04 November 2012

Rootsi põimingu õpituba Pärnus

Eile oli üks fantastiline päev. Kui hommikul uksest välja läksin, leidsin jalge eest asfaldilt ühe-eurose. Täna tuleb hea päev, mõtlesin ja pakkisin oma suure koti koos kangaste ja rätikunäidistega autosse. Ja kuidas saakski tulla vilets päev kui ma olin suundumas Pärnusse õpetama Rootsi põimingut - tehnikat, mida ma ise täielikult naudin. Lisaks veel nendele õpilastele, kelle töid ma juba aastaid vaatan suure imetlusega. Teadmine, et nemad on nii kogenud käsitöömeistrid, võttis jalad natuke nõrgaks, kuid ausalt öeldes polnud vajadust - olla osa sellisest mõnusast seltskonnast oli tõeliselt tore :) 

Haarasin tee pealt kaasa Lukumetuku ja tema pisipoja ning suur sõnamulin meie mõlema poolt kestis kuni parkisime poe ette. Või õigemini mitte - me mõlemad lobisesime kuni jõudsime uuesti lahkuminekuni :D

Veel uurime mustreid


Kohale jõudsime mõnusalt vara. Saime asjad lahti pakitud kui kohale jõudis Susa ja seejärel kohe ka Meka. Meka tundsingi kohe tema imelise kampsuni järgi ära :) Sunray koos tütrega liitus samuti meiega ja oligi kamp koos. Näitasin sissejuhatuseks enda rätikuid, rääkisin kangastest, lõngadest, äärte õmblemisest, nõeladest, erinevatest põimimisvõimalustest ja siis kindlasti veel millestki. Mina olin nagu mina ikka - nõelad kadusid nõelapadjast rätikute vahele, rätikud pudenesid laualt maha. Aga tuju oli hea ja tunne oli õige :) 

Lumivalge või naturaalne valge... selles on küsimus!

Kanga õigel poolele läheb nõel nagu niuhti aasade alt läbi!

Kahed mustrilehed kätte ja kangastel õige pool ette ning nõelad läksid töösse. Igaüks valis mustri ja kui esimesest aasast oli läbi saadud, lõnga pikkuse mõõtmine ette näidatud, oligi nagu kõik hetkega selge :) Nii lihtne see ongi, ma muudkui rääkisin... 

Meka potsikud. Ja sellele roosale lõngale pean ma oma karbis ruumi leidma!

Algus Susa fantastilisele tööle :P

Minu jaoks kõige paremad hetked olid need, kui Susa oma rombidele keskele eraldi mustri tegi ja kui Meka rombidest said hoopis tömpide otstega kujundid. Ikka selleks, et kõik paremini kokku istuks. Värvidemäng igal rätikul rõõmustas silmi ja nii tublisid õpilasi õpetaks kasvõi iga päev!

Ajan enda poolikul näidisrätil näpuga järge.
Ühed "Kreeka E-d" on paremad kui teised ;)
Esiplaanil Lukumetuku mõnusalt suvine rätik :)
Kodune töö täitmata! Tuleb tunnis järgi teha ;)
Näete juba imelist käterätti jah? Ma ootan lõpptulemust!
Esimest korda kella vaatasin siis, kui olime 3 tundi põiminud ja jutustanud. Esimene mõte oli, et oh ainult tund aega on jäänud - nii kahju! Tõenäoliselt oleksin jutustanud ja põiminud koos teiega seal õhtuni välja. Päris kahju oli asjad kokku panna ja lahkuda. 

Rombide edasiarendus. Jätan meelde ja proovin ise ka järgi :P

Tahan tänada Susat, et mind kutsusid Pärnu. See oli nii meeldiv üllatus! Ja sinu rätik - ma pean kindlasti ise ka proovima sarnast teha!! Tahan tänada Sunray-d, et osalesid õpitoas - sinu töödele (eriti just lapitöödele) vaatan alati alt üles ja ma tahan juba seda "sinisemaania" rätikut näha! Tahan tänada Mekat, kelle kampsunit ma terve aja salaja piilusin (ja ehtminulikult unustasin öelda, kui ilus see ikka on) - nii mõnus oli näha, kuidas rombid sobitusid kohe kokku nende potsikutega ja värvid olid nii hästi valitud! Veel tahan tänada Lukumetukut, et minuga sõitsid, kõike mu "seebiooperit" kuulasid ja aitasid mul mõtteid korrastada! Samuti piltide eest suur-suur-suur aitäh! Me veel kohtume! ;)

Sunrayle meeldis vaadata, kuidas meie põimime.  Aga mida Susale väiksena vaadata meeldis, jätan endale teadmiseks ;)

Eraldi aga tahaks tänada Käsitööaida perenaist, kes meile ruumid lubas ja toa soojaks tegi, suu magusaks söötis ja kuivavale kurgule leevendust pakkus tee näol! Kui ma järgmine kord Pärnu satun, siis see pisike pesa on kindlasti mu kohustusliku külastuse nimekirjas! Imeline poeke väga sooja ja sõbraliku perenaisega! 

Minu päev läks koju jõudes sama ilusalt edasi! Ma loodan, et ka teil!


***
Kõik pildid on teinud Lukumetuku. Aitäh jagamast ja pildistamast! Minu enda fotokas istus mu käekotis ja pahutses, et ma suures õhinas ta unustasin :D

8 comments:

Lukumetuku said...

Muide, see oli VÄGA ÄGE käik! Kui jälle miskit teoksil, ära mind unusta, ma tulen pilte tegema ;)

Helen said...

Ma olen 100% nõus, et väga mõnus istumine oli. Ma nüüd siis lisan, et olen täna oma sinist põiminud 4 tundi ja nüüd kohe-kohe lähen edasi põimima. Suur aitäh sulle, et olid nõus Pärnusse tulema ja meid õpetama.

Sirtsuk said...

Rootsi põiming hakkab mind üha rohkem huvitama!

Meeli said...

Nõustun Heleniga - ammu pole nii toredat seltskonda ja tegevust olnud. Need tunnid kadusid kuidagi väga ruttu.

Ma üritan oranzi oma põimingusse sobitada. Ja pits tuleb ka enne valmis töö näitamist kududa (jah, mul on kuri plaan ikka kududa :D).

Kadri said...

Meka - õnneks on sinu kudumiskiirus kordades kiirem kui minu oma :D Tõenäoliselt on kootud pits ka palju silmatorkavam - enamasti ju heegeldatud ja mustrid kõik tuttavad! :)

Helen - rõõm on minu poolel! Ma hoolega ootan :P

Lukumetuku - muidugi haaran su kaasa! Enam sul pääsu pole! Varsti koputan sul koduuksele ka! ;)

Sirtsuk - ei miskit - nüüd nõel kätte ja kiirelt põimima ;) Saad ka nakatatud ;)

Muhv said...

Tõeliselt uhked mustrid on pärnakad rättidele põiminud!

Susa said...

See oli üks väga-väga kift päev! Pisik on levinud ja varsti murrab vist tõbi maha :P Rootsi põimingu nimeline tõbi!
Aitäh meile õpetust jagamast!

Kadri said...

:) Tänud hea seltskonna eest! :) Ja Muhv - kus sinu rätik on?