02 December 2012

Rootsi põimingu õpituba Ülenurmes

1. detsember kujunes minu jaoks üheks ütlemata meeleolukaks päevaks. Aga et asja mõtteni jõuda, peaksin alustama hoopiski sellest, et peale pärnakate õpituba tuli mulle IT-s kiri Triinelt, kes kutsus mind Põlvasse õpituba tegema. Eks ikka rootsi põimingu asjus. Põlvasse aga ei saanud piisavalt rahvast kokku ja tõstsime õpitoa hoopiski Tartu külje alla ja hilisemaks kuupäevaks. Sinna registreerus kohe 17 inimest. Kahjuks või õnneks päris kõik siiski kohale ei ilmunud.

Minu ettevalmistused hõlmasid kanga varumist (mis lõpptulemusena läksid luhta, sest jõulude eel oli punane vahvelkangarull Tallinna poodides otsa saanud ja mulle jäi sealt ainult lõpp pihku). Seejärel suutsin loendada kokku 8 rätikutoorikut, mis tegelikkuses osutus hoopiski 6-ks toorikuks... 

Eelneval õhtul asju kokku pakkides ja kellaaegasid arvutades arvestasin, et kui kell 10 sõitma hakkan, on aega maa ja ilm... sest 10-st 12-ni on ju tervelt 4 tundi :D Õnneks järgmine hommik oli õhtust targem. Kell 7.30 ärgates koitis mu ajunatukeses selgus, et selliste teeoludega peaks sõitma hakkama hiljemalt kell 8 või 8.30. Riidesse, meiginatuke peale, asjad kätte ja kohuke külmikust kaasa ja nii ma startisin. Enne Tartu Lõunakeskuse juurde jõudmist peatust ei teinud. Sinna jõudsin veidi enne 11.30-t, et haarata Statoilist kaheraudne, kohv ja jäätee :) Kui rämps, siis juba täiega!

Lõunakeskusest Ülenurme sõites sain ühe ringi peal sõites autol peaaegu külje siledaks (kaherealine ringtee, kuid minu ees sõideti ilusti ühes reas, aga kellelgi oli tõenäoliselt kiire ja mind suruti ringi keskele, kui oleksin hoopiski välja tahtnud sõita) :D Õnneks pidurid olid head ja auto jäi terveks. Mind juhatanud GPS tegi ka jälle nalja - tädike seal sees räägib ju inglise keelt ja nii kõlasid pidevalt laused - turn left to "tiituringtiii" (ehk siis eesti-inglise keele segu tee ringteele) ja kovakateetatii (lugedes rõhuta kõiki silpe eraldi). Päeva pärliks osutus minu jaoks Hikii tänav :) Kes tõlgib ära?

Edasi läks päev aina paremaks - kõik kiitsid mu rätikuid (no ma pean ju seda kirjutama - tundsin kohe kuidas jalgadel kergem hakkas, sest kiitus tahtis lendu viia) ;) Kõik olid nii hakkajad ja kui nipid räägitud, siis mustrid tekkisid väga kergelt rätikutele. Üks neiu oli eriti kiire ja jõudis isegi kohvitamise kõrvalt mustri rätikule põimida teistest kiiremini :) 

Ettenägelikult olin seekord oma fotoka lauale pannud ja kui kõik hoolsalt põimisid, tegin mina paar klõpsu ka.

Lõpuks lubati põimima hakata!

Tööhoog

Teisel pool lauda oli ka hetkeks vaikus :)
Ma aga pole harjunud nii palju rääkima. Kurk läks muudkui kihelema ja köhakomm oli pidevalt keele peal. Minu õnneks, nagu ma hiljem taipasin - nimelt kööginurka olid toodud imehead šokolaadiampsud. Kui ma päris lõpus kaks tükki ära sõin, tegin kähku vehkat - muidu oleks kandik koheselt tühi ka olnud. Lihtsalt võrratud!

Hoog oli sees - mis ikka jätta sest lõngast keset rätikut ripnema! :)

Värvikombinatsioone tekkis ilusaid ja ilusamaid :) Üks rätikutest on mootoriga nõela omanikul juba blogis. Ma tahaks ka sellist nõela :P



Jõulumustreid oli ka. Paberil ja nii mõnigi jõudis juba rätikule. Ja õhku jäi minu lubadus mustreid siia üles panna. Plaan on neid lisada ükshaaval koos selgitustega :) 

Tagasisõit päälinna oli omaette elamus. Kuna ma Tartus miskipärast tankida ei tahtnud ja autos tark süsteem näitas, et 250km sõidab ilusti ära, siis tee peal sain piisavalt närvikõdi. Kütuseveok oli kraavis, kogu liiklus külavaheteedele ümber suunatud. 5 autot ees ja mina muidugi hooga järgi. Sõitsime mööda külavaheteid ja üks hetk 4 esimest pööravad eramajade hoovidesse. Kaubik minu ees aeglustas ja sel hetkel nägin oma GPS-i pealt, et tupik. Egas midagi - GPS üritas mind muudkui tagasi saata, aga Tartusse ma ju uuesti jõuda ei plaaninud. Nii ma siis sõitsingi metsavaheteedel ja põldude vahel ja jälgisin muudkui bensiiniosutit. Lõpuks jõudsin õigele ümbersõiduteele tagasi (ja samuti kaubik, kes ustavalt peale tupikut minu järel sõitis). Teeoludest ja kraavis rattad taeva poole olnud sahast ma parem ei kirjutagi. Samuti sellest udumassist, mis vahetult enne Tallinna tuli (no nii paks udu, et poleks näinud näppugi suhu pista) :D 

Päev täis seiklusi! Kas teil alati on Tartu tee selline, et võiks lausa filmi vändata? :D

Ja teate ikka, et päkapikud luusivad ringi? Meil oli hommikul lapse saapa sisse muna jäetud... Sellega seoses tuli mul kohe meelde varahommikune mõte (kui kuulsin, et abikaasa allkorrusel ringi liigub ja mitte mu kõrval ei maga), et äkki tulevad mulle ka päkapikud. Aga vot ei tulnud! Lootus sureb viimasena eks - jõuludeni on veel aega :D

Ilusat esimest adventi!

5 comments:

Muhv said...

Nii tõsise töömeeleoluga kokkutulekupilte pole ammu näinud - nohinat on läbi ekraanigi kosta :D

Malle said...

On jah väga töised pildid! :) Aga see tähendab, et õpetaja suutis meid niivõrd innustada, et olime põimimisest täiesti haaratud.
Aitäh sulle! Minul sai ka eile õhtul põiming valmis, täna hakkan pitsi heegeldama.

sapsike said...

Me ikka tegime nalja ka kuigi vahepeal kippus asi väga vaikseks, mis ei ole eriti tartlaste moodi :D
Hea, et ikka koju tervelt jõudsid ja kui õige päkapikk siia piilub, siis on ka sul varsti üllatus sussi sees ;)
Aitäh, et tulid!
Ma pole siiani nõela käest saanud ;)

KYLTS said...

Kui see Hikii silt oli Ülenurmes siis õige nimi oleks Heki :)
Tänud sulle õpetamast. Päris mitmed ideed jooksevad peas. Aga seda kõike pärast nädalast kooli :)

Kadri said...

KYLTS - õige! :) Just nii see oli - hetk peale Hikii kostmist nägin sama silti aia peal ja siis naersin kohe mõnuga.

Sapsi - "päkapikule" ma juba rääkisin oma hommikustest unesegusest mõttest - eks nüüd ole näha, kas sai vihjest aru :)

Muhv - vaikus kestiski ainult mõned hetked. Ma ei lasknud neil kohe põimima hakata ja nad pidid pikalt mu juttu kuulama. Kui lõpuks nõela tööle said, siis oli mõni hetk suu vakka :) Aga nagu Sapsike kirjutas - pikalt seda vaikust polnud :)

Väga vahva seltskond oli koos ja üks ütlemata tore õpituba! Aitäh!