22 April 2014

Riia kangapoed ja niisama juttu

Ma räägin jälle juttu. Käsitööd ei näita, kangaid ostan kokku ja õmblen hetkel vaid õmblemise loenguks vajalikke töid. Teistel hetkedel koon, heegeldan, üritan teha hargipitsi või tuniisitehnikat, kavandan seelikut, sokke, kindaid, teist seelikut, viigipükse, viite lapitekki, nelja referaadi-taolist kodutööd. Mai esimeseks nädalaks peavad need asjad kõik valmis olema, siis hakkan teid juba käsitööga pommitama :) Seniks aga seiklustest Riias!

Mida teeb üks kangahull, kui on võimalus mõnes piiritaguses linnas veeta pea poolteist päeva? Eks ikka alustab varakult kangapoodide aadresside otsimisega, uurib paremaid ja analüüsib tõenäosust mõne poe külastamise osas.

Mina olen täpselt selline kangahull. Teadsin, et pääsen pea kaheks päevaks Riiga. Otsisin välja aadressid, vaatasin kaupluste kodulehti ja tegin omale Google Mapsi kaardi, kuhu märkisin kõik leitud poed. Plaanisin küll vanamoodsalt pliiatsiga paberile ka aadressid kirjutada, kuid enne reisi toimetades kadus aeg sootuks. 

Järgmine hetk avastasin end Riiast Sõjamuuseumi eest. See tähendas, et paar tundi oli vaba aega - mees muuseumis, naine poodlemas :) Vahtisin oma telefonis olevat Riia kaarti (mis ei ole Google kontoga seotud ja seega poode seal kirjas polnud), meenutasin pingsalt üles märgitud tänavaid ja .... kõndisin pea 2 tundi mööda erinevaid tänavaid leidmata ühtki kangapoodi. Audumi kirja ei paistnud kuskilt. Lõpuks viimases hädas otsustasin külastada ainukest poodi, mille asukohta kindlalt teadsin - selleks poeks oli koht, mida Krentu oma blogis kirjeldas. Astusin uksest sisse ja jõudsin juba kergelt pettuda kui silmasin pool korrust kõrgemal kangaid. Sisenedes nägin ainult paelasid ja muud pudi-padi ning ei tekkinud üldse kangapoe tunnet. 

Poe aadressiks Krišjāņa Barona iela 8, kaupluse ukse kohal ilutseb punasel taustal Audumi (ehk siis kangad). Google StreetView pakub sellist pilti:


Poes oli tõesti palju ilusaid kangaid. Aga need polnud minulikud... Seal oli ilusaid villaseid, väga kirevaid šifoone ja läikivaid kuldseid žakaarkangaid. Viimased sobiks küll pigem mööblipoodi. Lisaks oli paaril rullil ka trikotaaži - just seda otsisin mina taga. Leidsin ühe lilla ja beežiga mustrilise trikookanga ja omandasin sellest meetri. Nii igaks juhuks kui ma järgmine päev ei peaks ühtegi kangapoodi jõudma. Oleks ju päris hale peale nii pikka kõndimist tühjade kätega ära tulla. Nüüd siis tulin tühjema rahakotiga, sest 13€ meetrise jupi trikookanga eest pole ma varem veel välja käinud...

Õhtul kurtsin oma kurba saatust, plaasterdasin ville (kontsadega 4,5 km ikkagi!) ja kirjutasin hotelli internetti kasutades igaks juhuks järgmiseks päevaks aadressid välja. Mobiili (mille kaarti ma usinalt päev läbi olin kasutanud) ma igaks juhuks laadima ei pannud. Järgmisel päeval vahetult enne hotellist lahkumist avastatud tühi aku pani järgmise põntsu - tänapäeva tehnika võlud ja valud eksole :)

Varustatud paberil oleva trükitud kaardiga, kahe tunni vaba aja ja piisava summaga pangakaardil oli mu optimism tagasi. Jalas olid madalad kingad paksude mugavate sokkide ja viie plaastriga, veepudel kotis, päikeseprillid ninal ja tänavakohvikust haaratud saiake näppude vahel kõndisin sihikindlalt kangapoodide suunas. Hoog oli nii suur, et sammusin ühest kangapoest lihtsalt mööda - alles paar meetrit hiljem saabus ajusse signaal: kangapood, kangapood! Tagasipöörd ja kohe poodi sisse astudes tekkis õige tunne. 

On teil olnud sellist kõhutunnet, mis annab teada peatselt saabuvast õnnest? Või kangaid vaadates tekkinud äratundmine - need on mulle mokkamööda, soojendavad südant ja paitavad silma? Eks ma siis tundsin end Eriti Tähtsa Isikuna VIP Audums kaupluses (aadress Tērbatas iela 16/18). Nii tore hetk tekkis kui ma kangaid silitasin ja müüja minu juurde astus. Pikk lätikeelne jutt ja minu kohmetu vabandus inglise keeles läti keele mitterääkimise kohta. Selle peale ehmatas müüja päris ära ja pöördus kiirelt ringi nagu poleks ta üritanudki minuga rääkida :D Poest nad mind umbkeelsuse tõttu ära ei ajanud ja ühe noorema näitsikuga leidsime isegi ühise keele. Kuidas muidu oleks ma saanud osta fantastilist sinise-halli-mustakirjut kangast...

Foto jällegi Google StreetView abil saadud.

Sellest tuleb kleit

Kangas on suhteliselt raske polüester trikotaaž, materjal on väga sarnane mu nn kalliskivi kleidi kangale. Hind oli jällegi krõbe (18.50€ meetri kohta), kuid poodi ma seda jätta ei suutnud. Kauplesin endale 5% hinnaalandust, sest kangast oli veidi rohkem kui ma oleksin tahtnud, aga nad lõikama ei soostunud. Ju saan siis lisaks kleidile ka seeliku ;)

VIP Audumsi poes nägin samasuguseid peenvillaseid kangaid, nagu meilgi Kangas ja Nööbis müüakse. Ainult hinnaks oli neil 39€/m mitte 50€/m nagu meil. Riik sama, tootja sama, koostis sama... Teiste kangaste hinnad olid jällegi tunduvalt krõbedamad. Puuvillase trikotaaži odavam ots oli 12€/m ja kõik kenamad pigem 15-18€ meetri kohta. 

Järgmine poeke asus samal tänaval vaid natuke maad edasi. Mundi Meri Audumi (aadress Tērbatas iela 26) oli väiksem, kesisema valikuga ja midagi väga meelepärast silma ei torganud. Samas on mul hea meel, et sain ära käia - järgmine kord tean selle jätta hetkeks kui aega üle jääb. Google piltidel seda kauplust ei näegi, õnneks taipasin selleks hetkeks ka oma fotokat kasutada :)

Pigem butiigi moodi kui asjalik kangapood

Viimaseks jäi Lāčplēša iela 17 keldrikorrusel asuv poeke. Kaks müüjat mugisid sihvkasid ja põrnitsesid mind päris pikalt. Plaanisin juba poest väljumist kangaid silmitsemata kui sisse astusid müüjate sõbrannad, kellega nad soojalt lobisema hakkasid. Sain rahulikult hinge tõmmata ja kangaid uurida. Kahjuks või õnneks ükski neist minuga koju kaasa ei tulnud. Küll aga oli nii mõnelgi kangal päris palju potensiaali - seda poodi tasub edaspidigi külastada kui karmide pilkude all ellu jään :D

Foto jällegi Google StreetView-d kasutades

Ainult mõnesaja meetri kaugusel asus veel üks kangapood, kilomeetri kaugusel asus ehk Abakhan, aga minu aeg selleks päevaks otsas ja kodutee ootas. 

Nelja külastatud kangapoe põhjal võiksin öelda, et hinnad on natuke kallimad (võrreldes Abakhaniga kindlasti, võrreldes Kangas ja Nööbiga ehk natuke ja võrreldes mõne vanalinna-kesklinna väikse kangapoega ehk mitte üldse). Valik on värvilisem ja kuldse tooniga kangaid leidub kindlasti rohkem. Viimane natuke isegi häiris, sest ma ise kulda üldse ei armasta. Teades aga vene kogukonna eelistusi, ei pane see mind üldse imestama - kahes poes läks kuldse mustriga kangas müügiks nagu soe sai samal ajal kui mina tagasihoidlikumaid kangaid silitasin. 

Mõnus oli silmaringi avardada ja hoolimata kõikidest viperustest siiski kangapoodidesse jõuda. Järgmiseks korraks ma luban, et kirjutan aadressid paberile, laen kõikvõimalikud seadmed, varustan end paberkaardiga (ja rahaga) ja panen poodlemiseks jalga mugavad jalanõud :)

1 comment:

Õmblusmamsel said...

Oh, kui põnev. Nüüd on siis uusi õmmeldisi oodata. Ma võin Stokholmi kangaste ülevaate teha, juhul, kui kesklinna kandis miskit sellist leidub.