11 November 2014

Musta ja roosaga poekott

Ma viimasel ajal muud ei teegi kui vingun ja virisen. Ilmselgelt on see märk vähesest õmblemisest. Tegelikult peaks õmblusaega isegi olema, aga olen koolitöödega järje pealt maas, unelen arvutis ja tegelen saja muu asjaga (millega tegelikult hetkel üldse ei peaks tegelema). Organiseeritust ja süsteemi on vähe. 

Seetõttu ei hakka praegu üldse pikalt ja laialt kirjutama vaid näitan ette ühe loovtekstiili töö, millest hetkel on olemas normaalsed pildid. Teised tööd alles ootavad valgemat hetke (mis loodetavasti saabub homme hommikul). 

Kuidas teie oma töid praeguses pimeduses pildistatud saate?

Mustast linasest roosa voodriga ja kaunistatud taskuga kott. Selline natuke pisemat sorti.
Tüllitöö märksõnadeks olid valgus, tuli, elutuli. Ma pole suurem asi kunstnik ja seega õmblesin taskule roosa lõkke.

Õige nurga alt vaadates võib hea kujutlusvõime korral näha tuleleeke üles poole sähvatamas :)



Valgust päevadesse! 
/sest päikest ilmselt enne kevadet ei näe.../

2 comments:

Ruthy said...

Praegu vist ongi jõudeaeg. Minagi ei saa eriti hommikul üles ja jube palju on teha.

Jube palju on ka valmis asju, mis pildistamis ootavad, aga kuna ainus aeg, kus hetkel kodus olen on pime aeg, siis ma ei teagi, kuidas nüüd seda olukorda lahendada. Täna hakkan vist lipsudest tootepilte tegema ja ehk saan siis midagi muud ka pilti blogi jaoks :)
Võimalusi iseenesest oleks (välkude ja asjadega möllata), aga blogi piltide tegemise peale ma tunde kulutada hetkel siiski ei soovi, sest jõulutrall lipsurindel on alanud!

Õmblusmamsel said...

Ei saa pildistatud. On pime, on november, pidevalt sajab. Oeh, kevadet tahaks. (Mul on sügisstress)Peaks vist ka midagi leekivat õmblema. Vast läheb kergemaks.