31 October 2011

Valged pitsilised sokid

... said lõpuks valmis. Üks juba eelmine nädal ja teine täna tunnike tagasi. Peitsin lõngaotsad ära, lasin vee alt läbi ja nii nad siia jõuavadki - täitsa märgadena. Ei tulnud need täpselt ühesugused ega ühesuurusedki. Aga ega mul jaladki ideaalsed pole...

Kuivamas

Niiskeid sokke polnud eriti mõnus jalas hoida. Aga pilt sai tehtud :)


Lõngaks Lima Hjertegarn valge. 
Varras 4 mm. Kui kanarbikutoonil tundus, et varras 4 mm jääb liiga peenikeseks, siis valge lõnga puhul oleks tegelikult veel peenemat varrast tahtnud. Aga poole peal ei tahtnud enam harutama hakata. 

Muster pärit Novita 2010 aasta ajakirjast (tõenäoliselt 2010 suvi). Seal oli muidugi mustrikordusi rohkem, aga mul nii palju polnud vaja :) Alustatud 40 silmaga, pöia osas talla all 2 silma lisaks (42 kokku).

Sellega kuulutan Soktoobri lõppenuks! :)

26 October 2011

Pähkliküpsised

Täna teen hoopis toidujuttu. Nimelt IT foorumis juba pikka aega ahvatletakse ekraani taga olijaid pähklikujuliste küpsistega. Suures tuhinas muretsesin endale ka need pähklirauad. Haarasin poest kõik vajalikud koostisosad ja küpsetasin isegi :)

Retsepti võtsin siit. Täidiseks aga ei teinud ainult kondenspiima-või segu vaid lisasin keedetud kondenspiimale hoopiski Philadelphia toorjuustu ja pähklite küpsetamisest ülejäänud ääred purustatuna. Tulid küll magusad, aga mitte NII magusad :)

Küpsetusprotsess piltides:

6-7 grammised taignapallikesed pesadesse ja pann kinni!

Kus suitsu...

... seal tuld!

Pööritasin panni üht- ja teistpidi. Panni ainult õigetpidi hoides jäid küpsised seest toored.

Pruunid koorikud äärtega

Ääred on maha võetud, ootavad täitmist :)

Peaaegu kõik!
Osad küpsised said söödud juba ainult koorikutena, teised õhtul värskelt täidetuna. Mulle endale meeldisid need kõige rohkem järgmisel hommikul - täidis oli mõnusalt koorikute sisse imbunud ja maitses imehea!

Ausalt öeldes oli ikka hull mässamine. Pliidi-kappide-põranda puhastus võttis pärast ikka terve õhtu ära :D Aga ega need rauad niisama seisma ei jää...

Järgmise korrani!

25 October 2011

Üksiku soki pärastlõuna

Seoses Soktoobriga hakkasin kuduma sokke. Eelmine nädal siis millalgi. Haarasin kanarbikuvärvi lõngatoki ja lootsin naiivselt, et ühest 50-grammisest tokist jätkub kahe soki jaoks. Valisin mustri Novita ajakirjas ja pusisin oma nr 4 bambusvarrastega soki kallal. Mida töö edasi, seda väiksemaks jäi mu lootus samast tokist teist sokki kududa. Mõtlesin, et käin Käsitööjaamas ära ja haaran teise toki veel. Mis see siis ära ei ole. Uskusin, et teisipäeva õhtul näitan teile juba kahte sokki.

Saatusel on aga omad plaanid. Lõnga polnud poes. Liiga ilus värv - kõik ära ostetud. Seega näitan teile hoopis lillekimpu, mis Nõmme turul mu südame võitis ja kastanimune, mida pojaga jalutamisel korjame :) 




Sokid tulevad. Aga mitte kanarbikuvärvi. Oodata tuleb ainult veel...

10 October 2011

Säärane mulk ehk Paistu pooltanu kiri lapitöös

 HOIATUS! Palju pilte ja palju juttu!

Teadsin juba eelmine aasta IT Suure Lapitekikonkursi ajal, et järgmine aasta tahan mina ka osaleda. Konkursi alguses otsisin ja otsisin SEDA ideed, mida tekiks teha. Mõtteid oli igasuguseid, kuid mitte ükski polnud just see... Nii mõnigi idee sai üles joonistatud ja ühe jaoks isegi tellitud masintikandiga lapiruudud. Kuid polnud ikka veel see õige värk. Kuni sattusin lehitsema Eesti tikandi raamatu teist osa. Üks muster ilusam kui teine! Sel hetkel teadsin, et siin raamatus peitub minu tekimuster. Suuremale sõelale jäi 4-5 mustrit, millest ühega tundsin suurt äratundmisrõõmu. Minu tekk! 



Joonistasin mustri ümber neljale kokkukleebitud A4-le. Kahest äärest joonisin ise veel ruute lisaks... Tekk pidi tulema suur. Plaanisin sinna 2.5 m kanti... 

Koos esialgsete arvutustega...
Samal ajal tuulasin mööda poode - teadsin, et tekk tuleb punase ja valgega, aga kuskohast leida õiget tooni punast, mis valgele värvi ei annaks? Oma kanga leidsin Eesti Tekstiili poest - Leedus toodetud kvaliteetne punane satiinkangas, mis isegi 40-kraadise pesuga ei teinud valgele mitte ühtegi roosat plekki. Ning siis jäi asi soiku. Olin registreerinud end kahe tekiga (et konkurss ikka toimuks ja teise teki raha hea meelega toetuseks jättes) ja ma muudkui venitasin. Aeg oli raske. Kõiksugu hoidiseid oli vaja kokku keeta ja sada muud miljonit toimetust teha. Tuju polnud. 

Kuni üks hetk peas lahvatas - ainult nädal on augusti lõpuni! 

Kiired arvutused joonise peal ja keskosa hakkas ilmet võtma. Minu ehmatuseks ainult kuidagi väga suurel kujul. Uued arvutused näitasid, et olin vajalikul hetkel jätnud ära kahega jagamise - see tähendanuks 5x5 meetri suurust tekki! Jälle tuju läinud. Mõtlesin, et jätan kõik sinnapaika. Aga samas tahtsin näha, kas minu tekk ka kellelegi teisele meeldib. Edevus... mis teha...

Vale ja õige teki keskosa
Õmblesin igal võimalikul hetkel kui mul poeg vähegi lubas. Teinekord õmblesin koos pojaga - istus süles ja vaatas, kuidas emme muudkui kangatükke kokku laseb. Siis "tulistasin" õmblusmasinaga ka öösiti (sedasi ütles mees mulle, kui ma tal järjekordselt rahulikult magada ei lasknud). 

Kaks erinevat valget kangast - õnneks vahet pole väga näha...
Tagantjärgi mõeldes tean, et ei oleks esimeseks tähtajaks enda tekki mitte kuidagi valmis jõudnud. Seega minu suureks õnneks tähtaega pikendati. Minu motivatsioonile see nii hea polnud - kaks päeva möödusid nii, et õmblusmasinat ei saanud kordagi sisse lülitatud. 

Minu lemmikosa õmblemisel

Arvutused. Erinevad tekitükid. Õmblemise järjekord.
Saabumas oli viimane piltide saatmise päev. Eelmine õhtu polnud mul kogu tekipealne veel kokkugi õmmeldud. Õmblesin kella 2-ni öösel. Viimase päeva hommikul kell 7 ärkasin ja õmblesin kuni keskpäevani. Siis hakkasin liimima - poja oli õnneks vanavanematega väljas ja mina sain rahus tegutseda. Poole teki peal sai liim otsa. Kihutasin Karnaluksi, tõin uue laari... Teppimine toimus vist ülehelikiirusel - tegin ära kõik põhitepingud ja siis sai mõistus otsa - peaks tegelikult veel kuidagi teppima, kuna tekki on plaanis päevatekina kasutada. Siiani ei ole päris kindel, kuidas seda teha. Suur hirm on tekk ära rikkuda. 

Võrdlusmaterja. 
Tänu pihustatavale kangaliimile ei pidanud ma seekord end nõeltega torkima ja teppimine läks oluliselt kiiremini... umbes sealmaal sai liim ka otsa :D
Köögilaua taga tööhoos...
Tepingud tehtud kimasime pojaga teist vanaema vaatama haiglasse ja seejärel pildistama. Päike oli otsustanud mind mitte aidata ja pildid said viletsad. Aga pidid kõlbama, sest järgmist päeva mul enam polnud. Püüdsin küll kodus lambivalgel midagi fotokast välja võluda, aga ei miskit. 

Omal kohal.
Täna tegin toas uued pildid. Täitsa enam-vähem tulid. Hinges on rahulolu - mis sest, et konkursil auhinnalist kohta ei saanud. Tekk on aus ja tean, et andsin endast parima (välja arvatud aja planeerimises). Järgmiseks aastaks on hetkel 2 ideed olemas. Aasta alguses teen endale kindla graafiku õmblemise kohta - siis ei pea ma kiirel hoidistamise ajal end arutuks õmblema :D

Kui punane ei taha õige punasena paista, siis tuleb teisiti teha :)
Ma tänan kõiki, kellele minu tekk meeldis ja kes minu tekile punkte andsid! Igavesti vahva konkurss oli! 

Neli õnnetähte. Igas põhiilmakaares üks. Tasakaal...
Valmis!
Tehniline pool:
Teki suurus 2,43x2,43 m.
Muster pärit raamatust Eesti tikand II osa (lk 53, muster nr 177). Ise kohandatud ja lapitehnikaks sobivaks muudetud. 
Kasutatud punast puuvillasatiini ja valget puuvilla-linase segu kangast.
Vahel tavaline mahuline vatiin.
Kokku pandud pihustatava liimi abil.
Tagumine tükk lõigatud suurem ja ääred ettepoole üle keeratud.
Põhilised tepingud tehtud. Suurema teppimiskogemuse saavutamisel teen ära ka kõik väiksemad tepingud. 

Ma tänan! /... ja hingan kergendatult.../

02 October 2011

Triibumüts pojale

 

Valmis mu triibumüts pojale. Võibolla talve poole õmblen voodri ka sisse, kuid hetkel pole vaja - muidu läheb teine liiga soojaks. Kõrvaklapid tulid natuke erinevad, aga eks esimene lähebki aia taha :D Küll järgmine müts juba parem tuleb...

Külgvaade

Eestvaade

Peavaade :D
Lõngaks kasutatud G-B Bamboo Touch, heegelnõel nr 4 (vist...). Müts jäi parajalt suur, et õhuke vooder ka alla mahuks, samas saab ka ilma kanda.

Nüüd juba käsil poisile krae ja selle juurde võiks ju samades toonides mütsi ka teha... Enda suur soe kampsun on ka pooleli - peaaegu 2 tokki lõnga on ära kootud, kõrge kaelus on valmis, lühendatud read on kootud ja nüüd koon raglaani osa. Loodan, et 6 lühendatud rida kaeluse seljaosas ikka on piisavalt palju, et kampsun tahapoole kiskuma ei hakkaks ja piisavalt vähe, et kaelus lokkima ei hakkaks turjalt.

Rõõmsat oktoobrit!