17 February 2014

Rootsi põimingu erinevad kangad

Teen enda blogis veidi korrastustööd ja tõstan siia postitusse kokku info, mis muidu oli eraldi lehel Rootsi põimingu nime all. Rootsi põimingute lehele kogun nüüdsest kõik oma põimitud tööd.

***

Üks katsetus erinevate puuvillaste niitide/lõngadega.

 
Kõige ülemine on tavaline pärliniit Red Heart Cotton (nr 8 ma eeldan). Minu meelest kaob see vahvelriide ruudukeste sisse ära. Ei anna kuidagi ruumilisust juurde ja kui värv väga tume ei ole, siis kohati pole aru saadagi, et midagi lisaks põimitud.

Teine on Anchor Freccia heegelniit (millel ilutses ka suur 8 peal, kuid kindlasti on jämedam kui Red Heart). 50 gr = 195 m. Minu jaoks tundub jällegi liiga peenike - ruumilisust ei lisa.

Kolmandana on kasutatud Hanna Cable heegelniiti (50 gr = 175m). Kuna see on rohkem paela moodi lõng, siis tekitab täitsa mõnusa pinna, on tugevam ja hoiab paremini.

Neljandaks on Almina lõng. 50gr = 169m. Täiesti võrreldav eelmisega, ainult natuke pehmem. Tihedates mustrites kasutaksin kindlasti, hõredas ei oma minu jaoks piisavalt efekti.

Viimasena on kasutatud Cheope lõnga (50m=135m). See konkreetne lõng on liiga lauge keeruga, kuid minu jaoks kõige parema jämedusega. Sarnase jämedusega kuid parema keeruga on ka Steinbach Wolle Capri, Madame Tricote Camilla, SMC Catania.



See siin ongi ainult minu arvamus. Igaüks saab valida just temale meeldivad niidid-lõngad põimiseks. Lõnga valides tuleks kindlasti arvestada nii kanga kui mustriga - mida tihedam muster, seda peenem peaks olema lõng (nt Cheope lõnga 4 korda samast aasast läbi saada on üsnagi tülikas). Kui aga on hästi tugev vahvelkangas (ma mõtlen just seda, et kui need augud seal sees on sügavad ning kangas on ruumiline ja mitte lame), siis peenemad lõngad lihtsalt kaovad sinna sisse ära. Antud proovilapi kangas on hästi tugevalt triigitud ja ühtlase pinnaga.


Erinevad kangad

Põimimiseks saab kasutada erinevaid kangaid. Traditsiooniline on huck-kangas käterätikute jaoks (tellisin selle internetist, Eestis pole müügil seda näinud). Hucki puhul kasutatakse nii pärliniite, mulineesid kui ka puuvillaseid lõngasid.


Ruudud ei jookse kohakuti

Ise kasutan enamasti kõige tavalisemat vahvelkangast. Ühe ruudu külg on u 0.5 cm. Sellele saab põimida minu meelest kõige paremini just puuvillaste lõngadega.



 Poes on aeg-ajalt müügil ka väiksema ruuduga vahvelkangas. Sellele kangale ise veel põiminud ei ole, kuid tõenäoliselt on kõige parem põimida mulineede, heegel- või pärliniitidega kuna ruutude aasad on üsna ahtad. 


1 cm-sse mahub u 4 ruutu


Õpetused ja mustrid minu blogis:


Lisan siia lõppu ka kommentaarid, mis enne selle lehel olid:

4 comments:

Helen said...
Ma tegelikult tahtsin veel küsida, kas nõel on sul täitsa tavaline? Kas võiks olla pikem või lühem? jämedam või peenem?
Kadri said...
Nõel on mul selline tömbi otsaga ja natuke sellest veneaegsest sukanõelast väiksem. 4.3 cm pikk ja suure silmaga. See on minu jaoks osutunud kõige paremaks kodustest nõeladest. Suur sukanõel tundus liiga jäme olevat.
Anonymous said...
Ma kunagi ammu tegin sellist tikandit tüllile, aga ei teadnudki, et on tegu rootsi põiminguga. Mul on selle kohta terve raamat - Tšehhis 1988 välja antud. Ja mustrid on kõik tüllile antud, seega sobivad ruudulisele vahvelkangale ka, kus ruudud kohakuti
Tiina2
Kadri said...
Mul ka see raamat olemas - Uuskasutuskeskusest leidsin! :) Aga jah - tehnika on sarnane - ainult et tüllil jääb teisel pool ka tikand näha, vahvelkanga puhul on tagumine pool puhas :)

2 comments:

Fotostuudio Tallinnas said...

Väga huvitav, edu ja jaksu :)

friida said...

Tuhat tänu tagamaade jagamise eest.