluusi, jakk või kardigan).

    Ma tahtsin juba sel aastal millegi taolisega valmis saada aga tundub, et see plaan lükkus edasi. Kollektsioonis peaks olema kindlasti püksid ja seelik, paar pluusi, kleit ja mingi jakk, mis sobiks nende kõikide eelmiste asjade peale. See oleks selline komplekt, mille saaks kotti kaasa pista ja olla mitu päeva reisil/puhkusel ilma, et rõivaste pärast muretsema peaks. 
 
  • Õmblen iga päev natuke. 

    Kui õmblusmasinat tööle ei saagi, siis planeerimist, korrastamist ja asjade välja lõikamist saan ikka teha. Seda muidugi juhul, kui ma just päev otsa kodunt eemal pole :)

  •  Koostan nimekirja asjadest, mida tahaksin õmmelda. 

    Nagu näha, siis jõuan ikka nimekirjadeni tagasi. Sellesse nimekirja lisaks tõenäoliselt teksad, mantel, tihetepitud tekk, mõned beebitekid, "nagu lapitehnikas" kardinad jne. Seda nimekirja saab jooksvalt täiendada kuude kaupa aga põhiline võiks aasta alguses kirja saada.

  •  Kannan enda õmmeldud rõivaid. 

    Tegelikult ma teen seda juba nagunii ja pea igapäevaselt aga see on tore ja hea lubadus, mida jätkata. Me Made May-st tõenäoliselt siin eraldi postitusi tegema ei hakka ja kannan peale maikuu ka teistel üheteistkümnel kuul enda õmmeldud rõivaid ja aksessuaare ning tunnen end seda tehes hästi. Püüan rohkem rõhku panna oma stiiliga sobivate rõivaste valmistamisele ja "viisakamate" rõivaste õmblemisele. 
 
  • Külastan näitusi, mis on õmblemisega seotud. 

    Sel aastal oli meil fantastiline reis Prantsusmaale rahvusvahelisele lapitöömessile. Neli päeva meeletult palju inspiratsiooni, toredaid kohtumisi ja mälestusi eluks ajaks. Ehk järgmine aasta võimalus jälle mõnda messi külastada või vähemalt Eestiski näitusi näha. Viimaseid nii 1-2 tükki lisan oma lubadustesse. Enne aastavahetust tuleb kindlasti sammud seada Vanalinna Katre Arula näitust vaatama:

    Minge ka vaatama!


Mulle see nimekiri täitsa meeldib. Üht-teist on veel, mis plaanis on aga seda näeb juba jooksvalt. Nüüd tuleks see välja printida ja õmblusnurka üles seada. Nõnda oleks eesmärgid silme ees ja ei läheks niisama kaduma.

Mis teil järgmiseks aastaks plaanis on?

10 December 2017

Eesti Lapivaip 100

Vastseliina Käsitööühingu ja Meieselts Meroosi ühisel eestvedamisel tehti teoks projekt Lapivaip 100. Eile olid kõik tekid Tartusse ERMi oodatud ja minu omagi rändas koos kahe kaaslasega sinna.

Tekk sai alguse minu armastusest kaheksakandade vastu. Samas tahtsin midagi veidi teistsugust, mitte ainult punase ja linase kooslust nagu ma senini õmmelnud olen. Eesti Tikandi raamatust jäi silma Pühalepa tanukiri ja nii ma siis jupi sellest oma tekki õmblesingi. Mulle tohutult meeldivad need mustrid ja nende kasutus tänapäevasel moel. Porivaibal neid näha küll ei tahaks aga kaheksakandadega ja vana mustri väega kaetud teki alla poeks magama küll :) See tekk siin on aga 100x100cm, endale peaks suurema tegema.

Osa Pühalepa tanukirjast sai tekile

Kasutatud puuvillaseid kangaid, vahel on polüestervatiin. Ruudu suuruseks valmis tekil on umbes 4x4cm.

Endale teki õmblemisest juba rääkides: panin FB-s Kadristiku lehe jaoks uut päisepilti kokku ja vaatasin enda vanemaid töid üle, et pilte valida. Sattusin siniste värvitud kangalappide peale ja jäin mõtlema, et tuleks kindlasti see töö ka ära lõpetada. Piltidelt paistavad nii ägedad ja ehk nüüd sellest meetrisest tööst hoog siis veel sees...



FB Kadristiku lehe uus päisepilt sai selline


Nüüd aga on vaja jõulukinkidele, jõulukaunistustele ja uue aasta plaanidele keskenduda. Uus postitus on mustandites juba salvestatud aga tahab veel veidi putitamist, et lubadused ikka vett peaks :)

Rahulikku jõuluootust!

30 November 2017

Kaks särki.

Mul on tekkinud üks lemmik kanga e-pood, kust iga natukese aja tagant väheke kangast tellida saab. Tegin end ka seal nö klubiliikmeks ja iga kuu on erinevatel kaubakategooriatel -25% allahindlust, mis ahvatleb uusi kangaid vaatama ja ka soetama. Viimati oli allahinnatud pidulikud kangad (Evening wear collection - kuidas küll tõlkida?) aga seekord minust jäi veluur ja samet sinna, kuid paar teist kangast rändab praegu Eesti poole küll.

Tegu on siis muidugi Minervacrafts.com lehega ja järgmise särgi kangaski on sealt pärit. Mulle hakkas see triibuline kangas väga meeldima ja tegin sellest väga lihtsa lõike järgi poolpikkade varrukatega särgi. Must kangas tavaline ühekordne trikotaaž, mis Studio Liv Fabrics lehelt pärit. 


Hea mõnus teksadega selga visata :)

Kui eelmise särgi kangas oli ise piisavalt efektne, et lisasid ei vajanud, siis järgmine kangas oli täiesti tavaline paksem trikotaaž, mis mõlemalt poolelt samasugune paistis. Jätkus seda ainult esikülje jaoks ja mul oli kindel nägemus ja plaan sellega. Lõikasin esikülje peale pikad trikotaažribad, õmblesin need topeltnõelaga särgi külge, puistasin peale ühelt Humanast toodud särgilt ära harutatud ümmargusi pärleid ja natuke torujaid klaashelmeid ning voilá! Oligi üks veidi rokilikuma olekuga särk valmis.

Võiks öelda, et viimane särk on kõige rohkem minu stiili. Ma olen ikka sigarahul endaga :P 

Pärlid annavad lõpptulemusele ikka nii palju juurde.

Kandmisega peaks trikotaažribad veidi rohkem end rulli tõmbama ja jääb natuke räsitud mulje, see ongi täitsa taotluslik :P

20 November 2017

Kolm korda kolm :)

Kuidagi on juhtunud nii, et viimased tööd on kolme kaupa. Esiteks õmblesin endale kolm kaelussalli (torusalli). Esimene tuli natuke liiga kitsas, teine natuke liiga lai ja kolmas täpselt paras. Öökullidega kangas on taaskasutus - tellisin kunagi endale kaks suurt torusalli aga kuna ma neid kanda ei osanud, siis lõikasin ühe katki ja tegin kaks väiksemat. Lilla ja roosa ühevärviline on tavaline ühekordne trikotaaž nagu ka lilleline. Hall aga oli kunagi üks kleit - seda on nüüd jupp jupi haaval erinevatesse esemetesse jõudnud.

Piisavalt õhukesed, et saab mantli lõpuni kinni nööpida, aga samas hoiavad kaela soojas.

Teine kolmik tuleb UFOde hulgast. Inglisekeelsetes õmblusringkondades kasutatakse nii lahedaid väljendeid ja lühendeid. UFOd on näiteks lõpetamata tööd (unfinished objects), WIP-d on pooleliolevad tööd (Work in progress) ja PhD-d on pooleldi tehtud tööd (Projects half Done). Nii lahe, et nad saavad öelda I'm working on my PhD ja õmblejad teavad, et töötatakse pooleldi valminud tööga, samas kui teised võivad arvata, et töötatakse doktorikraadiga :D 

Esimene UFO ootas lihtsalt kaelusekanti ja varrukaotste ning allääre lõpetamist. Easy-peasy! Väga lihtsalt sai poolikute tööde korvist minu riietekappi. Kangas Minervacrafts.com lehelt ja lõige Ottobrest - olen seda varem juba õmmelnud. 

Viskoostrikotaaž on mõnusalt langev.

Teine UFO oli algselt plaanitud kleidiks. Õnnetuseks oli taljel vahepaneel, mis minule liiga lai ja kogu kleit nägi välja nagu lopergune kartulikott. Võtsin eelmisest pluusist malli ja tegin õnnetusehunnikust teise sarnase pluusi veel. Neid on pidevalt vaja ja tänu sellele sai mu poolikute tööde hunnik veidike väiksemaks. Kangad Facebooki Studio Liv Fabrics grupist puuvillased trikotaažid, lõige erinevatest kokku pandud. 

Järjekordne. Mis seal ikka :D

Kolmas UFO on mul aastaid poolikute tööde korvis istunud. Tõenäoliselt nii 5-6 aastat. Jällegi algselt plaanisin kleiti aga materjali polnud vist rohkem, sest nii mini ei kandnud ma isegi siis, kui säärejooks tunduvalt peenem oli... Igal juhul lõikasin esi- ja seljatüki kampsuni pikkusesse, lisasin varrukad ja soonikud ning saingi endale ühe mõnusa kampsuni. Varrukate materjal on pärit Abakhanist (see jube kangas on tegelikult keerdus aga varrukad annab enam-vähem sirgelt välja lõigata). Kehaosa tükid on kõik taaskasutus minu vanadest kampsunitest. 

Hea soe igapäevane kampsun

Kaeluses punane tükk nimega laiskus...

Kui ma kiirustades õmblesin kaelusekanti külge (väikse noormehe lõunaune aeg hakkas lõppema), ei pannud ma üldse tähele, et panin kandi ühendusõmbluse täpselt lõua alla. Harutama ka ei viitsinud ega tahtnud hakata, seetõttu sai sinna peale üks punane tükk. Ma nimetasin ta Laiskuseks. Ilma selle Laiskuseta oligi kampsun liiga igav :D

Kolmas kolmik on aga täiesti isetu õmblemine. November on ju täitsa meeste kuu - isadepäev ja meestepäev. Viimane polnud mul üldse meeles aga kui ma reedel nägin, et pühapäeval peaks meestele head päeva soovima, siis plaanisin oma ammuse mõtte teoks teha. Minu suureks õnneks anti mulle laupäeval ka piisavalt õmblusaega ja nii ma pühapäeva hommikul üllatasin oma kolme armast meest särkidega. Üks küll keeldus seda selga panemast aga ju me temaga räägime veel ja vaatame, kes on boss ;) Kangad jällegi FB Studio Liv Fabrics grupist, puuvillased trikotaažid. Lõiked on pärit Ottobre 3/2015 numbrist. 


Suurused 48, 128 ja 92(98).

Mul on nii hea meel, et mu õmblussoolikas on jälle töövõimeline ja mu õmmeldud asjad ka selga sobivad. Alustuseks lihtsalt pluusid-särgid ja sallid, edasi mõne keerukama projektiga ka ehk. Praegu on kaks pikkade käistega särki käsil, sellised natuke rokilikuma olekuga :) Projekte ja mõtteid on tohutult, tuleb lihtsalt piisavalt aega võtta ja masina taga aega mõistlikult kulutada. Ma väga loodan, et edasi on lihtsam õigel joonel püsida :)

14 October 2017

23rd European Patchwork Meeting - VII ja viimane osa

Nelja päeva kohta seitse blogipostitust kirjutada ja sinna juurde lisada üle 200 pildi tundub nagu suurustamine aga tegelikult sai nende päevadega väga palju tehtud ja veelgi rohkem nähtud. Nii palju on neid töid, mida oleks veelgi tahtnud näidata, nii palju kunstnikke-lapitöö tegijaid, kellest tahaks veel kirjutada. Aga kõike, mis kogetud ja nähtud sai, nagunii sõnadesse panna ei saa.

Me viimane päev ehk pühapäev oli plaanitud kodu koristamisele, Liépvre näituste vaatamisele ja tagasi Frankfurti lennujaama sõitmisele. 

Hüvastijätt meie majutuspaiga kodulinnaga, järgmise korrani!

Liépvres oli meil vaatamata kohaliku lapitöögrupi näitus, kus oli töid nii lastelt kui täiskasvanutelt. Nii armas oli näha laste töid ja nende vanuseid - 7a, 8a, 12a jne. Palju meil Eestis on lapsi, kes lapitehnikas töid teevad? 

Kohe kõrvalhallis olid aga üleval Prantsusmaa lapitööseltsi, Saksamaa lapitööseltsi ja Belgia lapiseltsi näitused. Neil oli imelisi töid ja nii armas oli lugeda jutte juurde. Prantsusmaa näitus koosnes legendaarsetest lapitöödest, kus oli leitud mõni vanaaegne lapitöö, mis kõnetas, ja see järgi tehtud. Jutt oli juures nii originaali kui koopia kohta. Kõik seltsid olid ka oma lauakesega väljas, müüsid ajakirju ja jutustasid hea meelega külalistega. Prantsuse omad loosisid isegi välja kangakomplekti, millest saanuks õmmelda järgmise teki: 

Selle teki õpetus oli ajakirjas, mille ma endale koju ka tõin. Nii äge see valgete ribadega eraldatud muster.

Tepingud meeldisid mulle ka :)

Siit edasi on fotod kõikide kolme lapitööseltsi töödest, sest ma enam ei suuda vahet teha, kus kelle näitus ja tööd :) Nimesid proovisin lisada nii palju kui mul neid piltidelt näha on. Endalgi mõnus neid nimesid Googlest otsida - olen mitme erineva tegija puhul väga ägedaid töid leidnud!

K. Toufflet "Rosa Centifolia"

M. Braun "Champignons"

Selle järgmise teki lugu oli väga äge. Nimelt sai see tekk inspiratsiooni Kapral Thomas Noonani (1870) õmmeldud tekist, mis oli valmistatud sõjaväe vormiriiete kangast. Sõjaväe vormiriietus oli aga väga paks ja teki tükid väikesed, seega kapral nägi tõenäoliselt palju vaeva selle õmblemisega. Seetõttu oli ka originaalteki puhul keskelt kaugemale liikudes teki muster kergelt paigast ära. Nüüdse teki autori abikaasa joonistas kunagise teki mustri maha ja autor õmbles selle käsitsi kokku. Rombi pikkus on umbes 1 toll ehk 2.54cm.


Izabelle Museau "Military Coverlet"

M. Villard "Zig Zag Variation"

M. Crabe-Lanux "Marie Henriette"

A. Joulin "Ogeeche"

Prantsuse lapitööseltsi tööd

Sabine Koch "Männerschmuck in Frauenhand"

Sabine Koch "Männerschmuck in Frauenhand"

A. Dieltjens "What's cooking?"

C. Nameche "Fleur du Vent"

A. Ghyselen "Seafood"

M. Reuter "Black is Beautiful"

M. Reuter "Black is Beautiful"

H. Fisher "Hilgenriedersiel Zwischen Watt und Deich"

H. Fisher "Hilgenriedersiel Zwischen Watt und Deich"



Need näitused olid mõnusad viimase päeva jaoks - saime õigel ajal kõik ära vaadatud ja rahulikult Frankfurdi poole sõitma hakata. Mobiili Google Mapsi juhendamisel sõitsime seekord Strasbourgist mööda Saksamaa piirini, kus kiirtee järsku otsa sai. Nii lahe oli väiksemaid teid pidi sõita, näha tohutut hulka valimisreklaame (mujal ka nagu meil :D ) ja siis uuesti kiirteele jõuda. Saksamaal sai veel enne Frankfurti jõudmist tanklas imemaitsvast tomatisupist kõhu täis lürpida ja auto täis tankida. Frankfurdi lennujaamas tuli see üks ja ainuke ära eksimine ka ära - ühest õigest sildist sõitsime mööda ja pidime teed küsima. Ilma selleta olekski kogu sõit liiga täiuslik olnud ;) Meil aga olid kõik asjad nii hästi planeeritud, et aega jäi üle ja närveerima ei pidanud. Oleks autot lükates ka ilusti kohale jõudnud...

Lõpetamiseks on paslik tänada mu fantastilisi reisikaaslaseid:
* Merike - aitäh, et olid kaardilugeja ja moraalne tugi kõikidel nendel sõitudel mu kõrval esiistmel. Su tehtud hommikukohvi oli nii hea ;) Aitäh, et olid nii muhe toakaaslane ja aitäh, et olid! Suur-suur kalli!
* Krista - sinu õhkamised ja sulaselge vaimustus pea kõigest muutis kõik kohad minu jaoks ka uudsemaks ja pani teise pilguga vaatama. See pidev imestus ja vaimustus kõigest andis nii palju head meeleolu me reisile juurde! Aitäh, et oled just selline nagu sa oled, mul on sinult palju õppida! Tugev karukalli sulle!
* Karin - sinu empaatia ja tugi kulus täitsa ära. Nii tore oli aru saada, missugused tööd sulle meeldivad ja miks. Ma loodan, et järgmine kord mägedes sõites (kui ma roolis olen) sa enam ei pabista :D Suur kallistus sulle!


Ma loodan, et olin teile ka tore reisikaaslane! :)

Neli päeva käe ümber olnud kuldne käepael jääb me fantastilist reisi meenutama ja ehk järgmine aasta jõuame järgmisele messile. Nüüd on aeg õmblema hakata jälle!

Viimasele näitusepaigale lehvitades...