07 March 2014

Kleidist seelikuks ja pluusiks

Millalgi üle-eelmisel või lausa üle-üle-eelmisel sügisel sattusin ma Tartu maanteel olevasse kasutatud riiete poodi. Leidsin sealt must-valge lillelise kleidi, mis peaaegu selga sobis. Kleit oli mõnusast trikotaažriidest ja küllaltki vähe kantud. Kleidi vastu rääkis silt H&M, kuid ostsin siiski selle ära - hind oli tõenäoliselt paari-kolme euro kanti.

Kandsin kleiti mõnda aega kodus, kuid kogu asjandus kippus väga lendama ja keerlema mul seljas. Peale järjekordset pesu lendas aga rõivaese mu uuendamist ootavate rõivaste hulka. Mul nende viimaste jaoks lausa eraldi kast tehtud, mis küll pigem kasvada kui kahaneda tahab. Teadsin sel hetkel, et kleidist saab hoopis seelik. Ülemise osaga täpsemaid plaane polnud...

Juba seelikuosa ülemisest otsast lahti lõigatud

Tegu on puuvillase trikotaažiga, mis mõnusasti venib. Ei tahtnud mina seda venivust ja mugavust kaotada ja õmblesin seeliku ülesse äärde lihtsalt laia kummi ja pöörasin ääre ühe korra sissepoole. Täpselt samamoodi, nagu tehti viimases The Great British Sewing Bee osas retuusidega :) Sellest sarjast ei saa ma üle ega ümber - nii palju positiivsust ja õmblemisrõõmu tunni aja sisse süstitud, peale vaatamist on lausa kohustuslik midagi õmmelda. 

Seelik on alt parasjagu lai

Mõnus suvine kodu- ja turuseelik ;)

Ajasin seeliku selga ja mõlgutasin mõtteid allesjäänud jupi üle. Kleit oli eest hõlmikulaadse esitükiga ja see ei tahtnud kuidagi ilusaks pluusiks istuda. Lõpplahendusena õmblesin kirjule riidele kõhuosasse mustast lühikeseks jäänud õlapaeltega särgikust osa ja saigi piisavalt pikk kodune pluus valmis. Kodune sellepärast, et kahe erineva kanga ühendamiskoht on natu-natukene lainetav ja miski selle pluusi stiilis mind häirib. 

Kui pluusi peegli ees selga ajasin ja enda peegelpilti uurisin, meenus mulle kleidil olnud vöö. Vööga koos on aga pluusil hoopis teine ilme :)

Kleidist pluusiks

Vööga on hoopis teine tera!

Sellest kleidist ei jäänud mitte ühtegi riba kangast järgi. Vot kus alles värskendus!

Kleidist pluusiks ja seelikuks

Lisaks aastaprojekti veebruari töö - maika särk tudumiseks. Mulle endale tundub see lugu selline halenaljakas: leidsin Humanast jällegi mõnusat puuvillasegust trikookangast. Valged lilled sinisel taustal. Tundus täpselt paras tükk, et endale pluus õmmelda. Pesin kanga ja siis jäi ta mulle kappi seisma kuniks tekkis mõte õmmelda endale üks puuvillasest kangast suvine särgik. Selleks, et oma ilusat puuvillast kangast halvale lõikele mitte raisata, otsustasin särgiku algselt venivast materjalist õmmelda. Lilleline tundus sobivat!

Võtsin lõike (Burda 12/2012 - aitäh, Siret!) maha, lõikasin tükid. Kangast osutus vähemaks kui esialgu vaatasin ja seetõttu on üks selja tükkidest lõigatud risti kudumissuunale. Õmblesin särgiku valmis, tõmbasin selga ja hetkega nägin välja 20 aastat vanem... I want to drown in a bucket of gin (Heather, The Great British Sewing Bee, II hooaeg, kolmas osa...).  Sellest hetkest sai sinisest särgikust mulle tudupluus, mille tõmban selga alles pimedas toas teki all. 

Manni küll mammilikumaks see ei tee..

Selja tagant.

Põhiline on aga see, et nüüd on mul üks aukudeta tudupluus ja üks lõige läbiõmmeldud. Lisaks on see Burda "kasulikuks" muudetud. Valge suvine särgik on nüüd juba valmis õmmeldud, aga seda tahaks enda seljas näidata kui ilm kannatab ning kaugpäästik Hiinast kohale on jõudnud ;)

Aitäh lugemast!

3 comments:

Lembe said...

Jaaa, see Sewing Bee hooaeg 2.... ootan minagi teisipäevast uut osa ning plaanin kindasti seda retuuside kummiga serva proovida.

Esta said...

Hakkas kohe huvitama, kas tõesti saab üks maika inimese 20 aastat vanemaks teha :) Ei taha nagu uskuda. Näeb teine üsna lõbus välja.

Ja Sewing Bee on tõesti imeline. Mind suunati eile kodus sunniviisiliselt seda vaatama, sest hakkasin õmmeldes juba liiga palju vanduma ehk parafraseerides Sewing Bee Heatherit: I wanted to drown in a bucket of gin. Saate vaatamine rahustas mind igatahes natuke maha :)

Kadri Kivistik said...

Täiesti vabalt saab :) Ainult pimedas toas pole seda õnneks näha. Teisipäevani õnneks pole palju jäänud...