25 March 2014

Rohelise rootsi põiminguga ilurätik

Ma olen haige. Naljakas on olla kohe päris haige - põletav kurguvalu, kähisev hääl ja pidev köhimine ja tatistamine. Lisaks pidev peavalu ja vahelduv palavik. Tavaliselt on mul sügisest kevadeni kõik need samad sümptomid, kuid kergel kujul. Seekord mitte. Ehk oleks perearstist abi, aga kuidas ma helistan, kui ma vahepeal ainult köhin ja siis saan kaks piiksu teha? 

Seega ma tegin hoolega koolitöid. Kolme teoreetilise jutuga teksti kirjutamise lõpuks lubasin endale preemiat - sain viimaks ära õmmeldud rätiku kaks külge. Triikisin ilurätiku sirgeks, tegin pildid ja nüüd kirjutan postitust. Mis saakski parem preemia olla? :)

Rätik oli mul tükk aega pooleli, kuid märtsi alguses võtsin end kätte ja põimisin viimased read üleminekuga rohelisi mustrijuppe vahvelkanga vahele, õmblesin külge pitsi ja nüüd saan rätiku esitada ka märtsikuu aastaprojekti. Iga kuu on tunne, et seekord ma küll midagi teha ei jõua, aga kui loominguliselt asjale läheneda, siis saadab mind edu.

Seekordne märtsikuu töö on:
  • märgatavalt rohelise põiminguga
  • määratult mahukas - sest muidu oleks see olnud juba ammu lõpetatud!
  • mässamine kangaga - no need küljed jooksevad ju eest ära. Proovi neid ääri täpselt ruudustiku järgi sirgeks õmmelda, on ikka paras mässamine :)
  • mänguline lahendus - mängisin lõngaga sinna enda peast mustri peale
  • mälestustest tulvil - sama lõnga kasutasin ka poja mütsi heegeldamiseks, iga kord kui linikut vaatan, tuleb meelde, et kevad on tulemas ja pojale müts väike... 
Laual koos minu imeilus "musta öö" kuukingaga :)

Märgatavalt roheline põiming ikka mõlemas otsas :)
 Olge terved!

20 March 2014

Auhinnaring ja vastused küsimustele

Palju juttu, natuke muusikat ja ei ühtki käsitööpilti!

Mõnda aega tagasi sain ma blogi auhinna S2rtsuliinelt. Aitäh! Peale minu said auhinna mitu blogi, keda ma ise jälgin huviga (Õmblusmamsel, Kohustuslik tegevusvabadus ja minu jaoks uustulnukana TallinnStyle). Nüüd ma siis mõtlen  ja mõtlen - peaksin auhinna edasi jagama 11 blogile, kuid teisi järgides valin välja hoopis ühe. Eesti blogimaastik ja kõik muud punktid, mis teiste poolt juba mainitud...

Esiteks aga küsimuste ja vastuste voor:

1. Kui vana Sa olid, kui käsitööga tutvust tegid? Tõenäoliselt alustasin nagu ikka koolis. Klassi ei mäleta, sokid kudus ära hoopiski samas külas elav naisterahvas ja põhikooli lõpus õmblesin endale 36 suuruse asemel 46 suuruses öösärgi. Õpetaja ütles ja nii ma tegin :) Tegelikult tunnid möödusid lobisedes, kuid mingid teadmised kudumise ja heegeldamise osas siiski omandasin. Õmblemist küll mitte.

2. Kas kooli ajal meeldis käsitöötund? Ju ta ikka meeldis - jutustada sai kõvasti! Mõlemad õpetajad (esimeses ja teises koolis) olid toredad ja sõdu nendega väga pidada ei saanudki. 

3. Kes on olnud Sinu peamine õpetaja? Õmblemises ja lapitehnikas on seda olnud Marja Matiisen. Ma olen nii rahul, et tegin otsuse tema kahel lapitöökursusel käia, viimasest kasvas välja ka me oma lapitööhuviliste grupp. Rõivaste õmblemisel olen väga palju uut omandanud Saima Reedi ja Anne Heina käe all (Rahvaülikooli kursusel ja Tallinna Ülikoolis õppides õmblemist). Ise õppimist on olnud ka palju, selle eest võin endale pika pai teha.

4. Kes on Sinu suurim eeskuju (nii käsitöös, kui ehk ka muidu)? Mul on kerge aukartus järgmiste isikute ees: Marja Matiisen ja Katre Arula (ei pea vist ütlemagi, miks); Sutsuke ehk Airi (teha oma pesa, majandada seda, saada laps ja ikka tublilt edasi jätkata - imetlus on suur!); Krista ehk Õmblusmamsel (ühe silmaga teod! Keelekasutus, fantastiline blogi ja tõeliselt korrektsed tööd). Ma ei oskaks öelda, kes neist nüüd see suurim eeskuju on. Oleneb ju mis omadusest täpselt rääkida. Käsitööväliselt aga mu abikaasa - hindan tema tarkust, oskust analüüsida ja arutleda, sihikindlust ja ettevõtlikust.

5. Mis Sind inspireerib? Tuled, mustrid, värvid. Näiteks ühe rootsi põimingu muster virvendas mul silme ees kui talvel mööda Vabaduse puiesteed koju sõitsin - tänavavalgustite küljes olid lumehelbekujulised jõulutuled. Rahvusmustrid, kirikindad, tikandid. Tühi ruudustik inspireerib ka :)

6. On Sul veel hobisid? Käsitööväliselt on praegu "hobikorras" ülikooli magistrikraadini jõudmine (osaliselt ka käsitööga seotud, sest kõrvalerialaks on käsitöö ja kodundus). Lisaks tennis ja reisimine. Igasuvised auto- ja telgireisid ja nende planeerimine on väga huvitav hobi :)

7. Parim lõõgastus? Hmm... Reisimine tõenäoliselt. Tavapärasest keskkonnast väljas olles tulevad teised mõtted ja ideed. Viis aastat oma elust veetsin ma reisides (ehk siis enamuse sellest ajast olin kuskil välismaal ja mitte Eestis), eks sealt on pisik külge jäänud.
8. Kui Sa suureks saad, siis kelleks saad? Ainukesed kriteeriumid on: õnnelik; teha seda, mida armastan; olla oma aja ja enda peremees. Tõenäoliselt seguneb sinna sisse ka õpetamine, sest see on mul lihtsalt veres. Seega ametinimetus on puhas formaalsus ;)

9. Lemmik muusikapala? Neid on liiga palju. Sõltub hetkest ja tujust - üks hetk viskan tukka Von Hertzen Brothersi kontserdil, teisel aga kuulan rahulikult Neil Youngi. Enamasti siiski (heavy või progressiivne) metal, natuke rocki ja palju head kitarrimuusikat. Viskan siis siia rahuliku tuju (Mark Knopfler "One more matinee"), kurva tuju (Porcupine Tree "Lazarus") ja parima kontsertelamuse loo (Tommy Emmanuel "The Tall Fiddler"), mis kindlasti kuuluvad kõik lemmikute hulka. Iron Maideni "Can I Play With Madness"  ja "No Prayer for the Dying" on aga sellised lood, mis iga kell, iga hetk lähevad peale ja panevad südame kiiremini põksuma :)




Muusikast võiksin vist lõputult rääkida...

10. Sinu parim omadus? Jutukus (kui seda võib heaks omaduseks lugeda). Ma olen küllaltki nõudlik, range; tean üldjuhul väga hästi, mida tahan. Olen õppinud endast lugu pidama, ei ütlema ja endaks jääma.

11. Üks elu põhimõte? Jää endaks ja austa ennast. Ümbritse end inimestega, kes sinust lugu peavad ja ära suhtle nendega, kes sind muuta tahavad. 


Minu annan auhinna edasi Vahvate asjade logiraamatule. Loodan, et ta jõuab rohkem õmmelda ja rohkem kirjutada! :) 

Minu küsimused Sulle:
1. Milliseid asju Sulle meeldib enim õmmelda?
2. Milline on keskkond Su ümber kui õmbled? On Sul eraldi õmblemiseks oma nurgake või pead alati kõik asjad välja tooma kappidest?
3. Kas näed end tulevikus ka õmblemas ja miks?
4. Kes on Sinu eeskujudeks ja miks?
5. Mida teed aia taha läinud esemetega?

Ilusat kevade algust!

18 March 2014

Teksad enne ja nüüd

Mul on seoses kooliga mustmiljon asja teha. Tööd on ilusti Google kalendrisse üles märgitud, paari-kolme asja tähtaeg jäi paari nädala taha. Mis seal ikka! Teada-tuntud lause ju ütleb, et kui tuleb kiire, mine tahatuppa paariks päevaks ja lase kiirel ära minna. Minu kõige kiiremal hetkel olin mina, laps ja ka abikaasa haiged ja nõnda see kõik lihtsalt mööda saigi.

Kui kõik asjad aga kuhjuma hakkavad, tekib teistpidi paha tunne. Nagu oleks kahemeetrine sein ees, millest üle ei saa. Seepärast tuleb see kahemeetrine lammutada 50 cm kõrgusteks juppideks ja kõikidest ükshaaval üle hüpata. Täpselt nii ma teengi - vaheajanädalal on küll loengud, kuid iga päev mõne tööga hakkama saades lõikan jupi oma kahemeetrisest seinast maha. Täna näiteks võin julgelt öelda, et 60 cm on juba madalam! ;)

Samamoodi on mul hetkel lugu oma üle ääre ajava taaskasutusrõivaste kastiga. Korraga tundub seda liiga palju olevat (ise kõik endale kokku ahnitsenud), aga kui jupp-haaval teha, siis töö lausa lendab käes. 

Üks hetk haarasin kastist paari enda lemmikteksaseid, mis poisiga roomates põlvedest järgi andsid. Muidugi tegin selle vea, et ei hakanud neid kohe parandama vaid kandsin muudkui edasi. Nii venisid need katkised kohad kohe eriti välja. Samas katsetamiseks on väga hea selliseid asju kasutada, millest enam kahju nagunii pole :)
 
Vasaku jala põlvekoht oli tegelikult veel hullem enne :)

Palju õmblusi
 
Selleks, et õmblused põlve ei kriibiks, sai sissepoole mammiliku trikotaaži tükk õmmeldud

Mitme kangatükiga lapitud teksaseid on netis palju liikumas. Minu Pinteresti Refashion kaustas on ka üks pilt nendest. Sealt jäi see ajusoppi kummitama... Otsisin välja siis endale meeldivad kangad, lõikusin natuke, õmblesin natuke ja nii nad valmis saidki :)
 
Lapitud põlved. Võib jälle mööda elutuba autodega ringi sõita ;)
 
Mida ma järgmine kord teistmoodi teeks? Valiks rohkem teksavärvi kangajupid või siis just vastupidi - võimalikult erksad kangajupid. Samuti võiks katsetada venivate teksade puhul tugevama trikookangaga, sest praegu teksa osa venib natuke, aga see puuvillane üldse mitte.  Lisaks paneks kangajuppe ka mujale kui ainult katkistesse kohtadesse - loob ühtlasema mulje :)

Täitsa tore!
 
Nüüd aga sukeldun uue koolitöö kallale ja kui enne söögitegemist (Toiduvalmistamise tehnoloogia loeng, mille lõpus on alati kõht VÄGA täis head ja paremat kraami) aega jääb, siis õmblen edasi. Vot seda:

Punane peplum pluus on siit tulemas :) Kah koolitöö.

14 March 2014

Lapitekk Mõtetega Muhus

Minu eelmine postitus oli väga kurvas noodis. Tänane postitus tuleb rõõmsas toonis, sest päike paistab, hing on saanud kosutust teie headest sõnadest nii kommentaarides kui otse suhtlemisel ja lisaks on põhjust ühte suuremat tööd näidata.

Kes juba märtsikuu Maretit on uurinud, teab, et ühest tekist tuleb juttu. Nimelt mõnda aega tagasi sooviti õpetusi mu teksatekile ja Paistu tekile. Teksatekiga sai lugu lihtne - pesin oma teki uuesti läbi (uues masinas ei tekkinud õnneks ka mingeid probleeme), kirjutasin õpetuse ja saatsin pildistamisele. Paistu teki puhul aga oleks õpetus tulnud liiga erinev sellest, kuidas ma kunagi teki valmis õmblesin. See oli mul selline erinevate tehnikate kobamine ja kombineerimine. Pakkusin välja, et teen uue sarnase teki. Plussiks oli palju lihtsam õmblemine ja seetõttu ka lihtne õpetus.

Uurisin jälle Eesti Tikandi raamatuid ja leidsin meelepärase mustrijupi Muhu rinnaesise kirja seest (Eesti Tikand 2, lk 127). Joonistasin mustri ümber enda kavandite vihikusse, arvutasin vajalikud mõõdud. 

Nii ta algas...

Kangasteks valisin seekord puuvillase valge ja Marimekko punasekirju puuvillase kanga. Viimase leidsin taaskord Humanast - oli teine pooleldi õmmeldud äärtega suure laualina saatuses ja tundus täiesti kasutamata. Made in Estonia sildike lipendas ühe õmblusääre vahel. 5€ ja natukese sentide eest oli seda kangast seal piisavalt.

Esimesed read valmis õmmeldud

Õmblemisega samaaegselt panin kirja ka õpetust. Nii oli endal hea läbi mõelda, kuidas võimalikult effektiivselt materjali, aega ja õpetuse sõnastust kasutada. Tegelikult ei pea olema tekitegu ilmatuma suur asi, ka lihtsalt saab mõnusa katte kui osata asju planeerida ja õiges järjekorras teha. Iga minu tekitegu muutub järjest sujuvamaks ja tööprotsess lihtsamaks. Eks kogemus õpetab :)


Alumine ja ülemine ots omavahel veel ühendamata

Mustriridasid õmblesin kahe kaupa - all ja üleval on ju muster korduv. Nii oli hea mugav järjest õmblusmasina all niiti katkestamata õmmelda. Ridasid omavahel ühendades õmblesin kokku pool ja pool tekki. Kõige lõpuks pooled omavahel ühendada ja saigi üks suur tükk valmis. Lisaks veel valgest kangast raamid ümber. Oleks tegelikult nii väga tahtnud sinna jupi punast raami ka lisada, aga vat selleks enam kangast ei jätkunud.

Voodrile ja vatiinile kinni liimitud

Liimisin teki kihid jällegi kinni, teppisin mööda ridadevahelisi õmblusi valge niidiga. Kui täpselt õmbluse pealt teppida, ei jää isegi punasel mustriosal valge niit väga näha ja säästab erinevat värvi niitide vahetusest.

Enam-vähem paras


Teki mõõdud on 200x200 cm. Äärtesse õmblesin valgest kangast lõigatud topeltkandi, mõlemalt poolelt kinnitatud masinal. 

Ülevalt alla ülevaade :)

Naljakas on see, et kui muidu kõikide tekkide puhul on olnud üks või teine asi endal pinnuks silmas, siis selle teki juures nii tugevaid tundeid ei tekkinud. Või noh - nüüdseks on lihtsalt meelest läinud... Seda võib vist võrrelda sünnitusvaludega ;)

Tepinguread

Tegija märk on ikka küljes

Lõpetuseks üks tore uudis: ma sain mõned päevad tagasi omale mänguasja - peegelkaamerale kaugpäästiku!  Loodan nüüd õmmeldud rõivaid rohkem enda seljas ette näidata, lisaks on Me Made May tulemas ja mul üks mure vähem - vajutan lihtsalt päästikul nuppu ja aparaat teeb muudkui pilti. Ei mingit põhjust enam ainult Manni seljas valminud esemeid näidata. 

Tõestuseks hüppasin oma tekki kaisutama (kes hästi vaatab, näen päästikut mu paremas käes):

Naeratus näole!

PS. Tekk on hetkel omanikuta. Läbirääkimiste tulemusel võid omanikuks saada just sina! ;)

10 March 2014

Halli ja kollasega labakud lapsele

Reede õhtul loengus istudes lasin oma mõtte lendama. Muremõtteid oli pea täis ja pidasin plaani need endast hoopiski välja lasta. Juhtumisi õppejõud soovitas murest ja stressist välja tulemiseks joonistamist. Ma joonistada vist väga hästi ei oska ja murehunnik näeks ikka päris armetu välja. Juurdlesin teiste variantide üle.

Oma mõtteis istudes kuulasin taustaks vaikselt ettekandeid toredate inimeste loovusest. Üks hetk pakuti kirjut koera maiustamiseks ja neiu istus loenguruumi nurgas oleva klaveri taha. Auditooriumi täitis Urmas Alenderi "Vaiki kui võid" laulu kaunis meloodia... Pisarad jooksid mööda põski alla ja tänasin mõttes saatust, et ruumis oli hämar ja mul juuksed patsist lahti...




Tegelikult tulin hoopis üht blogipostitust kirjutama, sest nii mõnigi õppejõu antud soovitus kõnetas mind, kuid see hetk lihtsalt oli nii eriline.



Kudusin kindad. Eelmised hakkavad väikseks jääma ja tegin uued natuke suuremad. Laps on haige, õue ei saa...


Vardad 3 mm, vardal natuke rohkem silmi kui eelmistel kollastel-rohelistel.

Loengu lõpus mängisid kaks poissi kitarridel enda kirjutatud rahulikku lugu. Enne loengut mõtlesin veel, kas on mõtet üldse kohale minna, sest pea oli paks... Sain hingele sooja pai ja hunniku kurbi mõtteid endast välja. Aitäh!

07 March 2014

Kleidist seelikuks ja pluusiks

Millalgi üle-eelmisel või lausa üle-üle-eelmisel sügisel sattusin ma Tartu maanteel olevasse kasutatud riiete poodi. Leidsin sealt must-valge lillelise kleidi, mis peaaegu selga sobis. Kleit oli mõnusast trikotaažriidest ja küllaltki vähe kantud. Kleidi vastu rääkis silt H&M, kuid ostsin siiski selle ära - hind oli tõenäoliselt paari-kolme euro kanti.

Kandsin kleiti mõnda aega kodus, kuid kogu asjandus kippus väga lendama ja keerlema mul seljas. Peale järjekordset pesu lendas aga rõivaese mu uuendamist ootavate rõivaste hulka. Mul nende viimaste jaoks lausa eraldi kast tehtud, mis küll pigem kasvada kui kahaneda tahab. Teadsin sel hetkel, et kleidist saab hoopis seelik. Ülemise osaga täpsemaid plaane polnud...

Juba seelikuosa ülemisest otsast lahti lõigatud

Tegu on puuvillase trikotaažiga, mis mõnusasti venib. Ei tahtnud mina seda venivust ja mugavust kaotada ja õmblesin seeliku ülesse äärde lihtsalt laia kummi ja pöörasin ääre ühe korra sissepoole. Täpselt samamoodi, nagu tehti viimases The Great British Sewing Bee osas retuusidega :) Sellest sarjast ei saa ma üle ega ümber - nii palju positiivsust ja õmblemisrõõmu tunni aja sisse süstitud, peale vaatamist on lausa kohustuslik midagi õmmelda. 

Seelik on alt parasjagu lai

Mõnus suvine kodu- ja turuseelik ;)

Ajasin seeliku selga ja mõlgutasin mõtteid allesjäänud jupi üle. Kleit oli eest hõlmikulaadse esitükiga ja see ei tahtnud kuidagi ilusaks pluusiks istuda. Lõpplahendusena õmblesin kirjule riidele kõhuosasse mustast lühikeseks jäänud õlapaeltega särgikust osa ja saigi piisavalt pikk kodune pluus valmis. Kodune sellepärast, et kahe erineva kanga ühendamiskoht on natu-natukene lainetav ja miski selle pluusi stiilis mind häirib. 

Kui pluusi peegli ees selga ajasin ja enda peegelpilti uurisin, meenus mulle kleidil olnud vöö. Vööga koos on aga pluusil hoopis teine ilme :)

Kleidist pluusiks

Vööga on hoopis teine tera!

Sellest kleidist ei jäänud mitte ühtegi riba kangast järgi. Vot kus alles värskendus!

Kleidist pluusiks ja seelikuks

Lisaks aastaprojekti veebruari töö - maika särk tudumiseks. Mulle endale tundub see lugu selline halenaljakas: leidsin Humanast jällegi mõnusat puuvillasegust trikookangast. Valged lilled sinisel taustal. Tundus täpselt paras tükk, et endale pluus õmmelda. Pesin kanga ja siis jäi ta mulle kappi seisma kuniks tekkis mõte õmmelda endale üks puuvillasest kangast suvine särgik. Selleks, et oma ilusat puuvillast kangast halvale lõikele mitte raisata, otsustasin särgiku algselt venivast materjalist õmmelda. Lilleline tundus sobivat!

Võtsin lõike (Burda 12/2012 - aitäh, Siret!) maha, lõikasin tükid. Kangast osutus vähemaks kui esialgu vaatasin ja seetõttu on üks selja tükkidest lõigatud risti kudumissuunale. Õmblesin särgiku valmis, tõmbasin selga ja hetkega nägin välja 20 aastat vanem... I want to drown in a bucket of gin (Heather, The Great British Sewing Bee, II hooaeg, kolmas osa...).  Sellest hetkest sai sinisest särgikust mulle tudupluus, mille tõmban selga alles pimedas toas teki all. 

Manni küll mammilikumaks see ei tee..

Selja tagant.

Põhiline on aga see, et nüüd on mul üks aukudeta tudupluus ja üks lõige läbiõmmeldud. Lisaks on see Burda "kasulikuks" muudetud. Valge suvine särgik on nüüd juba valmis õmmeldud, aga seda tahaks enda seljas näidata kui ilm kannatab ning kaugpäästik Hiinast kohale on jõudnud ;)

Aitäh lugemast!

05 March 2014

Sinine linasesegune pluus

Oma taaskasutuse kastist leidsin mõnusalt langeva sinise maika. Maika asemel võiks öelda ka käisteta top(p), aga tegelikult oli see ikka täitsa maika tegu ja nägu. Lisaks on top nii väljamaine sõna...
Maika juurde tagasi tulles - oli teine parasjagu kortsus, parasjagu paras ja üldse mitte minu stiil. Oma algsel kujul ta minu garderoobi ei sobitunud kuidagi. Mul oli hoopis mõttes seda teksadega kanda ja selle jaoks vajas maika käiseid. 

Enne. Ikka Humanast.

Mõnusat kangast oli maikas vähe. Seega lõikasin selle täpselt õmbluse pealt lahti ja paigutasin tükkidele armsaks saanud raglaanlõikega pluusi kehaosa lõiked. Jagus nii täpselt, et alumine äär jäi minu pluusil alumiseks ääreks.

Kangast (50% lina, 50% akrüüli) jäi üsna vähe järgi

Otsisin kapist välja musta sünteetilise trikookanga varrukate jaoks ja otsustasin seekord poolpikkade käiste kasuks. Seda pluusi lõiget (pärit 2/2013 Burdast) olen õmmelnud juba neljal korral, millest ainult üks osutus vastumeelseks (kangas oli selleks projektiks vale). Töö nagu lendas käes - õiged kohad krookida, varrukad külge, küljed ja varruka pikkiõmblused kinni ning lõpetuseks jäi vaid varrukaotsad ja kaelus lõpetada. 


Esimene pool

Kõik õmblused said peale veel tepingu tugevduseks.

Selja tagant
Üks töö minult nüüd TK Värskendame garderoobi projektis olemas :) Ühe lillelise kleidi lõikasin katki ning sain sellest pluusi ja seeliku. Nendest ning sinisest tudumaikast järgmine postitus.

Mõnusat märtsi!

Lõppu üks traditsiooniline enne-pärast pilt ka :)