12 November 2014

Täpiline-triibuline poekott, suvine õlatasku ja Helsingi reis

Mõnda aega tagasi kirjutasin enda FB lehel nii:

Eurokangas Helsingi kesklinnas. Vaatan kangaid ja leian ühe, mis väga meeldib. Hind u 39€/m. Vaatan edasi ja leian teise, mida kohe ostaks: 69€/m. Järgmisena leian kaks villast kangast mantli/jaki jaoks: 120€/m ja 260€/m. Siltidelt näen, et Valentino ja Chaneli special edition kangad. Oh, kus on küll mu lotovõidu miljonid? 

Toona tulin poest välja kolme tunduvalt odavama kangajupiga. Kokku 1.5 m kangast. Mulle nii meeldis, et leidsin ühe mustrilise ja kaks erinevat tooni ühevärvilist sarnase venivuse ja raskusega kangast. Saan need kolm omavahel kokku kombineerida ja lisada ühe juba olemasoleva kanga. Plaanis õmmelda mõnusalt lapiline kleit (eriti kui leian veel ühe mõnusa mustri juurde).

Rahalist lotovõitu pole ilmselgelt saanud :D


Kangaste sobitamisega aga edasi. Üheks loovtekstiili tööks oli vajalik teha kaunistuskrookeid. Kaunistuskroogete jaoks tuleks kangale kanda täpid, mida õiges järjekorras kokku ühendada aga ma olin laisk. Võtsin ette täpilise kanga, selle juhendi ja hakkasin aga pihta. Tegu on lihtsate õiskroogetega aga õielehti pole lihtsalt väljapoole vajutatud. Seetõttu tekib pealtnäha hoopis teine kangas. Minu proovilapp sai taskuks triibulise kotile. Täpid ja triibud tundusid väga hästi kokku istuvat.

Täpid ja triibud

Kaunistuskroogetega tasku

Teiseks tööks oli samuti vaja kaks kangast kokku sobitada. Õnneks puuvillaseid kangaid on mul terve kapitäis ja miskit ikka omavahel klapib. Lõikasin ühest välja suure lillemotiivi, aplitseerisin selle aluskangale. Lõikasin alla väikesed augud ja täitsin nende kaudu õielehed vatiiniga. Vatitikand ühesõnaga. Kogu töö jäi kergelt kortsus olekuga ja otsustasin selle veel eraldi vatiinile teppida - vateeritud tikand :) Topelt ei kärise, eks? Lillemotiiviga proovilapist sai pika peenikese õlarihmaga suvine tasku. Hea risti üle kere visata kui suurt kotti kaasa ei viitsi vedada. 

Lukk on pärit minu ja mu ema vanalt lemmikkotilt. Harutasin tookord koti üleni lahti, et sama lõike järgi endale uus õmmelda. Siiani pole tegudeni jõudnud. Nüüd vähemalt läks lukk kasutusse ja toob ilusaid mälestusi. 






Kangaribad luku küljes.



11 November 2014

Musta ja roosaga poekott

Ma viimasel ajal muud ei teegi kui vingun ja virisen. Ilmselgelt on see märk vähesest õmblemisest. Tegelikult peaks õmblusaega isegi olema, aga olen koolitöödega järje pealt maas, unelen arvutis ja tegelen saja muu asjaga (millega tegelikult hetkel üldse ei peaks tegelema). Organiseeritust ja süsteemi on vähe. 

Seetõttu ei hakka praegu üldse pikalt ja laialt kirjutama vaid näitan ette ühe loovtekstiili töö, millest hetkel on olemas normaalsed pildid. Teised tööd alles ootavad valgemat hetke (mis loodetavasti saabub homme hommikul). 

Kuidas teie oma töid praeguses pimeduses pildistatud saate?

Mustast linasest roosa voodriga ja kaunistatud taskuga kott. Selline natuke pisemat sorti.
Tüllitöö märksõnadeks olid valgus, tuli, elutuli. Ma pole suurem asi kunstnik ja seega õmblesin taskule roosa lõkke.

Õige nurga alt vaadates võib hea kujutlusvõime korral näha tuleleeke üles poole sähvatamas :)



Valgust päevadesse! 
/sest päikest ilmselt enne kevadet ei näe.../

02 November 2014

Sügisvärvides äärestusmasina kate

Ma võin ju koolitööde pärast kilomeetrite viisi viriseda, kuid kui õppejõud jätab tulemuse osas vabad käed, on mul tuju kõrgel. Alati võib teha tööproovid ja need ilusti ära vormistada (kudumises just nii tegingi, sest ma pole suurem asi kuduja), kuid õmblemises! Eriti kui aineks on Loovtekstiilid... Loovtekstiile kohe mitte kuidagi ei taha paberite külge kinnitada. Loovtekstiilidele tuleb loovalt läheneda. Loovalt ja praktiliselt mõeldes sai minu maalitud niidigraafika tööst hoopiski äärestusmasina katte tasku. 

Need on kased. Ütlen nii igaks juhuks :)

Kui kangale maalimisega alustasin, oli õues veel nii ilus - oli rohelist, oranži, kollast, kuldset. Oli päikesevalgust, et seda kõike täies ilus näha. Seetõttu sai maalitud paar kaske, hunnik kõrsi ja rohututte. Mina ja maalimine väga hästi kokku ei käi. Kodus töötlesin maalitud pildi niidiga üle. Nii sai valmis tasku, millele tuli praktiline ese külge õmmelda. Esiteks plaanisin lihtsat poekotti, kuid ühe olen juba selle loengu raames õmmelnud (varsti näitan ka). Istusin oma õmblusmasina taga ja vaatasin tolmu koguvat äärestusmasinat. Õnneks paistis sel hetkel päike ja tolm oli kogu oma kohutavas hiilguses näha. Masinale lubasin katte õmmelda juba poolteist aastat tagasi.

Sangast saab kinni ka hoida.

Viskasin mõõdulindi üle äärestusmasina ja niimoodi umbes täpselt saigi kate kokku. Kõik õmblused on kanditud ja pea kõik kandid erinevast kangast. Katte kolme taskusse (kaks külgedel ja üks ees) saab sujuvalt ära mahutada pintsetid, harja puhastamiseks ja teised tarvikud. 

Ülevaade

Kangatriibud on õmmeldud vatiiniga kaetud aluskangale. Aitäh, Ilme! Ma kohe pidin selle tehnika ära proovima, siis jääb ehk kauemaks mälusoppi ja tuleb teinekordki meelde kui kiirelt lapitehnilist pinda vaja.


Kate tööd tegemas. Hoiab tolmu eemal ja minu meele rõõmsana.

Viimasel pildil paistab praegu masina all lõpetamist ootav tööproov. Mõtlesin ägeda lapitehnikas koti peale teha sellise tasku. Aga kui koti külg valmis sai, nägi see nii äge välja, et suure lillega katta ma seda küll ei taha. Järelikult tuleb hoopis kaks kotti. Teisipäeval on arvestus ja seega nii mõnigi töö jõuab novembris veel blogisse. 

PS. Ilmselgelt oli see aine mu sügise kõige põnevam aine. Seetõttu saab sellest 
veel (tülli alla tükeldatud kangatükkidest pilt ja selle külge õmmeldud kott), 
veel (kaunistuskroogetega asi, mida ma homme lõpule viin), 
veel (tüllist ja traadist liblik-kiil), 
veel (sulava kile abil loodud tekstiil)
ja veel (vatitikandi lillega kotike) 
lugeda :)

Pajalappidest ja siiditrükist

Pajalapid on nagu pajalapid ikka. Valminud kiirelt enne külla sõitmist, sest 5€ täiesti tavalise pajalapi eest maksta tundus liig. Ju ma siis olen kooner, aga eelistasin säästa 10€ ja tegeleda õmblusteraapiaga. Tunduvalt odavam on õmmelda kui psühholoogi juures käia rääkimas, et miks ma olen närviline, pahur ja tüdinud koolitöödest. Elu peab ju tasakaalus olema - teed tööd, omandad tarkusi ja lõbutsed. Minu arusaam kvaliteetaja veetmisest on kas õmblusmasina taga või oma perega koos olles. Viimast kahte on viimasel ajal kahjuks vähe olnud ja seetõttu ka pahurus. 

Pajalapid on nagu pajalapid ikka. Vahel villane vatiin, mis ei tohiks nii kuumaks minna kui õhuke polüester. Termovatiinile pole veel jahti pidanud ja seega kasutasin kodus olemasolevaid variante. Puuvillased kangadki pärit oma kangakapist. Musta-punasekirju kangas on muideks kunagi Humanast leitud. Siiani imetlen ja mõtlen oma vedamise üle. 




Teine viis pingeid maandada on õppida midagi sellist, mis huvitab. Sellel korral leidsin end siiditrüki töötoast. Ma arvasin kõikse aeg, et siiditrükk tähendab paku(kartuli)trükki siidi peale. Lõpptulemusena kujutasin ette mõnusalt õhulist siidisalli. Vot nii rumal saab ka üks inimene olla :) Tegelikkuses pole siiditrükil enam pea üldse pistmist siidiga ja trükitakse hoopis puuvillasele või mõnele teisele looduslikust kiust kangale. Mina trükkisin alguses puuvillasele kotitoorikule ja pärast tõmbasin kolm korda enda kööbakat kaheksakannahunnikut kangaribale. Eks näeb, mis sellest saab :)

Kotitoorikule peale tõmmatud vabakäelised kaheksakannad

Ideid, mida ellu viia, tuli siiditrükist igasuguseid. Näiteks ei pea üldse omama spetsiaalseid värve (mida tuleb hapukoorelaadsest massist kokku segada), ega imepeenikeste aukudega polüestervõrku, mis on raamil hiiglama pingule tõmmatud. Ma usun, et kilesse lõigatud aukude abil saab ka ilma nende vahenditeta trükkida. Jõulukaartide jaoks on päris mitu ideed juba soojas :) Tulederohke jõuluaeg on vaid 4 nädala kaugusel.

Ilusat hingedepäeva! 
Meenutage oma lähedasi.
Hoidke neid, kes veel teie kõrval.

23 October 2014

Inkrustatsioonitehnikaga kaunistet pluus

Mul oli sügissemestri esimesel poolel üks tore aine. Täiesti vabatahtlikult panin end sinna kirja ja mitte kordagi ei kahetse. Arvestus on küll alles tulemas ja peale seda saan loovtekstiili aine käigus tehtud töödest pikemalt kirjutada, kuid praegu tahan näidata üht pluusi.

Üheks kohustuslikuks kursuse tööks oli teha ettekanne ja praktiline ese ühes aplikatsiooni õmblemise tehnikas. Valikus oli näiteks Hawaii tehnika, Mola tehnika, kileaplikatsioon, liimaplikatsioon, Pärsia aplikatsioon, mahuline aplikatsioon ja minu valituks osutunud inkrustatsioonitehnika. Pika ja raske sõna taga on tegelikult suhteliselt lihtne tehnika.

Alguses oli tavaline pluus, millele ma peale joonistasin ja sisemisele poolele teise kanga kinnitasin

Inglise keeles reverse aplique (otsetõlkes tagurpidi aplikatsioon) tähendab seda, et pealiskangale pannakse alla teine kangas, õmmeldakse kihid endale meelepäraselt kokku ja lõigatakse pealiskangasse augud sisse. Minu praktiliseks esemeks sai Selveris soodusmüügi ajal ostetud täiesti tavalise pluusi kaunistamine lehekujuliste väljalõigetega. Alla panin tumepunase kanga ja kihtide ühendamiseks kasutasin pärlniiti. Sõlmed said omakorda kaunistusefekti. 

Pooleliolev töö seestpoolt

Ma olen oma uuendatud pluusi juba paar korda selga ajanud - väga lihtsast ja tagasihoidlikust pluusist sai vähe viisakam ese, mida on mõnus teksadega kanda. Eks näeb, mis asjast peale pesu saab. Kas ongi ühekordseks kandmiseks või mitte :)

Selfie läks untsu ;)

Koolis. Lõhe-juurviljarulle valmistamas. Tänud Kadrile!

20 October 2014

Nööbilill ja kokkutulek Vastseliinas

Kui ikka tükk aega ei kirjuta blogijutte, on hiljem sõrmedel raske jälle alustada. Eelmine postitus oli puine ja tänase jaoks võtan juba teist päeva hoogu. Pühapäeval oli mul väga väsinud olek: kõrvad tuikasid ja valutasid nagu oleks ma nendega terve laupäeva poekotte koju tassinud ja iga küsimuse peale andis mu suu vaid lühivastuseid. Eks see muidu vähene suhtlemine oli väga suureks kontrastiks laupäevase jutustamismaratoni peale.

Maraton see tõepoolest oli! Kell 7.25 varahommikul istusin oma autosse ja suundusin koos kahe (ja lõpus meie rõõmuks juba kolme) kaaslasega Lõuna-Eestisse Vastseliinasse. Päeva läbisõit tuli pea 600 km. Tartus Lõunakeskuse Bauhofis ja Statoilis sai vajalikud peatused teha. Esimesest ostsime näiteks käärid, kööginuustikud ja pisikese lillepoti koos alusega. 

Idee siit :)

Traadist ja nööpidest lill(puu) sai kokku keerutatud kodus, kuid sobivat alust ei leidnud. Muidugi jäi asi täiesti viimasele minutile. Tänu Lembe väga osavatele näppudele sai tavalisest kööginuustikust ja väikesest savipotist paela ja pitsi abil mõnus alus. Ilme imelisse käsitöömajakesse sobib ehk selline närtsimatu lilleke ilusti sisse.

Aknalaual päris lillede juures

Kokkutulek oli suurepärane. Ainuüksi fantastilise käsitöömaja nägemine vääris sõitu ja kõik muu oli boonuseks. Igal sammul nägin toredaid ideid ja ilusaid töid. Nii mõnegi tahaks enda koju ka järgi teha. Kõige suurem rõõm oli meist endist - koos olid inimesed, kes jagavad ühtset hullust. Testamentidesse tuleb ikka kangavarude pärijad ka sisse kirjutada ;)

Ilmele meie kingitust üle andmas
Kingiks viisime "Lihula lilltikandi" raamatu suures lootuses, et Ilmel seda veel pole. Me ei julgenud sinna enne sissegi kirjutada. Meie õnneks tal seda veel ei olnud ja saime oma nimed jäädvustada nii raamatusse kui ka laetalale. Märk maha ja järgmiseks korraks on tee selge. Kevadel äkki? ;)

Kui ma enne imetlesin Ilme töid ja tegemisi, siis peale külaskäiku on imetlus veelgi suurem.  Samuti on tungiv vajadus õmblusmasina taha istuda ja valmis õmmelda üks triibuline tekk, mille plokid on vaheribade abil kokku ühendatud...

Ajame näpuga järge :P

Minu suur tänu läheb aga kõikidele mulle armsaks saanud Lapimaailma liikmetele - teieta ei oleks kokkutulekuid ega mul midagi korraldada! Kõige suurem rõõm ongi see, et te tulete kohale ja naudite, õpite, jagate, omandate jne kõike seda, mida me koos teeme! Aitäh!


19 October 2014

Pisike kingitus

Ma pole kaua aega endast märku andnud. Viimane postitus oli rohkem kui kuu aega tagasi. Ilmselgelt annab see olukord märku mu tihedast koolitööst. Tegelikult ikka uimerdan aeg-ajalt mööda internetiavarusi, kohtun inimestega ja jõudsin ühele Rahvaülikooli koolitusele end kirja panna. Sellest aga siis, kui koolitus läbi (hetkel ei tuleks tõenäoliselt adekvaatset hinnangut). 

Üks hetk aga istusin õmblusmasina taha ja õmblesin. Mitte koolitööd. Juhtus nii, et lapse lasteaiaõpetaja leidis endale töökoha kodu ligidal lasteaias. Meile too õpetaja kohe hirmväga meeldis ja seetõttu tahtsin talle väikese kingi teha. 

Loodan, et poekotti on ikka vaja ja et helkur ta nüüd pimedal ajal ikka nähtavaks teeks. 

Voodriga poekoti annab kokku voltida

Kokkuvolditud poekott ja helkur
Ilusaid hetki!

15 September 2014

Kangahullu kangaleiud: jälle Humana ja üks laat

Jällegi postitus vaid kangastest. Humanas olid sooduspäevad ning ma ei suutnud kohe kuidagi end tekstiili riiulist eemale hoida. Tegelikult olen sama kangast (kardinaid tegelikult) varem ka ostnud, kuid nüüd oli hind palju parem. Lisaks käisin nädalavahetusel Sõbra tänava sügislaadal ning olin õnneuimas kui leidsin mõnusaid nõukaaegseid kangaid. Müüja ei tahtnud nii palju raha võtta, kui olin valmis nende eest maksma ja seetõttu sai poeg endale jälle mänguautosid ja muffineid osta ;)

Kangastest tegin pilti, autodest mitte.

Punasega on mitu mõtet. Õnneks kangast on palju :)

Sama beež aga odavama hinnaga. Roheliste puhul meeldis mulle see muster üle kõige :)

Kaks eset läksid Kristale üllatuseks.

Kangastele lisaks sain pitsi ka :)

Ma peaks nüüd kangakapi tühjaks tegema ja siis kangad korralikult kokku voltima. Sel juhul ehk mahuvad ära. Kui ikka ei mahu, tuleb tekki õmmelda. Või rõivaid. Või kotte. Või ajapuudusel kasvõi padjapüüre ja voodilinu. Peaasi, et õmmelda :)

09 September 2014

Tumesinine kleit mustrilise lillaga

Üks ammune kleit on täiesti näitamata. Parandan selle vea koheselt :)

Mustrilist kangast oli seekord lausa kaks juppi. Üks sai ette, teine tahapoole. Kleidi alumine ots on tumesinisest polüester trikotaažist. Minu meelest istus nii ilusti sinna mustrilise lilla juurde. Kroogitud on silikoon- (või elastik-) kummi abil - ma ei teagi, mis selle asjanduse õige nimi on. Läbipaistev veniv kummi moodi materjal, mida muidu ikka õmmeldakse õlaõmbluste tugevdamiseks, aga kuna see on mõnusalt veniv ja pehme, oli sellega nii mõnus kergelt krookida. Ei jäänud kõhu peale okastama kah mitte. 

Ülemise osa algne lõige sama, mis nendel pluusidelgi. Vöö sai jupitatud ülejääkidest. Annab selle vajaliku midagi juurde kleidile. 

Nüüd on kandmisrõõm! :)

Eestvaade

Taganvaade

Lähivaade :)

08 September 2014

Sinisekirju unistuse lapitekk

Olete te tähele pannud, et mõni samm arengus on hoopis raskem kätte tulema kui teine? Üks samm läheb linnutiivul, ise ei pea pingutama ega vaeva nägema. Teine samm on aga tugeva vastutuule, raju vihma ja jäise ilma tõttu nii raske astuda; justkui kere ja vaim oleks väsinud ja ei suuda uut väljakutset enam taluda. Kui aga suudad sellest end läbi viia, jääb väljakutsest tulev rahulolu tükiks ajaks sinu keresse elama.

Ma võin võrrelda oma samme iga tekiga - mõni tekk lõikab ja õmbleb end ise kokku, mul on vaja lihtsalt olemas olla. Tundub, et polekski nagu midagi õppinud, vaid lihtsalt tegutsenud. Järgmine tekk käsib välja astuda sellest mugavustsoonist. Ei saa lihtsalt tegutseda, tuleb mõelda, aru pidada, silmi kissitada ning enda mõtteid jagada nendega, kes mõistavad. Kui hakkad mõtlematult tegutsema, juhtub äpardus - lõikad sõrmel tüki maha. Ärge nüüd ehmatage! Kirjapildis näib asi palju hullem kui tegelikkus. 

Verevalamisega maailmapilt jälle avardus - tükk tühja maad haigutas praeguse ja viimase ketasnoa äparduse vahel. Jutustasin sellest pea kõigile, kes vähegi kuulata jaksasid, sest ega ruutsentimeetrist naha- ja lihatükki iga päev joonlaua kõrval vedelemas näe. Vastutasuks sain hulgim häid paranemissoove ja need mõjusid! Juba neljandal sidumiskorral ei lahmanud haavast verd välja ja sõrm ei andnud puuduvast tükist enam pideva valuga teada. Silitasin sõrme ja kiitsin hea paranemise eest...

Alguse värk

Üks väga tore naisterahvas tegi mulle selgeks, et asi polnud laiskuses või lohakuses. Laisk inimene poleks viitsinud 15 vaba minutit kangaste tükeldamiseks kulutada. Kehamälu vedas lihtsalt alt. Kangaste matil lõikumine on tõepoolest mul kehamälus, kuid sel hetkel keskendusin valele asjale. Kehamälu on aga tänuväärt asi - kui kangast matil muudkui pöörata ei viitsi, võtad ketasnoa vasakusse kätte ja lõikad ikka edasi. Innovatiivsus! Ma olen paremakäeline kirjutaja aga kangast lõikuda oskan mõlema käega pea sama hästi. Õnnelik õnnetus missugune! Lisaks minu teadmisele enda tubliduse, innovatiivsuse ja oskuste kohta hoiab ka Õmblusmamsel oma kehamälu ärkvel. Mina olen seega täitnud oma kohuse täielikult. 

Kangad lähemalt

Selle tekiga seoses meeldib mulle teadmine, et olen oma mugavustsoonist välja saanud. Kuidas sinist tekki mitte liiga siniseks ajada? Õmmelda ei saa ju halva emotsiooniga, veel vähem tellitud tekki pahaks ajada. Kui ma esimese raske sammu tehtud sain (neli tundi kavandite joonistamist/mõtlemist) oli tunne maru hea. Kangaste valimisel tekkis tavapärane rütm. Viimane tähendab seda, et pea pool kangakappi on põrandale tõmmatud ja mina muudkui tõstsin erinevaid kangahunnikuid kokku ja lahku. Vaid ühe kanga eemaldamisega muutub kogu teki dünaamika...

Kui ma silmi kissitades olin kangakuhjaga rahule jäänud, tuli lõikamisrõõm. Edasi juba üheksa töötava sõrme abil õmblemine. Õmblemise ajal külastas mu pead nii palju häid mõtteid! Sel hetkel tundsin, et olen raskema osa arengusammust läbi teinud, sest ideed, mis pähe lendasid, polnud tavapärased. Mõni idee vajas koheselt üles märkimist, mõne panin aju tahatuppa laagerduma. Nüüd, kui tekk on valmis ja üle antud, jääb vaid hinge tõmmata ja uus väljakutse vastu võtta. Ma pole kaugeltki mitte kohale jõudnud vaid ikka teel. Avatud olekuga sammun uutele teadmistele vastu, sest ma tean, ma saan ja tahan veel paremini ning omanäolisemalt enda loomingut materiaalsel kujul teisteni tuua.

Mõnus muster

Nimesilt ikka peal. Minu tehtud! :)

Oh ruudud, ruudud, ruudud...

Tänaseks (postitamise hetkeks) on mu sõrm nii võrratult hästi paranenud, et isegi plaastrit ei pea peal hoidma. Naljakalt tundlik on näpuots, kuid töö parandab selle kiirelt. Selle teki õmblemine jääb küll väga hästi meelde! Ma olen üdini rahul :)

Tagus ja tepingud

Tekk on 175x225 cm suur, enamasti puuvillastest kangastest, vahel mahuline vatiin (100gr/m²). Teki kavand minu tehtud ühe kindakirja põhjal. Kindakirja päritolu kahjuks ei tea, leidsin lihtsalt netist mustrijupi.

Teki tellija ja uus omanik olid rõõmsad ning järgmine tekitegu sai juba kokku lepitud. Ma jään nüüd mõõte ootama :) 

Läks koju :)

30 August 2014

Kangahullu kangaleiud: Humana ja Telliskivi

Humanas algas eelmine nädal soodusnädal. Sellel päeval, kui mina sinna juhtusin, oli -30% päev. Leidsin kohe mitu meeldivat kangast, millest mõned panin kõrvale Õmblusmamsli jaoks. Minu riiulitele jõudsid aga sellised:

 Humanast kangad -30% pildil kirjutatud hinnast :)

Täna sattusin aga Telliskivi kirbuturule (või siis festivalile, tänane oli kuidagi väga suur üritus). Olin lapsele lubanud, et läheme rongiga sõitma ja hea oli sõit ühendada väikese turutuuriga. Muidugi vedas kõige rohkem poisil - koju tulles oli ta kolme auto ja ühe dinosauruse võrra rikkam. Kohe kui autod käes, oli vaja kiirelt koju tagasi saada, kuid ma tahtsin ju endale ka midagi leida. Õnneks autode nimel oli noormees nõus koostööd tegema ja nii ma leidsin ühelt müüjalt kaks imeilusat kangast (üks tükk suurem ja teine väiksem, kokku 4€) ja teiselt müüjalt neli Coatsi tumesinist niidirulli (90 senti tükk). Oh ma oleks nii väga tahtnud veel niite osta! Kvaliteetsed Coatsi niidid maksavad poes nii palju ja enamik rulle olid väga vähe kasutatud. Lisaks oli samal müüjal ilusat kangast, aga rahakott ja poisi kannatus ei töötanud minuga kaasa...

Kogu kupatus 7.60€ :)
Järgmine kord jätan poisi autod viimaseks ja otsin kõigepealt kangad üles :) 

Mida huvitavat oled sa teiseringi turgudelt leidnud?

21 August 2014

Luhtunud unistuse sõsarake

Minu meelest on nii armas kui tellijale hakkab mõni mu lapitekkidest väga meeldima. Eriti armas, kui otsustatakse tänu sellele minult lapitekki tellida. Nii juhtus ka Luhtunud unistuse sõsaraga. Tegelikult võiks selle luhtumise nüüd küll ära unustada - tekk on nii armas ja pehme, värvidena on tagasihoidlikud pastelsed toonid oma kauniduses ja tekile tikitud pael seob kõik omavahel kokku. 

Seekord pael tikitud (või siis tepitud) ahelpistega läbi teki pealsele - ka tagumisel poolel on lillede jooned näha. Aega võttis, kuid asja sai! Ehk beebi sõrmed ei mahu kuskile paela alla kinni jääma. 


Meeter korda meeter õrnust

Beež kangas toorpuuvillane, roosa on linase-puuvillase segu. Täpselt needsamad, mis suures tekiski. Minu nimesilt läks seekord tagumisele küljele. Teki omaniku nime tikkisin aga ahelpistega ülesse serva, lisaks juurde väike lilleke. Lilled leidsid koha ka tagumisel poolel.

Läbi tepitud või tikitud (kuidas kellegi öelda meeldib) pael

Kollaaž detailidest

Tagumise poole lillekesed ka näha

Tänasest algas mul aga kool. Õnneks homne päev on vaba, küll aga istun nädalavahetuse siseruumides õppides muuhulgas õuesõppe pedagoogikat. Huvitav, kas seda õues ei peaks õppima? ;) 

Lippan üht sinist kirikindalist tekki edasi õmblema! Viimased minutid iseendale on vaja asjalikult ju ära kasutada.

14 August 2014

Ruuduline käekott

Ma ei teagi, kuidas alustada. Algus on nagu liiga kaugel (seal eelmine aasta valminud mereteemalise koti juures), vahepealne osa tühi (no polnud aega ja õiget mõtet ja ideed) ja lõpp on pea kaks nädalat kantud kott ning isu uue ja parema järele. Ehk järgmine aasta valmib uus :)
Esikülg

Mõnusad trukid :)
Koti lõige on sarnane merelainete kotile, ainult põhjaks olev vahetükk on peenem ja külgede pealt kitsenev. Koti esiküljel ja tagaküljel on taskud - tagapool üks suur ühe trukiga kinnitatav ja esiküljel kolm trukkidega kinnitatavat taskut. Päris kinni trukid taskuid ei hoia aga vähemalt kohe välja ka asjad ei kuku. Lisaks annavad trukkide hallid pealsed koti välimusele nagu midagi juurde. Tagapool oleva tasku äärde on kinnitatud kangast õmmeldud paela külge võtmete jaoks karabiinhaak. Just välistasku ja õige nurk on välja arvestatud selle jaoks, et võtmeid võimalikult lihtsalt kätte saada. Ukse avamiseks tõmban lihtsalt paela koos võtmetega koti seest välja ja ei pea võtmeid sealt haagi küljest lahti võtmagi. 

Võtmed paela otsas koti tagumise poole tasku küljes. Kui parasjagu kasutada pole vaja, siis saab võtmed tasku sisse peitu panna.
Esikülje taskud on erineva kõrgustega nagu tagumise osa taskugi

Kott on peal lukuga, sees on üks lukuga tasku ja kolm küljetaskut. Taskuid peab olema - saab paremini asju sorteerida.

Roosa vooder tuli kuidagi iseenesest
Koti küljed, põhi ja taskud on kõik eraldi läbi tepitud, igal nendest erinev teppimismuster. Sedasi oli hea kätt harjutada - detailid polnud liiga suured ja tüdimust ei tekkinud. Üldse, mis tüdimusest saab rääkida kui kott kahe päevaga valmis saab :) Koti sangade sisse on õmmeldud valge roheliste triipudega püksirihm. Annab tuge ja hoiab sangad vormis. Taaskasutus pealegi.

Kangas, diagonaalkant ja sisuks püksirihm
Lisaks tepingutele sai ka kõik õmblused kinni õmmeldud (tepitud), et kott paremini vormi hoiaks ja kauem vastu peaks.

Koti ruudulised kangad on pärit Lembelt (ma jälle tänan!). Õnneks on mul neid erinevates toonides veel - kui kellelgi peaks pähe tulema, et soovib taolist kotti näiteks roheliste värvidega ;) Kangatükid olid suhteliselt väikesed (ma pakuks, et kõige suurem oli nii A4-suurune) ja seepärast sai need ribadeks lõigutud. Mulle meeldib, et ribad on erineva pikkusega ja seega välistaskute ääred pole sirged.


Kui lukk on kinni, siis koti sisse ei näe ;)

Roosa kangas on tavaline puuvillane; hall aga seesama linane, mida kasutasin viimati valminud suures tekis. Mulle nii meeldis see kangas, et peale teki üleandmist läksin poodi ja ostsin tüki endale ka. Peab vist varsti uuesti minema...

Tore täppidega ruuduline märss.

Miks ma uut tahan? Sellel kotil on kaks sanga. Mul jälle ei olnud meeles, et eelistan ühe sangaga kotte :)