27 June 2014

Päikeseline Iiri ahel

Ma olen Iiri ahela (Irish chain) stiilis lapitekki tahtnud teha ajast, mil esimest korda seda tehnikat nägin. Tegelikult pole tekis mitte midagi keerulist - hunnik üheksaplokke ja suuri taustakangast ruute. Tulemus on aga mõnusa rütmiga lapitekk.

Esialgu ma ei taibanud, et rütmi saamiseks tuleb nurgad ühesugused teha, esimese kavandi järgi oleks päris rütmitu värk välja kukkunud. Lisaks oli keegi kõvasti mu juhtmete peal, sest vajalikke plokkide arvu välja nuputades tulin mitu korda järjest samale tulemusele... Olles aga vajaliku koguse plokke valmis õmmelnud oli ka juhtmeteta inimesel selge, et kaks korda kaks meetrit tekki sealt küll ei tule. Nii ma siis arvutasingi ja nuputasin ja lugesin ükshaaval. Lõpuks taipasin, et ridade arv on erinev ühes reas olevatest ruuduliste plokkide arvust.

Kui esialgse kavandi järgi lõpuks kõik plokid olid valmis õmmeldud, sain oma teisest veast aru. Üle jäi 8 plokki, sest sümmeetrilisse tulemusse need ei mahtunud. 

Kadristik all paremas nurgas
 
Teki õmblemise aegu oli mul kaustik ja pastakas õmblusmasina kõrval - õmmeldes tuleb pähe nii häid mõtteid. Viimased tuleb kohe kirja panna, sest arvuti taha jõudes on need mul peast kadunud. Selle teki õmblemise ajal mõtlesin, et nii tore, et mu heade sõprade majas on nüüd killuke minust. Olen ammu juba plaaninud neile ühe teki teha, kuid plaane on ju maa ja ilm täis, mind ainult üks. Nüüd see plaan täide läinud, järgmisi tekkis kohe viis juurde.

Mulle meeldivad need diagonaalid. Aga teppida neid ma rohkem ei tahaks..

Teine huvitav mõttekäik tabas mind tühja niidirulli ja tühja alumist pooli vaadates - nii hea meel, kui miski saab otsa. See annab ruumi uuele! Samas on tunne, et oled midagi reaalselt ära teinud kui 400 meetrit niiti on järsku kadunud. Selle oleks võinud kodunt poeni ja tagasi venitada peaaegu. Teki pealse teppimisel sai teki sisse õmmeldud umbes 160 meetrit niiti. Elu kallimad niidirullid - mis teha kui virsikutooni niiti kodus pole ja kiiresti on vaja.. Karnaluks ei tulnud kuidagi kõne alla.

Karnaluksi kohta ka - masina taga vuristades tuli meelde, et uus lõikematt võiks ikka olla. Olfa lõiketerad noale kah. Halli niiti pole. Oma kaustikust loen veel, et trikotaaži õmblemiseks on vaja venivat liimipaela ja tegelikult võiks kuskilt leida ka läbipaistvat tugevduspaela (või elastikut) - sellist, mida tööstuslikult kasutatakse pluuside õlaõmbluste tugevdamiseks. Ma olen veendunud, et see on just kõige parem :D

Nõelasid on ka vaja. Teppimise ja trikotaaži omasid. Mul on muide sünnipäev tulemas - kas keegi ei tahaks minuga koos Karnaluksi minna? :D Võiks siis kohe ka kattemasina ja uue õmblusmasina ära osta...


Natuke kõverad tepinguread


Teki juurde tagasi tulles. Mulle meeldib kui asjal on lugu. Kui tekil on oma lugu. Mulle meeldib neid lugusid jutustada ja lood teevad esemed palju armsamaks. Selle teki lugu peitub sügaval minu sees ja teki sisse sai õmmeldud hunnikus tänutunnet, rõõmu, armastust, soojust. Sellel tekil on veel hunnik lugusid, sest mul oli rõõm elada seal majas, kus nüüd päikeseline iiri ahel on. Õmmeldes tulid meelde igasugused pöörased ajad... Nüüd võib ainult naerda noorusaja lolluste üle. Teki omaniku küsimus Kas suusad ikka võttis kaasa? võtab vast kõik ajad kokku :)

Õiges toas õigel voodil :)

Tekk on üle antud tellijale ja ootab nüüd juba sünnipäevalast. Sünnipäev oli küll mõned päevad tagasi, kuid õnneks enne pidu sai siiski asi valmis. Päike isegi tuli välja, et voodile asetatud teki ilu välja tuua. Minu meelest on see tekk ka väga rõõmus ja soe nagu tubagi, kus tekk elutsema hakkab :)


19 June 2014

Purjetamise kleidike

Sünnipäevad tabavad alati ootamatult. Nii avastasin minagi, et kutse sünnipäevale on, kinki ei ole... Kes seda oleks osanud siis arvata, et see sünnipäev jälle samal kuupäeval tuleb! 

Õnneks oli mul asja kangapoodi ja vilksamisi heitsin pilgu ka trikotaaži riiulile. Sellega oli asi otsustatud - sealt nimelt paistis suviseks kleidiks sobilik valgete purjekate (või jahtidega) trikotaažkangas. Ideaalne! Sünnipäevalapse mõõdud oli mul juba olemas, sest mõnda aega tagasi õmblesin talle galabeya. 

Kleidi lõike leidsin ka suhteliselt kohe. Õnneks taipasin ühe suurusnumbri võrra väiksema teha, galabeya õmblemisest oli juba kogemus. 

Kleidi lõige on nn ümbrikulõige Burda 7643 variant A. Muus osas väga lihtne, aga kaeluse sisemine pool ei tahtnud kuidagi alguses paika jääda - triikida ju polüestertrikotaaži ei anna ja topelt liimiriiet ka sinna sisse ei tahtnud panna. Seega sai kleit pahupidi Mannile selga tõmmatud ja kaeluse sisemine pool peitpistetega kinni õmmeldud. Pärast seda lasin masinal ilusti kraeääred üle ja jäi väga kena lõpptulemus. 

Teine probleem oli alumise äärega. Kangas on väga veniv ning topeltpalistuse ja sirge õmblusega jäi lokkima. Harutasin ja katsetasin edasi. Järgmiseks kasutasin paberiga õhukese ribana liimikangast ja topeltnõelaga õmblemist. Jäi liiga paks ja veelgi koledam. Lõikasin allääre maha ja viimasena otsustasin proovida tavalise sirge õmblusega ühekordse tagasipöördega varianti. See jäi siis piisavalt kenasti. Nii saigi kleit umbes tunnike enne sünnipäevale minekut valmis. 

Nüüd oleks suve ka vaja, siis saaks kleidiomanik oma uues kuues ringi lipata.

Variant A. Peaks endalegi sellise õmblema :)

Piltidel poseerib seekord mu armas Mann. Aitäh! ;)

Palju palju purjekaid.

Õnneks meri ja purjekad-jahid-kõiksugu muud laevad sünnipäevalapsele väga meeldivad. Kleidi eestvaade.

Krae või kaeluseosa lähemalt. Dekoltee tuli täpselt paraja kõrgusega ja õlgadest istus väga hästi.

Seljal samuti kroogitud osa, taljest piisavalt ümber ja alt piisavalt kitsas, et tuulega üle pea ei lendaks.

Seestpoolt ka ilus!

Nüüd jälle tekke õmblema. Sünnipäevaralli on ametlikult alanud, juuli keskpaigas saab õnneks juba läbi.

14 June 2014

Pluus ja seelik

Tõe huvides pean rääkima, et enne Hiiumaale minekut tabas mind jälle ahastus: mul ei ole ühtki ilusat asja selga panna! Lisaks on mul tekkinud kinnisidee, et enne väljasõitu pean kindlasti midagi uut valmis saama ja seda siis reisil kandma. Uue rõivaese saab kindlasti lõbusõidul ära pildistada mõnes imeilusas kohas ja nii on mul väljasõidust topelt kasu. Kodu juures on ju kõik kohad nii tavalised...

Seega esimese hooga õmblesin halli lühikestega varrukatega pluusi, mida eelmine postitus juba näitasin. Sellest aga üldse ei piisanud. Järgmiseks võtsin välja ühe Burda ümbrikulõike, mis mõni aasta tagasi tellitud sellelt lehelt. 

Lõige Burda 7696 B variant

Pildi peal paistis kõik ideaalne. Minu pluus jäi aga ideaalsusest kaugele, sest kui pluus tuule alla sai, tekkis mul keset kõhtu suur puhvis muhk. Ehk oleksin pidanud lipsuosa hoopis kõrgemale õmblema, ehk oleks võinud keskmist osa rohkem kokku tõmmata. Tont seda enam teab. Igal juhul sobib see pluus kandmiseks ka nii nagu on ja kui tuleb järgmine kord, siis õmblen teisiti...

Lilla lillemustriga kangajupp, mida esiosas lipsuna kasutasin, oligi täpselt niisama suur. Ainult ühe otsa lõikasin peenemaks. Mulle meeldis üleni valgele kangale sellega natuke värvi juurde anda. Minu õnneks on mul igasuguseid imeilusa mustriga trikookangajuppe veelgi ja ehk kahe puhkusekuu vältel jõuan nii mõnegi neist kandmiskõlbuliseks õmmelda. 

Kahte pluusi varuriiete kotti pakkides tabas mind järgmine idee - mis oleks, kui jõuaks sellest liiga lühikesest teksakleidist seeliku ka valmis teha? Mis siis ikka oleks - näpud kiirelt tööle, teksakleit keskelt katki, värvel äärde ja ainult 1 haak jäi õmblemata. Seepärast ma seeliku värvliosa piltidel ei näitagi! 

Teksakleit oli eest nööbitav ja pärit Humanast. Paistis täitsa uus ja materjal oli natuke veniv. Seelik on nii mõnus ja mugav - saan seda kanda nii sandaalide kui ka viisakamate kingadega, istumisel ja astumisel pole mingit probleemi.  Nööbiliistu õmblesin kinni, kuid nööbid jätsin alles.

Pildid on kõik aga puhtalt emotsioonidest. Rõivad seejuures täiesti ebaolulised, sest sellel fantastilisel päeval oli seltskond põhiline. Mina muidugi olen täiesti eputrilla, sest kes ikka seitsme tunni jooksul neljas erinevas rõivastuses jõuab olla! 

Ma kardan kõrgust ja veel rohkem kardan ma läbipaistvaid või augulisi treppe ja põrandaid. Tuletorni otsas olid mõlemad esindatud.

Ärge laske end naeratusest häirida - sõrmenukid olid kinni hoidmisest valged ja naerma ajas mind ainult ühe näitsiku lause: "Ma olen maalri tütar!"

Orhideede aias. Nuusutasin üht ja väidetavalt peaaegu astusin teisele peale. Aga ekspert oli telefoni otsas ja nimetust ma ei teagi....

Päev hakkas lõpule jõudma. Järgmine kord jälle!
Ma ei jõua ära õhata KUI fantastiline päev see oli. Vahin lihtsalt neid pilte, endal suu kõrvuni tõmmatud. Järgmine kord ma lihtsalt "unustan" end koos kaaslastega sinna ja ehk jõuame paari nädala pärast mandrile tagasi. 

Noor tatikas läheb nüüd aga tekki õmblema! ;) 

PS. Kool on selleks aastaks täiesti läbi. Kõik ained on tehtud ja ma olen nüüd peaaegu nagu haritud inimene! :D

08 June 2014

Uhiuus pluus

... mis täitsa tasuta materjalidest õmmeldud (aitäh Lembe ja Ruthy!)
... mille lõikeks korduvalt läbiõmmeldud raglaanvarrukatega pluus Burdast (viimatine siin)
... mis läks lausa iseenesest kokku ühel hilisõhtul
... mille kangaid jäi alles ainult paar väikest riba
... milles oli hea lõkerdada


... milles oli edev poseerida


... milles oli hea lammastele leiba sööta



... milles oli hea kohvitada ja saiakest mugida
... milles oli hea nii toredate inimestega aega veeta




... millest ma rohkem ei räägi vaid ainult kannan mõnuga :)

Aitäh!

02 June 2014

Me Made May viimane nädal ja kokkuvõte

Maikuu viimane nädal justkui lendas mööda. Sai tehtud veel koolitöid, kootud ja natuke heegeldatud. Eelviimane eksam sai edukalt tehtud, üks pisike näidissokk ootab veel kudumist. 

Me Made May viimane nädal pildis sai selline:

Lisaks sai 30.05 kantud lillat seelikut, mis jälle pildile ei jõudnud :)
26.05, 27.05, 28.05 kandsin uuenduskuuri läbinud trikoopluuse, 29.05 vanast kampsunist uueks õmmeldud kampsunit. 30.05 käisin külas ja selleks puhuks ajasin selga lilla seeliku.

Mida ma siis enamasti kandsin?
  • Tundub, et uuendatud särgid, džemprid ja kaks-kolm seelikut on mu absoluutsed lemmikud.
  • Suvisemate ilmade korral saan ka oma liblikakleiti mõnuga kandma hakata.
  • Mu lillakirju sall saab tihedat kasutust. Sellest tulenevalt on plaanis teine sarnane lisaks õmmelda.

Mida ma Me Made Mayst õppisin?
  • Mulle meeldib mugavalt riietuda: teksad ja trikotaažist pluusid, pehmed kampsikud. Päris dressipükse ja t-särke väga ei kanna, need on pigem sportimise jaoks ikka. Kontorirõivad pole ka minu jaoks.
  • Viisakalt riietumise kordadeks peaksin õmblema üks-kaks korralikku kleiti. Lisaks ootavad viigipüksid värvlit ja lukku. Triiksärgi võiks ka ära lõpetada.
  • Kindlasti peaksin endale õmblema erinevaid trikoosärke - praegu on vähe selliseid, mis väga meeldivad ja mis näevad piisavalt head välja. Materjal on ammu valmis varutud, ainult aega on vaja.
  • Kodusteks rõivasteks võiks endale õmmelda vabaajapükse. Selliseid, millega hädakorral võiks ka mänguväljakul mängimas käia või kohalikus poest jäätist tuua.
  • Suveks oleks vaja kleite, millega saan istuda-astuda ning vajadusel ka lapsega mängida. Üks hõlmikkleit, mida rannas peale visata, on samuti äärmiselt vajalik :)
  • Talviste riiete osas peab sügisel pead murdma hakkama.
Kui ma kõik enda rõivaste jaoks varutud kangad ära õmbleks, oleks mu riidekapp täiuslik :) Ehk näiteks aasta pärast järgmisel MMM-il võiks kapi sisu üle rohkem rõõmustada.

Mulle meeldib enda õmmeldud riideid kanda. Mulle meeldib riideid uuendada ning mul on tegelikult nii hea meel, et mul on kastitäis riideid, mille jaoks on mul teine kastitäis ideid :) 

Täna aga nean Murphy seadusi, õmblen gabaleyat ja proovin siiski oma tööplaani täita :) Tekimaraton tuleb peale. Äge-äge!