31 December 2011

Head aega 2011!

2011 aasta polnud just kõige paremate killast. Isegi mitte käsitööalaselt. Vaadates 2010-l aastal õpitud oskusi ja tehtud töid, siis see aasta jäi kõvasti alla. Lapitehnika oskustes oli ainult tugev edasiminek. Aga kõik aastad ei saagi ühtmoodi head ja tulemusterohked olla. Siiski on mul hea meel, et see aastanumber kaob minevikku. Head mälestused jäävad meid edaspidi ka saatma ja kõik halb läheb meelest...

Üks minu aasta lemmikutest

Mõtlesin pikalt enda selle aasta lemmiktöödele. Neid on tegelikult päris mitu ja mu enda jaoks sellist kõige tähtsamat esimest polegi. Võrdselt tähtsad on mu kaks lapitekki - poja rohelisekirju ja me enda voodikate Paistu mustri järgi. Poja tekk oli see päris esimene lapitekk, mis koosnes pisikestest tükkidest ja mida ise kokku arvutasin. Mu ema jaoks oleks see kindlasti olnud minu tehtud töödest aasta lemmik :) 


Teine lemmik.

Säärane mulk me voodil aga oli teistmoodi eneseületus. Tegin seda tekki tõelise intensiivsusega. Minu moodi ju asjad viimasele hetkele jätta ja mäletan, et kui ma tähtaja viimasel päeval alles tekki kokku hakkasin õmblema ja kihte ühendama, oli peas mõte - kui ma nii kaugele olen jõudnud, siis nüüd enam alla anda ei tohi. Kogemus, millest õppida - kui paned end konkursile kirja, siis tasub alustada varem ja lõpetada varem :) Jääb aega ilusaid pilte teha... Järgmise aasta konkursiks on mitu minu jaoks suurepärast ideed, püüan leida aega nende realiseerimiseks.

Endiselt lemmikmotiiviks õnnetähed.

Kolmas minule väga hingelähedane töö on pajalapid. Need hiiglama lihtsad. Aga mu ema jaoks olid need kõige ilusamad. Ta riputas need köögipliidi kohale...

Lepatriinutöö...

Sel aastal sai tehtud päris mitu käteräti heegelpitsi. Samas hunnik heegelpitse ootavatest rätikutest pigem kasvab kui kahaneb. Seega järgmine aasta on vaja vähemalt sama palju veel heegeldada. :)

Järgmiseks aastaks neid veel ja veel ja veel!

Isetgija foorum on mind palju motiveerinud. Võtsin osa 3-st IT-s olevast vahetusprojektist. Endale meeldisid väga TKV Romantika ja TKV 300 grammi jõulurõõmu tööd - lapitehnikas kotid on asjad, mida tahan järgmisel aastal veelgi ja veelgi teha. Üks armas vahetusprojekt on Lauraga kokku lepitud, jaanuari lõpus näitan täpsemalt. TKV Laps rõõmsaks tegi mind ennast rõõmsaks - sai põhjusega mänguasju heegeldada :)

Mereloomad naeratamas :)
TKV Romantika

TKV 300 grammi jõulurõõmu

Selline see aasta oli. Teistest töödest jäid mainimata teksatekk (mis on tõestanud end väga mõnusa ranna- ja piknikutekina), kurvameelne jänku, fotokakotid ja sokid. Pisiasju oli veelgi, aga minu jaoks olulisemad on siin ära märgitud. 

Järgmise aasta käsitööalased soovid olen siin blogis eraldi lehele juba kirja pannud. Täiendan seda kindlasti jooksvalt. Lapitekke loodaks järgmine aasta vähemalt sama palju teha - olen ma ju nüüd ka Marja Matiiseni lapitööde kursusel, õpin uusi lihtsamaid ja keerukamaid töövõtteid ning tehnikaid. Palju uut juba kahe korraga teada saanud, ootan huviga kursuse jätku. Lapitehnikaks materjali on kogunenud juba kapitäis ja tekkide soove on avaldatud ka mõni :)

Teile, kallid blogi jälgijad, soovin ma ilusat vanaaasta lõppu! Ja et see uus tuleks parem ja rahulikum!

30 December 2011

Jõululine järellainetus

Selle aasta jõuludeks plaanisin valmistada vähemalt tosinkond kinki. Küll õmmeldud ja kootud-heegeldatud asju. Aga saatus tahtis teisiti ja oma plaanidest ei jõudnud ma kümnendikkugi valmis. Keegi kinkideta siiski ei jäänud :)

Inimesele, kes on sel aastal meie perele tõelist hoolimist ja vastutulelikkust üles näidanud, sai valmistatud kõrvitsamüsli. Tema jõulukinki leidsid tee veel vildist piparkoogid, päris piparkoogid ja purk kõrvitsa-apelsini moosi. Mul on väga hea meel, et ta meid nii palju aitas ja olemas oli.

Läbi tsellofani.

Teisele väga armsale inimesele sai samuti väike ja pigem sümboolne pakk. Sümboolne just sellepärast, et tema hoolimist ja abi lihtsalt ei saaks kuidagi rahas ega tehtud asjade hulgas mõõta. Tema kuuse alla leidsid tee äärepitsiga käterätik (esimest korda heegeldasin äärepitsi otse räti külge!) ja kõrvitsaseemnelilled. 

Rätiku pits lähemalt. Mustri tuletasin ise :)

Oma vendade pakki poetasin samuti enda valmistatud kõrvitsamüslit. Vähemalt midagi päris minu enda tehtud :) 

 
Vennanaise kingikotti peitsin ühe enda kokkumöksitud kehakoorija. Proovisin enda käte peal ka ja olen tulemusest vaimustuses. Mul tihtipeale talvel käed hiiglama kuivad ja kreemid aitavad ainult natuke. Kuid kui kõigepealt sellega käed nö ära pesin ja pärast kreemi panin, siis oli mitu päeva rahu majas :)

Suurem purk alles ootab oma üle andmist...


Sellised pisikesed tegemised jõulude eel. Suuremad jäid kööki - 4 tundi piparkookide küpsetamist ja mitu plaaditäit õunakooki...

Kehakoorija retsepti leidsin siit
Kõrvitsamüsli pärit aga siit. 
Kõrvitsalilled endiselt Buffini õpetuse järgi :)

Homme aasta kokkuvõte. Eeldusel, et jõuan. Kui ei, siis ilusat vana-aastaõhtut!

TK Hubane kodu kokkuvõte




2010. aasta lõpus liitusin IT-s toreda aastaprojektiga. Tänu sellele projektile jõudsin sel aastal oma kodu heaks päris palju asju teha. Ainult ühe korra sain musta kassi, sest jäin tööga mõned minutid hiljaks. Minu õnneks on musta kassi järgi kohe ka tehtud töö märk. Kuigi suve lõpu poole kadus segaduste tõttu motivatsioon projektiga jätkata, vedisin end siiski võiduka lõpuni. Kiidan end selle eest :)

Jaanuaris valmisid korvike ja pajalapid. Korvike on köögis kasutusel saiade-leibade hoidjana ja pajalapid on nüüdseks juba mitu korda pesus käinud ja ehivad ikka mu kööki.

Veebruaris heegeldasin käterätile äärepitsi ja meisterdasin endale ehtekarbi. Viimane on mul kasutusel nende kõige lemmikumate kõrvarõngaste hoidjana ja aeg-ajalt meeldib mulle seda silitada ja õhata, et hoolimata värvi naksumisest, on see ikkagi nii ilus...

Märtsis esitasin projekti lapitehnikas mänguasjakoti. Poja legoklotsid saab hetkel veel sinna sisse korjatud. Vahepeal aga oli see hoopis pallikotina kasutusel. Endiselt otsib poiss koti pealt kutsud üles ja on siis õnnelik nende üle :)

Aprill oli mu mustakassikuu. Tehtud tööna läks lõpuks siiski kirja heegeldatud äärepitsiga linik. Linik oli laual kuni esimese jõulupühani, mil ma ta lõpuks pessu viisin :)

Mai töö oli lapitehnikas tekk pojale. Mängutekina ta oma aset täitis ja täidab praegugi. Ja tore on selle alla pugedes hoopis peitust mängida. Teinekord lösutame koos pojaga tekil ja vaatame sinna sisse õmmeldud kangastel pilte ja loeme täppe kokku...

Juunis olin vist suurest õmblemisest väsinud. Kaunistasin ühed pesulõksud. Plaan oli nendega hiljem poja toa seinale pilte riputada, aga tegelikult leidsid need oma koha hoopis detsembris valminud kaardipärjal (peitsin oma "maalingud" hoopis kuuskede alla)

Juulis õmblesin kiirelt ühe liniku vanemate koju. Pisike töö, aga siiski midagi tehtud. 

Augustis heegeldasin ühe äärepitsi käterätile. Sellega said 3 kesist suvekuud läbi ja suurem tegemine jäi septembrisse.

Septembri tööd saigi tehtud nii augustis kui ka septembris. Tänu IT-s toimuvale  Lapiteki konkursile sai valmis minu suur lapitekk Paistu pooltanu mustrikirja järgi. 

Oktoobris nägi ilmavalgust järjekordne äärepits käterätile. Seekordne läks hoopis mu sõbranna kodu kaunistama. 

Novembri töö oli aplikatsiooni katsetamine. Seinapildi õmblemine oli tore vaheldus.

Detsembris valmis hulganisti jõulukaunistusi - kleebitud kõrvitsaseemnelilled, vildist välja lõigatud inglid ja südamed, millel tikkisin ääred. Pisiasjad jõulumeeleolu loomiseks... 

Kokkuvõttes oli väga kasulik projekt oma kodu heaks. Plaanis on järgmine aastagi püüda iga kuu midagi toredat kodu heaks valmistada, sest nähes armastusega valmistatud asju enda ümber, muutub meel palju rõõmsamaks. 

Uuest aastaprojektist osa ei plaani võtta - mulle meeldib kirju-mirju maailm. :) Aga kõiki, kes on IT-s projekte juhtinud, tahan küll kiita! See on suur töö ja palju sebimist. Sellel aastal veetud 2 projekti andsid mulle õppetunni ja seda enam ma väärtustan neid tublisid, kes on nõus juhtima erinevaid projekte. Kummardus!

Proovin veel oma selle aasta kokku võtta ja teha ühe jõulude järellainetuse, siis selleks aastaks kõik! :)

23 December 2011

Kaardipärg

Üks jõulune toimetus on näitamata. Nimelt mulle väga meeldib jõulude ajal oma kallitele inimestele päris postkaarte saata. Sel aastal tegin need ise. Kaardid läksid mõned päevad tagasi teele ja tänaseks on kõik oma kaardi kätte saanud. Kui ise kaarte saadad, siis saad ka neid alati vastu :) Ja kuna kaardid libeda kamina ääre peal püsida ei taha, siis tuli neile koht leida. Selline, kus ikka silme all oleks ja samas ära ei rikuks. Sest mõni on kohe eriti peen töö ja teine kohe üüratult kallis ja armas. 

Ühe armsa kaardiga pildistatud...

 Siinkohal jõudsin enda mõtetega jälle Buffini tegemisteni. Sellel toredal isetegijal on lihtsalt miljon väga ägedat ideed ja tema teostus on alati perfektne. Tema kaardipärg on ääretult kaunis. Mina nii kaunist poleks vist teha osanud. Seega pidin lisama oma kiiksu. Minu kiiksuks said nööbid. Neid on mul hulgim :)



Aluseks lõikasin papist ringi, kuumaliimipüstoliga kleepisin sinna peale 12 pesulõksu. Viimastele said peale nööpidega kaunistatud kuusepuud. Papi katmiseks keerutasin pesulõksude vahele pabernööri.

Lilledega suvine seelikunööp...
Tänaseks on pärja küljes kaarte juba rohkem. Pärg täidab oma eesmärki ja mina täitsin endale seatud eesmärgi:



Ja nüüd minge kinke pakkima! ;)

22 December 2011

Jõulutoimetused

Eelmine aasta nägin Buffini blogis väga ägedaid kõrvitsaseemnelilli. Võtsin kindlaks plaaniks neid ka ise teha. Sel aastal jõudsin lõpuks tegudeni :) Kõrvitsalilled said kaunistuseks meie pere esimesele jõulukuusele. Natuke kartsin viimast tuua (äkki poiss sööb ära :D), kuid siiski avastasin end üks hetk koos oma isa ja pojaga metsast. Leidsime kraavikaldalt just sellise mõnusa okkalise parajalt pika kuuse. Hea, et okkaline - poiss katsub küll aga okastada saades jätab kohe järgi :)

Paelaks kasutasin tavalist taimede sidumiseks mõeldud nööri.
Ehete suhtes olin kindlameelne. Kuna ma oma lemmikehteid kasutada ei saa (nõuka-aegsed imeõhukesed kärbseseened, oravad ja igasugu ilusate piltidega kuulid), siis otsustasin kõik ise teha. Ja mis sobiks paremini kui kõrvitsaseemnelilled. Maha kukkudes pudeneb ainult tatart laiali aga katki midagi ei lähe :) Liimitud sai neid omajagu, kuusele jõudis vist 11. 

Südamikus tatar.
Valged tuled ja kõrvitsaseemnelilled. Selline tagasihoidlik sel aastal me kuusk sai.

Mõni kõrvitsaseeme oli "vanaks" jäänud :)
Detsembri alguse poole lõikusin paksust pruunist vildist välja mõned südamed ja valgest vildist inglid. Kaunistasin need vähese tikandiga. Sel aastal neid veel eraldi välja ei riputanud, küll aga ehivad need mu köögiaknal olevat piparkoogivormikorvi. Kaks pisemat leidsid koha koos nelk-apelsinidega küünlaalusel. Ja oh kui hea lõhn sealt tuleb!

Minu lemmikvormid koos kahe võlts-piparkoogi ja inglitega :)

Lõhna tunnete? Mina tunnen...

Kõik need jõululised pisikesed tegemised lähevad kirja minu TK Hubase kodu detsembrikuu tööna. Sellega on see üks tore pikk projekt lõppenud ja minu kodu tunduvalt hubasemaks muutunud :)

Häid jõule!

20 December 2011

Üks kurvameelne jänku...

Käisin mina imetoredal koolitusel ühel vihmasel laupäevahommikul. Õpetajaks oli tõeline nukumeister Lembe-Maria Sihvre ja koolitus ise super-äge! Nimeks Lembe lahedad loomad või Lembe enda sõnutsi Muhe-lahe loomad. Tema enda nukud-loomad on tõeliselt pilgupüüdjad - isegi tohutus Mardilaada melus hakkasid silma ja jäid meelde...


Igal juhul ajasin näpud soojaks ja asusin kibekiirelt õmblema. Jänest. Mitte must-valget vaid hall-valget :) Minu vanast lemmikpusast sai jänks endale keha, tikandid tegin peale sinise pärlniidiga (või mis iganes selle nimi). Kõht heegeldatud kolme erineva pärlniidi otsaga koos. Oma kaunistused sai jänks peale alles koju jõudes, tunnis kahjuks ei jõudnud. 


Nina tegin südamekujulise, silmad ja olek kurvavõitu. Eks ta ole selline sügisene jänks. Tundub, et iga sügis on minu jaoks selline kurb aeg ja kuidagi ei suutnud jänksut rõõmsamaks teha.

Kergelt kurvameelsusele kalduv
Tuli küll väga sarnane Lembe-loomadele, aga see alles selline esimene. Järgmine tegelinski tuleb rohkem minumoodi. Otsisin juba kokkukuhjatud varudest sameti välja, ehk on sametine unine karu järgmiseks ;)

Külgvaade. Saba on täitsa olemas :)
Varsti olen tagasi - tõin nimelt täna just kuuse tuppa ja sellele said loomulikult ainult mu enda tehtud ehted :)

Ilusat jõuluootust!

14 December 2011

Trenni- ja poekotid

Tänaseks teemaks kotid. Isetegijas on käsil teema, kus õmmeldakse erinevaid kotte ja sealt ma poekoti lõike ja õpetuse leidsingi. Suurimad tänud jällegi Sunrayle! :)

Kokkulapituna

Esimese koti tegin ilusti lõike järgi. No tegelikult niimoodi enam-vähem ilusti. Teise koti puhul arvasin, et kasutan kandi asemel hoopis ümberpööramist. Kantimine ei ole siiani mu lemmikuks tegevuseks saanud ja no ma üritasin mõelda oma peaga :D Õmblemise käigus tekkis ainult mitu AGA... Igal juhul sai ka teine kott valmis (kuigi just rahul ma sellega pole). Õnneks need ongi ju ainult poekotid, mis ei peagi täiuslikud olema. Ning indiaanlaste arvates pidi vea kohast hing sisse käima  :)

Lahtiselt :)
Kasutasin tavalist puuvillast riiet, mille mu ema mulle kunagi andis. Kuna kanga muster pole just minu stiilis, siis oli hea seda õppimisel kasutada. Kotid rändavad tõenäoliselt kingikotti :)

Järgmine kord kasutan natuke tugevamat riiet. Tahan ühe koti täiuslikuna teha :)

Teisena räägin trenniriiete kottidest. Nimelt peale tennisetrenni on mul alati sahkerdamine kilekotiga - ei taha ju higiseid riideid puhaste asjadega kokku panna. Aga tihtipeale olen unustanud lisakilekoti koju ja seega pean nuputama asjade kokkupakkimisel. Nüüd aga on kõik mu mured kadunud! :) 

Juba kasutuses :)
 Sain mõnusa vettpidava kanga, millest vuristasin kiirelt kokku lausa 3 trenniriiete kotti. Peale õmblesin puuvillasest kangast paelakanali, ajasin paela sisse ja nii need valmis olidki! Nüüd jääb ainult üle meelde jätta, et poest oleks vaja seda lukusti moodi asja, millega paelad saaks ilusti kokku tõmmata ilma, et neid iga kord sõlme peaks siduma... Üks kottidest on mul juba kasutuses, teised kaks rändavad jällegi jõulutaadi kingikotti :)

Paelatunnel

Mahutavad vajadusel ka saunalina :)
Järgmine postitus tuleb mu olematust tikkimisoskusest ;) Aga harjutamine pidi meistriks tegema. Nägemist!

13 December 2011

300 grammi jõulurõõmu

Lubasin küll muudest õmblemistest enne kirjutada, aga kuna mu saadetud pakk jõudis eile kohale ja täna sain koos päikesega ise jõulurõõmu kätte, siis läks sedapidi :)

Minule tegi rõõmu projektijuht ise :) Sain armsa pildi jõulusokist, teeküünla kaunistuse (koos küünlaga ikka) ja lumehelbekujulised kõrvarõngad. Muidugi kaart ka ikka :) Aitäh-aitäh Minuliisule!

Minu 300 gr jõulurõõmu :)
Ise tegin aga paki Krystikale. Uurisin enne mõlemad tema blogid otsast lõpuni läbi ja mõtlesin asjadele, mida mina oskan ja mida tema pole oma blogis näidanud. Kuna Krystikas oskab ilusti heegeldada ja kududa, siis parem ma selliste asjadega võistlema ei hakanud. Otsustasin õmblemise kasuks. Tahtsin, et mu pakk oleks natuke jõululine ja samas kasutatav ka terve ülejäänud aasta. Ja kindel nõudmine iseendale oli, et asi(asjad) peavad olema praktilised. Valituks said erinevad lillakas-punased puuvillased kangatükid ja beež linase kanga sarnane materjal (aga päris linane kindlasti ei ole, sest see venis natuke ühes suunas).

Esimesena valmis lapitehnikas kaunistusribaga poolikute tööde kott. Kotil said peale kahed paelad, et oleks lihtne kahest küljest korraga kinni tõmmata. Eraldi siduma ei peagi hakkama :)


Leidsin enda paelte kogust õiget värvi paelad komplekti juurde :)

Kangad pärit E-bay-st. Jäid silma ja seejärel võitsin oksjoni :)

Järgmisena oli kindel plaan sukavarrastele-heegelnõeltele pesa teha. See osutus algsest keerukamaks, kuid hakkama sain. Kaunistuseks kasutasin jällegi lapitehnikas riba. Pesa saab kokku siduda paeltega.


Katsetasin :)

Kokkupandult.
Alguses enne nende kahe õmblemist arvasin, et kindlasti selle 300 grammi sisse rohkem ei mahugi. Aga kus sa sellega! Nii hea meel oli kaalul väikeseid numbreid näha ja asusin kohe hooga nõelaraamatut õmblema.

Kaunistuseks kasutasin lillekest ja paelu jällegi :)

Raamatus sees on kaks vildilehte - valge ja roosa. Nõelasid peaks sinna nii mõnigi mahtuma.
Õmblemise käigus torkas pähe mõte silmusemärkijatest. Läksin kohe oma pärlisahtli kallale ja otsisin välja varem valmistatud fimopärlid (tahtsin nendest keed teha, aga seda õiget ideed polnud tulnud). Ilmselgelt olid need mõeldud hoopis vardaid kaunistama ja kudujat abistama. Keerutasin traati ja saingi valmis 6 silmusemärkijat.

Sobivad kuni 4 mm suurustele varrastele. 5 mm peal jäid minu meelest natuke väikseks...
Saades inspiratsiooni Sunray imelistest töödest, tekkis mul ka tahtmine üks kääritasku komplekti juurde õmmelda. Käärid on tegelikult hiiglama tähtsad ja häid kääre tuleks hästi hoida. Tegin tasku enda roosade Prym-i kangakääride järgi, loodan, et sobivad ka Krystikase kääridele!

Kääritasku
Ja siis sai kangas otsa... Täiesti otsa. Jäi ainult 10x2 cm jupp. Sellest ma enam muud välja nuputada ei suutnud. Seega küpsetasin enda tehtud piparkoogitaignast piparkoogid ja kaunistasin need. Kaart ja piparkoogid lisaks ja 300 grammi oligi täis!

Grammipealt!

Kogu pakk nägi välja selline :)

Minu süda on nüüd rahul. Krystikas kirjutas enda blogis ka minu tehtud pakist. Mõnusat krõbistamist!

Ja kes selle pika postituse lõpuni luges - ilusat jõuluootust! Ja rohkelt lund! ;)

10 December 2011

Koogimaania

Tänasesse postitusse püüan viimase aja "koogid" ära mahutada. Iseendale märkmeteks. Kui ilm külmaks läheb, siis tahaks ju ikka rammusamalt süüa ja mina tahan rohkem magusat...

Ja kuigi see on juba teine toiduteemaline postitus, siis tegelikult teen ma käsitööd ka. Luban, et juba järgmine postitus tuleb õmblemisest ja ülejärgmine käsitsi õmblemisest ja tikkimisest, siis ootamas on 300 grammi jõulurõõmu (hetkel ootab ühes postkontoris), lõpuks veel jõuluehted tulemas koos pärja ning "kuuleritega..." Detsembris jagub mind rohkem siia :)

Aga nüüd kookide juurde. Tegin õunakooki. Kanada õunakooki kui täpne olla. Retsepti leidsin siit (ja see on ka olemas raamatus "Rahvaste toite"). Seda oli nii lihtne teha ja tulemus sai suurepärane! Kindlasti tahan seda järgmisel suuremal õunahooajal veelgi küpsetada.


Teiseks tegin neid kooke. No neid, mida jõulude aegu ikka tehakse ja mis tegelikult koogid polegi. Küpsised pigem :) Tähtis on hoopiski see, et sel aastal päris esimest korda valmistasin ma ise taigna. Küll ilma suhkrut kärsatamata, aga siiski päris ise. Retsept on pärit jällegi Nami-Namist ja ma võin kinnitada, et need koogid tulevad võrratud. 


Kasutasin DanSukkeri heledat suhkrusiirupit, lisasin erinevaid maitseaineid nii nagu retseptis ette oli nähtud. Siirupit läks küll natuke rohkem, hiljem panin jahu ka umbes 4-5 sl ettenähtust enam. Tainas jäi alguses täitsa kleepuv ja vedel. Imelik oli seda kile sisse panna... Aga järgmiseks päevaks oli tainas täpselt selline nagu olema pidi - sai mõnusalt rullida, ei kleepunud ja mis kõige tähtsam - täpselt õige maitsega! 


Mulle meeldivad õhukesed piparkoogid. Sellised, mis praksuga keskelt katki lähevad kui vähegi painutada. Ja sellised piparkoogid ma sain! Mäletan eelmisest aastast kui hädas ma olin poetaigna rullimisega. See kleepus ja oli minu jaoks liialt vürtsikas. Oma tehtud taignaga oli kõik vastupidi. Küpsetamine oli puhas rõõm :) 

Minu lemmiklusikas ja kõrvitsamoos koos õhukeste piparkookidega :)
Ja kel on tahtmine suhkrut kõrvetada, siis siit leiab hea retsepti. Minu järgmise aasta piparkoogid tulevad ka selle retsepti järgi :)

Ilusat jõuluootust teilegi!