10 March 2014

Halli ja kollasega labakud lapsele

Reede õhtul loengus istudes lasin oma mõtte lendama. Muremõtteid oli pea täis ja pidasin plaani need endast hoopiski välja lasta. Juhtumisi õppejõud soovitas murest ja stressist välja tulemiseks joonistamist. Ma joonistada vist väga hästi ei oska ja murehunnik näeks ikka päris armetu välja. Juurdlesin teiste variantide üle.

Oma mõtteis istudes kuulasin taustaks vaikselt ettekandeid toredate inimeste loovusest. Üks hetk pakuti kirjut koera maiustamiseks ja neiu istus loenguruumi nurgas oleva klaveri taha. Auditooriumi täitis Urmas Alenderi "Vaiki kui võid" laulu kaunis meloodia... Pisarad jooksid mööda põski alla ja tänasin mõttes saatust, et ruumis oli hämar ja mul juuksed patsist lahti...




Tegelikult tulin hoopis üht blogipostitust kirjutama, sest nii mõnigi õppejõu antud soovitus kõnetas mind, kuid see hetk lihtsalt oli nii eriline.



Kudusin kindad. Eelmised hakkavad väikseks jääma ja tegin uued natuke suuremad. Laps on haige, õue ei saa...


Vardad 3 mm, vardal natuke rohkem silmi kui eelmistel kollastel-rohelistel.

Loengu lõpus mängisid kaks poissi kitarridel enda kirjutatud rahulikku lugu. Enne loengut mõtlesin veel, kas on mõtet üldse kohale minna, sest pea oli paks... Sain hingele sooja pai ja hunniku kurbi mõtteid endast välja. Aitäh!

5 comments:

Diana Tammann said...

Miks küll nii tihti me häbeneme oma tundeid näidata.... Vahel on niiiii natuke vaja, et pai saada. :)
Kindad on armsad. Kollane hallil on nagu soe kevadine päike.

Õmblusmamsel said...

Oh sa mu tibukene! Ja sinu poisile "varesele valu ja harakale haigus". Väga hea stressiravimi leidsid. Kudumine aitab alati.

fromoldjeans said...

Armas Kadristik! Jagasin Sulle blogiauhinna! Lähemalt saad lugeda siit: http://fromoldjeans.wordpress.com/2014/03/11/kujutate-pilti-ma-sain-auhinna-imagine-i-got-the-award/

S2rtsuliine

Anonymous said...

Kurb jah, et meie lapsukesed aegajalt haigeks jäävad, aga siis nad saavad jälle terveks. Kindlasti aitab kaasa see kui usin emme nii ilusad kindad oma pojale koob..Mõtlesin, et peaks juba ette valmis vaatama mida järgmise haiguse ajal kududa või heegeldada, meil selline haiguste aasta tänavu, mõelda millise hunniku käsitööd oleks valmis võinud teha :) Head paranemist pojale! Tervitades, Karin

Kadri Kivistik said...

Aitäh kõikidele! Õnneks on nüüdseks haigus möödas.
Särtsuliine - ma vastan su auhinna küsimustele natukese aja pärast. Praegu teki postitusse oleks neid liiast panna (postitus tuleks kilomeetrine vähemalt). Aga aitäh tunnustamast! :)