12 November 2015

Sinisekirjud särgid

Juulikuu Õmblen endale 2015 projekti tööks sai BurdaStyle 7/2014 ajakirjast võetud lõike nr 114 järgi õmmeldud trikotaažpluus. Käisteta pluus on sinisest puuvilla-elastaanisegu trikotaažkangast (mida on mõnus õmmelda ja tundub kvaliteetne kangas olevat). Must kangas oli enne pikk jakk, mille leidsin Humanast ja mille omastasin just kanga tõttu - maani jakki polnud palju kantud. Kanga koostiseks viskoos ja elastaan. Sinisekirju kangas lausa nõudis endale midagi rahustavat kõrvale ja taaskasutust ootavate rõivaste kast ajab nagunii üle. Kaks head asja koos.

Särki välja lõigates jäi mulje, et kuidagi lühike on asi, ning lisasin alläärde paar sentimeetrit. Kahjuks mitte piisavalt... Tundub, et Burdas olnud lõige on pigem nabapluusi mõõtu. Loodan, et pesus see rohkem kokku ei tõmba, sest muidu muutub särk mulle kasutuskõlbmatuks. Eks järgmine kord tean silmas pidada, et lõikele tuleks vähemalt 5 cm lisada pikkusele.

Mulle meeldib see jõuline sinisemustriline kangas väga.

V-kaelus jäi ainult ühe liigse voldiga, mis õnneks väga välja ei paista.

Vastupidiselt Burda lõigetele on aga Ottobre omad tavaliselt mulle liiga pikad. Poolpikkade käistega pluusi jaoks kasutasin Ottobre 2/2008 ajakirja lõiget number 3. Võtsin küll lõikel alläärest 2 cm maha, kuid pluusi selga proovides lõikasin esi- ja tagatükki veel 5 cm jagu lühemaks. Kangad samad, mis eelmisel pluusilgi, kusjuures varrukad lõikasin eelmiselt lihtsalt küljest ära ja õmblesin enda omale külge. Varrukakaart tuli natuke kohandada aga muus osas istuvad väga hästi. Ühe-kahe särgi jaoks jäi veel mõlemat materjali järgi. 


Pluus ikka natuke liiga pikk, kuid ei häiri.



Augustikuu tööks tuleb jälle pluus. Samuti käisteta ja trikotaažist. Naljakas on küll vastu talve selliseid õmmelda, aga samas on hea ühevärvilise kampsuni alla midagi särtsakamat panna. Loodan, et novembris jõuan ikka augusti ja septembrikuu tööd esitada ja ehk ka oktoobri valmis õmmelda. Nii et kuigi mind näeb harva, siis päris ära kaduda ma ei mõtlegi ;)

09 November 2015

Mugavusriided

Minu päevad kuluvad ja kuuluvad kahe poja eest hoolitsemisele. Küll nõuab üks tähelepanu, küll teine. Ühega tuleb põrandal istudes Legosid kokku ajada, teist aga süles ringi kanda. Ühega autode võidusõitu või doominod mängida, teise lõuga (ja enda pluusi) piimast puhastada. Kodustes toimetustes pole midagi glamuurset - hoopis mõnus rahulik olemine ja koosolemise aja nautimine. 

Viimast lihtsustab mugav kodune riietus. Vanad ja raseduse ajal kasutatud rõivad olid välja veninud, kulunud, kohati katki ning ei kannatanud miskit kriitikat. Enesetunnegi oli nagu närune. Seetõttu oli mul septembri algusest saadik suur tahtmine õmmelda paar paari mugavaid kodupükse ja imetamiseks sobivaid pluuse. Selliseid rõivaid, millega kannataks ka korra postkasti juurde lipsata, või selliseid, mida ei pea oma lähedaste külaliste tulles häbenema.


Võimatu on pildistada musta asja nii, et jääks mustaks ja samas oleks õmblused näha...

Nüüd, novembris, saingi valmis kahed kodupüksid ja ühe imetamiseks sobiva t-särgi. Pükste lõige pärit Ottobre 2/2008 ajakirjast. Mustad püksid on täiesti jubedast polüesterkangast. Ma ei teagi, miks ma küll arvasin heaks sellele kangale raha raisata. Õnneks oli seda hea just proovipükste õmblemiseks kasutada ja kuna see lõige sobib hästi ning püksid on mugavad, ei läinud midagi raisku.

Hallid püksid on samast materjalist, millest kunagi kardigani tegin. Tahtsin sellest küll ühte jakki õmmelda, kuid pükse on hetkel rohkem vaja ja pükstena on see kangas ülimugav. Tegemist siis puuvillase trikotaažiga,  pehme ja mõnus. Mõlematel pükstel tegin värvliosa kitsama kui ette oli nähtud. Lisaks muutsin hallidel esiosa lühemaks.

Hallid.
Mitte, et siin midagi eriti vaadata oleks :D

T-särk on õmmeldud Ottobre 2/2009 ajakirjast pärit lõike järgi ja sellega saan oma Õmblen endale juunikuu töö ka maha tõmmata. Lõige oligi kohe mõeldud imetamiseks sobiva pluusi jaoks. Kangasteks jällegi puuvillased trikotaažid. Kirju kanga värvid tunduvad kuidagi mudased ja määrdunud. Jällegi ei mahu pähe mis ajel ma selle kanga ostsin. Ehk lapilise illusiooni pärast? Igal juhul sobis see kangas katsetamiseks ja ausalt öeldes olen ma lõikes kui ka enda õmblusoskustes kergelt pettunud. Kaeluse ääred hoiavad kõik isemoodi - üks kisub ja teine kergelt lainetab. Kirju kangas on väga lödi ja venib kergelt välja. Ma arvan, et peale kolmandat-neljandat pesu rändab pluus prügikasti, sest kangas on välja veninud ja pluus seljas kossakas. Kahju tegelikult nii rahast kui ka ajast. Ilmselgelt oleks sellisele kangale võimalikult lihtne lõige ära kulunud. See pluusilõige aga eeldab väga hästi venivat kangast ja sündsuspaneeli laiendamist külgedelt. Kui praeguse pluusiga kummarduda, siis kirjud hõlmad vajuvad laiali ning hall ei varja piisavalt rinna osa külgedelt ära. Palju vingu ja hala ühe lihtsa t-särgi kohta :)


Mu lemmikpoos vist. Katuseaknast pilvi vaadata.

Mul on valmis õmmeldud ka juulikuu töö, kuid sellest juba järgmises postituses. Täitsa mõnus, et suurde jalutamishoogu sunnitud paus ette tuli - kolme päevaga sain garderoobi täiendatud nelja erineva rõivaesemega. Õmblemine laeb olemist kuidagi teistmoodi kui jalutamine ja raamatute lugemine. Iga asi peab ikka tasakaalus olema. 

/Õnnelik õmmeljas läks edasi õmblema.../

14 October 2015

Keeruga pluus ja hall pusa

Ma olen enda Õmblen endale 2015 projektiga lootusetult maha jäänud. Viimati postitasin projekti töö aprillis; seega mai, juuni, juuli, august, september on puudulikuga hinnatud. Viite rõivaeset oktoobris tõenäoliselt valmis õmmelda ei jõua, kuid ehk aasta lõpuks olen puuduoleva osa tasa teinud. Õnneks on mu "uus septembrikuus" siiani väga koostöövalmis ja mõistlik olnud :) 

Maikuu ajakirjadest sai valitud Burda 5/2014 numbrist lõige 129 - keeruga trikotaažpluus, mis tundus modelli seljas päris huvitav. 



Kangas on pärit Kangas ja Nööbist kaalukangaste hulgast. Ostsin kogu suure tüki ära ja kindlasti tuleb sellest veel mõni riietusese õmmelda. Koostiselt tõenäoliselt puuvillase ja elastaani segu, sest venib väga hästi (isegi mõlemas suunas), samas tundub mõnusalt looduslik. 




Täiesti plaaniväliselt õmblesin ühe paksema pusa. Plaaniväliselt ses osas, et lõige pärineb aprilli jaoks mõeldud ajakirjast, kuid õnneks oli see siiani kasutamata. Tuli nagu tagantjärgi teine aprilli töö. Ilmad on ju jahedad ja tahtsin teksadega kandmiseks midagi mõnusat. 

Lõige ajakirjast BurdaStyle Easy sügis/talv 2014 (kuidas ma küll selle aprilli ajakirjade hulka arvasin?) numbriga 2B. Kaanefotol sama lõike järgi pluus modellil seljas. Mina tegin enda oma samuti ilma lisaruumi andvate küljepaneelideta, kuid paksemast kangast. 



Mustriline kangas pärit Abakhanist, teise päritolu enam ei mäleta. Mustrilise koostis viskoos ja polüester (viskoosi vist 80%), teine puuvillase ja elastaani segu tõenäoliselt. Mõlemad sellised head toekad kangad ning väga mõnusad õmblemiseks. 

Kartsin, et suudan esipoole kaartega detailid kokkuõmblemisel rikkuda, kuid jäi esimese korra kohta päris sünnis ning igaks juhuks rohkem torkima ei hakanud. Kangavalik aitas tegumoele kindlasti kaasa, õhukese trikotaažiga oleks ehk püstihädas olnud. 



Nüüd on vaja veel nelja kuu tööd valmis õmmelda ja siis kiirelt oktoobri omaga alustada. Õnneks on selga sobivate riiete hulgas paanikaosakond ja uued rõivad kuluvad alati ära. Eks näis, millal uut postitust loota on :)

21 September 2015

Sokid, sokid, sokid

Juhtusin blogisse. Vaatasin, et augustikuu on täiesti tühjalt mööda läinud, september juba rohkem kui poole peal. Vähe on tehtud, palju on juhtunud :) Eks näeb, kuidas sel aastal edasi - võibolla jääbki üks-kaks postitust kuus mu limiidiks. Nüüd aga kolm ühes - kolm paari sokke, üks postitus.

Niisiis külmal juulikuu päeval sorteerisin oma lõngade sahtlit ja leidsin sealt Novita Nalle sokilõnga. Eelmised endale kootud sokid olid leidnud juba tee prügikasti (sest augud olid lappimiseks juba ammu liiga suured) ja seega otsustasin vardad sisse lüüa. 

Lõng ise on ilus metsmarjade värvi, sisaldades punast, lillat ja roosat, sekka valge-halli säbrulist ka. Kõik täiesti minulikud värvid. Keras meeldis mulle see kombinatsioon rohkem kui sokkides. Pitsilised sokid (ikka sama lemmikmuster) said üleni Novita lõngast; teise paari puhul kasutasin sääreosas ka G-B Jil lõnga. Tõenäoliselt oleks üks sokk muidu varvaste osast ilma jäänud, sest marjakirjut lõnga jäi vaid väike kerake alles.


Kogu tehnilise poole panin kirja oma roosasse kudu-märkmikusse. Millise emotsiooni ajel ma sellega poest koju küll tulin, jäi endale arusaamatuks. Ju ma lihtsalt naudin erinevaid kauneid kirjatarbeid, kuigi enamasti jäävad need kasutamata seisma. Sel puhul vähemalt otsustasin ühe märkmiku asjalikuks muuta ja panin sinna sokkide andmed kirja. Ehk järgmine kord on abiks kudumisel.

Lisaks kahele paarile sokkidele kudusin kiirelt ka ühed pisikesed valmis. Või noh - mitte piisavalt pisikesed, aga ehk põnnile talve lõpu poole juba piisavalt parajad. Õpetus nagu ikka Isetegijast, lõngaks oli Steinbach Wolle Supersport. Oleks võinud ikka peenema lõnga võtta, saanuks pisemad sokid. Aga oleks-poleks... 


Selleks talveks vähemalt minul ja pisipõnnil varbad soojas :) Hea, et külm juuli tegudele ajas ja augustikuu soojakraadid said ka sujuvalt sokkidesse kootud. Vanarahvas juba teadis, et rege tasub suvel rautada...

29 July 2015

Uus töönurk koos uue tööloomaga

Lubasin suure hooga juba juuli alguses oma töönurka näidata aga nagu näha, siis jõuan tegudeni alles nüüd. Esiteks oli õmblemise soolikas jäänud kuhugi kadunuks (ei imesta selle kolimise juures), lisaks mu õmblusmasin tõrkus, puhkus oli, siia-tänna käimised ning üle-üldse kärss kärnas ja maa külmand. Sellisel suvel, nagu tänavu, pole viimase üle vaja vist imestadagi...

Nüüdseks olen omandanud uue õmblussoolika. Õigemini küll töölooma. Mu üks suur unistus on mu töölaual ja juba mitmeid tunde minu heameeleks töötanud. 

Töönurgast esialgu - kolisin oma kummuti koos niitide, lõngade ja muu tarvilikuga. Selles kummutis on asjad nii hästi sorteeritud, et patt olnuks seal ümberkorraldusi tegema hakata. Kummuti peale sai koha mu arvuti. Ega ühe läpaka jaoks polegi tervet kirjutuslauda vaja, õmblus- ja äärestusmasin vajavad tunduvalt enam ruumi. Lisaks ootab ees aastane paus ülikoolist ja polegi vaja nii pikalt arvuti ekraani taga konutada. 

Kummuti kõrvale sai algselt pojale ostetud riiul. Tegime lapse jaoks soodsa vahetuskauba - ta sai suure kapi koos riiulitega, mina pisikese riiuli, millele hetkel veel mahuvad pea kõik mu käsitööraamatud ja ajakirjad. Kui ma muidugi plaanin viimastele veel kõvasti raha kulutada, siis pean uut riiulit ka otsima hakkama.


Katusealusesse said (õigemini jäid juba eelnevast ajast) mu vatiinirullid. Õnneks sai sealt hulgim karpe ja purke välja visatud, hetkel on isegi varuruum millelegi, mis külma ei karda. 

Kõige rohkem ruumi võtab mu sinine töölaud. Laud pärineb eelmistelt korteriomanikelt ja mul on ütlemata hea meel, et abikaasa ei lubanud mul seda sisse kolides ära anda. Vanad omanikud seda ei tahtnud, mulle ei sümpatiseerinud sinine värv... Küll aga on sellel väga tugev raam, tugev pealisplaat ja tugevad jalad. Piisavalt suur kahele masinale ja lõikematile. Lambi jaoks jääb ainult teinekord ruumi puudu. Laua kõrvale seadis end Mann sisse (teine variant oleks tal ukse taga konutada). Äärestusmasinat kasutades pean Manni natuke trügima, aga ehk saame ikka sõbralikult ruumi ära jagatud.


Kappi pistsin mõned karbid (nööbikarbid, kummide karbi, lukkude karbi) ja vajadusel annab sinna isegi triikraua ära peita. Viimast kavatsen küll pigem triikimislaua peal hoidma hakata, aga toa nii öelda esinduslikuks muutmiseks võib ehk nii juhtuda. 

Seinakappi sai veel üks restidega riiulimoodul, kus sees mu rõivaste õmblemiseks mõeldud trikotaažkangad. Need ongi ainukesed kangad, mis siia tuppa kolisid. Ülejäänud kapitäis on endiselt lapse toas ja vajadusel käin seal sorteerimas. Korra juba küsiti, et millal ma need sealt ära viin... Vastuse peale, et kabinetis pole piisavalt ruumi, kästi need siis katusealusesse panna (nagu need mahuks.... ihiii). Lisaks on lapse toas veel hunnik kaste ja kirjutuslaua sahtliboks, kus sees pärlitega mässamise ajast kraami. Eks ma aegamisi sorteerin ja vähendan enda kastihunnikut, aga minema ei raatsi ju midagi visata. Endalgi vähe ;)

Õnneks nüüdseks on ring peaaegu täis saanud - lapse asjad magamistoast tema tuppa kolitud, õmblusasjad lapse toast välja kabinetti, kabinetist maha müüdud suur kirjutuslaud, kabinetis hoiul olnud väikseks jäänud riided ja vanad mänguasjad rändasid konkusse ning konkus hoiul olnud võrevoodi ja muu titekraam (mida kohe varsti vaja) ringiga tagasi me magamistuppa. Viie aastaga on kokku kuhjunud hulgim asju. Õnneks nii mõnigi kotitäis läks prügi hulka või taaskasutusse. Kergem hingata ja olla. 

Pika jutu lõpuks natuke tööloomast ka. Mitme koosveedetud tunni lõpuks võin käsi südamel öelda, et ma olen oma otsusega ääretult rahul. Valisin juba ammu endale uueks õmblusmasinaks Janome Horizon MC8900 QCP mudeli (kõige odavam ikka Karnaluksist ostes). Kogusin raha, sest tuhandet eurot just tagataskust välja ei võlu. Lotovõitu ei tulnud ega tulnud. Sünnipäeval sain natuke lisa ja abikaasa lubaduse ülejäänud osa finantseerida. Siinkohal suur-suur aitäh kõikidele kallitele, kes ümbrikuga tulid.


Peale sünnipäeva ruttasin poodi, et oma kauaigatsetud masin koju tuua. Ukse taga viskasin veel nalja, et nüüd kui raha koos, siis masinat kindlasti pole. Vot ei olnudki. Tuli tellida ja pea kaks nädalat oodata sipelgaid täis pükstes :D Eks seepärast ei saanud blogisse ka kirjutada - polnud miskit näidata ju. Igatahes lool õnnelik lõpp - suure kõhuga sai suur kast puhtalt emotsioonide najal koju tassitud (õnneks Karnaluksist soomlaste hordide vahelt välja viis masina sealne väga tore müüja Andrei, aitäh!).

Esimeste muljete hulka kuulub rahulolu - 8900 on mõnusalt suure tööruumiga, piisavalt vaikne ja jõuline. Mulle tohutult meeldib automaatne niidilõikamise süsteem. Lisaks piisav ruum nõelast paremal. Naudin teppimisel masina häält ja sisseehitatud astuvat jalga. Kangakihid püsivad ka liimita õigel kohal. Ja kas ma mainisin juba seda avarust, mis nõelast paremal valitseb? :D Ma tahaks kohe mõnda suurt tekki teppima asuda, et kogu seda ruumi täita... 

Andke vaid aega nüüd õmblemiseks. Aitäh kõikidele, kes selle pika jutu lõpuni jõudsid lugeda. Ma lihtsalt pidin selle kõik kirja panema. Endal kunagi tulevikus ka hea lugeda :)


17 July 2015

Vaikuse hetked

Masinate taga valitseb vaikus. Vaid korraks sai äärestusmasin sisse lülitatud, et niidistamist näidata. Mööbel ja masinad on kolitud, kuid uus õmblusnurk pole õmblema veel kutsunud. Eks oma roll ole ka puhkusel, kodust eemal olemisel, sünnipäevade rallil...

Sibulad, võõrasemad, mugulbegooniad jne

Sel kevadel olen hoopis väga rohenäpp olnud. Mul on rõdul kasvamas füüsalid, pisikesed tomatid, üks suvikõrvits ning hulk pipraid, mille jaoks sai isegi venna ja abikaasaga koostöös väike "kasvuhoone" ehitatud. Piprad nimelt ei tahtvat tuult. Paar-kolm toalille sai ka jälle suveks rõdule viidud, ehk saavad piisavalt kosutust ja rõõmustavad talvel mind õitega.

Murulauk ka omalt rõdult võtta! :P

Otsi pipraid.

Udune ülevaade

Õmblemise juurde tagasi tulles - mai ja juuni Õmblen endale projektid on plaani võetud, juuli oma ootab järge. Kanga ostmisega olen kõvasti patustanud, samuti on mu koju ilmunud kaks Ottobre lasterõivaste numbrit, Ottobre naiste number ja kaks Burdat. Õmblemata ajakirjade arv seega pigem tõusujoonel.

Järeldus - tegudele! Vihmased ilmad peaksid soosima õmblemist :)

24 June 2015

Arengud mitte-õmblemise rindel

Õmblusjutte ja tehtud töödest mul sel korral pilte näidata pole. Maikuu olen ikka veel "võlgu" Õmblen endale 2015 projekti osa, juuniga pole isegi alustanud. Sel kuul on olnud hoopis teistsuguseid tegemisi küllaga: ülikooli kevadsess on edukalt üle elatud ja mõni viinamari oli õite magus (seda eriti peale magamata ööd...). 

Kooliga ma enamasti tegelesingi. Lisaks hakkas meie pere sünnipäevatrall pihta. Seep' see on kui kõik vähid ;) Jaanipäev takkaotsa. Nüüdseks on ka kõiksugu õmblusnurga kolimist edasi lükkavad vabandused otsa saanud ja seega tegin täna oma kirjutuslaua kabinetis tühjaks. Päris üllatav oli avastada, et kõik laua sahtlites olnud asjad mahtusid ilusti mu kapi riiulitele (miks need seni küll tühjana seisid?) ja kirjutuslaud ise sai juppideks võetud. Keegi hea inimene võiks selle nüüd Osta.ee-st ära osta ja minema viia. Kus ma edaspidi endale arvutinurga-kirjanurga teen, alles mõtlen. Õnneks ma seda eriti ei kasutanudki.

Seega operatsioon Lapse tuba lapse toaks sai alguse. Saab korralikult kõiksugu õmblusnodi, lõngad, ajakirjad, raamatud, pitsid, satsid jms üle vaadata, sorteerida ja teise tuppa tassida. Mu suur sinine õmbluslaud mahub sinna ilusti ära, kummuti ja sahtliboksi osas pean alles rehkendama hakkama. Kabinetis saab olema vähem ruumi laiutamiseks kui praegu. Kahjuks või õnneks? Kes seda teab.

Loodan väga, et nädalaga olukord stabiliseerub ja hiljemalt juuli alguses on mul miskit ka ette näidata. Uuest õmblusnurgast saavad ka pildid üles kui kõik oma kohale sätitud. Tõenäoliselt koos ühe NII hea uudisega :P

Ilusat suve!

02 June 2015

Hale lõpp MMM'15-le

Kuidagi juhtus nii, et viimase kahe maikuu nädala jooksul tegin vaid ühe pildi endast. Kandsin küll hoolega enda õmmeldud riideid pea kõik päevad, kuid kui hommikul veel pildistamine meeles oli, siis õhtuks oli see ammu peast kadunud.

Põhjendan kõike seda jama öiste üleval istumistega. Kõhuelanik ei sega, küll aga ei jätku mul piisavalt vererõhku meie mõlema jaoks. Lisaks jalakrambid, mingi imelik närvilisus või pinge (no kui ikka iga öö järjest 3-4 tundi üleval istud, siis tekib närvilisus kergelt), suur väsimus aga täielik unetus. Praeguseks hetkeks olen probleemile lahenduse leidnud magneesiumi abil :)

Käsitööd (näiteks maikuu Õmblen endale tulemust) tulen aga blogisse näitama aga peale ülikooli kevadsessi. Järgmiseks laupäevaks (ehk juunikuu 13-ks päevaks) peaks mu kevadine laiskusesess kas magusaid või kibedaid vilju kandma. Eks näeb siis! Nüüd aga viimaste suurte pingutuste kallale ;)

Ühel maikuu päeval oli nii :)

27 May 2015

Õlakott ja poekotid

Jälle kotid. Seekord kõik endale ja oma perele kasutamiseks. Eelmises postituses mainitud neljanda koti jaoks lõikasin küll kangad välja, kuid ei saanud neid nii hästi klappima, kui oleks tahtnud. Jätsin selle töö esialgu pooleli ja läksin hoopis viienda, kuuenda ja seitsmenda koti kallale. 

Viies, kuues ja seitsmes kott maikuus on poekotid. Mul oli juba tükk aega kangas nende jaoks ootamas ja oligi viimane aeg uued õmmelda. Vanadel on juba augud sees suurest kasutamisest. Uued poekotid on tugevast linasest pesuõmblusega õmmeldud. Tänu Sillulullu kottidele on neil üleval ääres kummipael, millega saab kotid ilusti rulliks keerata. Ei midagi keerulist, kuid praktilised.

Käisin poes :) Kaks kotti kokkurullituna, üks koos poekraamiga

Tänu teistele kottide õmblemisele, tekkis ka suur tahtmine ise uue kotiga ringi patseerima hakata. Algul tahtsin punast, siis mereteemaliste kangastega, viimasena kargas pähe aga ammu ihaldatud variant. Käisin Karnaluksis lõngariiulite vahel end tuulutamas ja leidsin täpselt õiged lõngad. Kuduma-heegeldama ma küll ei hakanud, mul oli lõnga hoopis kaunistamiseks vaja ;)

Võtmepael välja rippumas

Kott on linasest kangast, triigitud vatiinile, tepitud sik-sak-pistega. Sees on puuvillane vooder nelja tasku ja võtmete jaoks karabiinhaagiga. Tagumisel küljel ka üks lukuga tasku. Kahjuks polnud kodus beeži või halli piisavalt pikka lukku. Seega kasutusse läks hoopis valget värvi meetrilukk. 

Piisavalt ehk taskuid :)

Mulle meeldib, et kott pole üht kindlat värvi vaid sobib igasugu rõivastega. Enne olin ikka hädas, sest punase-roosakirju kott sinisekirjude riietega läks liiga silmi koormavaks minu jaoks. Lisaks mulle meeldib, et sellel kotil on üks parajalt pikk sang. Sanga sees jällegi vana püksirihm (need hakkavad juba otsa saama!) tugevduseks. 


Koti nurgad ümmargused ja diagonaalse voldiga põhjale laiuse andmiseks

Tagumine pool

Ainuke asi, millega ma üldse rahul ei ole: tagumise külje lukuga tasku õmblesin liiga kõrgele. Teist korda astun juba sama reha otsa... Kurjaks ajab lausa! Natuke võin nuriseda, et kott on liiga sügav. Järgmise teen kindlasti vähemalt 5cm lühema. 




Järgmisena tuleb käsile võtta Õmblen endale 2015 maikuu projekt. Mai hakkab juba läbi saama ja ma polegi ühtki ajakirja veel kasulikuks muutnud! MMM'15-st juba järgmises postituses. Viimasega on natuke nukrad lood...

Kivil istus väike kott... ;)

18 May 2015

Kolm on kohtu seadus...

... aga see ei takista mind praegu neljandat õmblemast ;) 

Alguse sai mu kotitegu juba talvel, kui tulin üks hommik koju kahe munadepüha-teemalise linikuga. Sooviti sellist natuke pöörast kotti, millega oleks tore ringi käia. Vaatasin neid linikuid ja ei leidnud kuidagi sobivat kangast nendele lisamiseks. Koti kokkuõmblemise ja mõõtude osa oli ka meelest läinud ja seetõttu otsustasin enne igaks juhuks nö proovikoti õmmelda. 

Valisin välja hunniku pastelseid peamiselt taaskasutuskangaid ning õmblesin ruudulise pinna. Sinna juurde said sangad ja voodriks ühest kardinajupist sisu. Sees on ka lukuga tasku ja võtmete hoidmiseks paela otsas karabiinhaak. Lapitehnikas pealispind on läbi tepitud tugevaks triigitud vatiinile. Mulle meeldib, et kott vormi hoiab ja sedasi ka koti seest lihtsam asju leida. Sanga äär mõlemalt poolt kanditud diagonaalkandiga. 

Parajalt suvine ja hele

Koti teine pool. Kandja enda valik, kumba eelistab

Ülal ääres kinnitamiseks trukk


Jäin esimese kotiga küll rahule, kuid teise plaanisin kantimata valmis õmmelda. Kangad valisin jällegi peamiselt kunagiste kardinate hulgast (nii mõnusad tugevad materjalid ja ilusad mustrid). Sanga õmblesin ümberpööramise meetodil ja kott valmis kiiremini kui esimene. Hoog oli sees :) Lisaks teadsin, et munadepühalinikud ikka veel ootavad kotiks moondumist ja mina samal ajal mängin oma kangastega.

Selle koti sisse sai samuti karabiinhaagiga pael võtmete jaoks, lukuga tasku ühele poolelel ja teisele poole kummipaelaga kroogitud tasku. Pealmine lapitehnikas osa jällegi tepitud tugevaks triigitud vatiinile. Voodri ja pealmise osa ühendasin omavahel ka nurkadest - sedasi ei liigu vooder koti sees ringi. 

Esimesel poolel veel üks tepitud nööbiga suletav tasku

Tagumine pool

Mõnus sisu

Karabiinhaagi pael peaks piisavalt pikk olema, et isegi kotti kandes ukse võtmetega lahti saaks

Peale kahte kotti tundsin, et nüüd on linikute osas selgus majas. Tehnoloogia osa teada, suurus teada ja kuidagi iseenesest leidsin oma silmale sobivad kangad. Mulle meeldisid suuretäpiline sinine ja triibuline kollane kõige paremini. Sisuks sama rõõmus triibuline kollane ja jällegi kõik vajalikud taskud olemas. Tepitud tugevaks triigitud vatiinile ja üleval ääres kinnituseks ikka trukk. Kõik hõbedased trukid selleks korraks otsas kah :)

Väga värvikirev

Nii mõnusalt istusid tulbid külgedel kokku. Nurgad seekord väljapoole pööratuna.

Triibuline sisu.

Kolmanda kotiga olengi tehnoloogiliselt kõige rohkem rahul. Just niimoodi plaanin ka neljanda õmmelda, sest minu jaoks sedasi kõige lihtsam ja loogilisem. Kogemus õpetab :) Nüüd pean aru, kas mitte endale ka sellist risti üle keha kantavat kotti õmmelda. Mõnus oleks lapsega toimetada ja ise aktiivne olla kui õlakott õla peal tolgendades pidevalt ette ei jää. Lootus ka viiendale?

17 May 2015

MMM'15 teine ülevaade hunniku endlitega

Viimase möödunud nädala ja kahe päeva kohta pole öelda muud kui hunnik endleid ehk selfie-sid ehk enda pildistamist käeulatuse kauguselt. Reisil olles nägin päris paljudel käes endlikeppe (no need pikad kepid, mille otsa kaamera pannakse ja siis ikka endast pilti tehakse) ja itsitasin. Internetis levis pilt, et tänu massilisele enesepildistamisele on Narkissose tegelaskuju antiikmütoloogiast täiesti kahvatunud. Vaadates selfie-de kultuuri massilist laienemist ei imesta üldse selle asjaolu üle. 

Enda nädalale tagasi vaadates loodan täiesti naiivselt, et kõikidel endast foto tegijatel oli käsil Me-Made-May'15 pildistamine nagu minulgi. Kuidas siis muidu välja vabandada järgmist endlihunnikut:




16 May 2015

Lihtne kleit ja veel lihtsam seelik

Üks rõivaese mu plaanitutest sai enne reisi veel valmis. Seega neli asja kaheksast on siiani valmis saanud. Plaanitud oli õmmelda liblikakleidile lisaks teine samasugune, sest seda esimest olen iga suvi hoolega kandnud. Materjal samasugune polüester, lõige sama McCall's 6264 variant A ja isegi suuruse jätsin samaks. Ainuke muudatus oli rinna all olevast kummiribast loobumine. Tundus juba ilma selletagi väga hästi istuvat. Juurde õmblesin samast kangast pika vöö, millega vajadusel kleiti koomale tõmmata.

Kangas pärit tõenäoliselt Mustika Abakhani kaalukangaste hulgast, kapis seisnud ehk aasta-poolteist. Isegi hästi. Tundub, et jätsin enne kappi panemist kanga läbi pesemata ja kuigi polüester ei tohiks kokku tõmmata, oli kleit peale pesu nii 5 cm lühem. Täitsa imelik lugu - hakka või alläärde pikendamiseks mingit kangajuppi juurde lõikama :)

Lihtne kleidike, piisab ühest pildist küll

Veel lihtsam oli õmmelda üht kodust seelikut. Suvel sellisega hea ringi lipata, sest kumminiidiga tehtud krooked annavad mõnusalt ruumi ja ei pitsita mitte kuskilt. Ristkülikuline tükk toruks õmmelda, ära krookida ja alläär tagasi pöörata - häbi seda isegi õmblustööks nimetada :D 

Kangas jällegi Mustika Abakhanist kaaluga puuvillaste hulgast. Mulle nii väga meeldisid selle värvid ja muster, et ei hoolinud kanga liigsest jäikusest sellise seeliku jaoks.

Natuke kortsus olek hakkab vist selle seelikuga koos käima

Nüüdseks olen juba kottide õmblemise lainel. Kaks on valmis, kolmas on pooleli ja neljanda jaoks valin mõttes kangaid. Seejärel tahaks endale ka ühe koti õmmelda :P

14 May 2015

Retsept suvise kardigani õmblemiseks

Vajalikud materjalid:

* üks Humanast pärit lohvakas XXL suuruses nahkhiirelõikeline õhukesest viskoosi ja polüestrisegusest trikotaažkangast beeži värvi pluus
* jupp augumustrilist puuvillast trikotaažkangast Abakhanist (mis seisis kapis juba vähemalt kaks aastat)
* juba eelnevalt läbi õmmeldud lõige Ottobrest

Töövahendid:

* äärestusmasin
* töötav õmblusmasin
* trikotaažile mõeldud nõelad
* käärid

Esiteks tuleb kogu materjal põrandale maha visata koos lõigetega ja pead murda täpse materjali kasutamise osas. Pea murdmise lihtsustamiseks võib pluusi eelnevalt õmblustest lahti lõigata, varrukaotsad ja alumine äär küljest lõigata. 

Järgmisena tuleks välja lõigata kõige suurem kangatükk ehk seljaosa. Seejärel vaadata kui palju annab välja lõigata pluusist esiosa jaoks ja ülejäänud lisada augulisest kangajupist. Varrukad tuleks välja lõigata puuvillasest kangajupist ja varrukaotsteks saab kasutada pluusi soonikus varrukaotsi ning hõlmaäärteks tagasipööratuna pluusi alumist soonikkoes äärt. Kõik komponendid tuleb omavahel õiges järjekorras äärestusmasina abil ühendada ja seejärel teha vajalikud tepingud õmblusmasinaga. Edasised kaunistused juba igaühe vabal valikul. 

Kui toode valmis, tuleb nautida kandmist. Aktiivse kasutamise tulemusel aeg-ajalt pesta pesumasinas. Vajadusel triikida :)


Eest lahti vaade

Kui ise käega kinni hoida vaade
 
Pildistamiseks sõitke kõigepealt raba äärde, avastage sealt imelikud metsamehed ja kõva tuul, sõitke koju tagasi, tehke pildid, tuunige neid arvutis heledamaks ja näidake blogis ette :)

Külgvaade

13 May 2015

Koostööna valminud sinine lapitekk

Nagu ma ammuilma olen rääkinud, oli mul lubatud üks lapitekk õmmelda. Nagu ma natuke vähem aega olen rääkinud, on mu õmblusmasin viimasel ajal turtsakas ja omab paremaid ja halvemaid päevi. Nagu ma pea üldse pole kirjutanud, ootas tellija oma lapitekki väga kannatlikult. 

Nüüd lõpuks ma enam ei pea lihtsalt rääkima või kirjutama vaid saan südamerahus ka pilte näidata. Minu kavand, arvutused, kangalõikumised ja väheke õmblemist. Minu suureks rõõmuks väga koostöövalmis Õmblusmamsel ja tema poolt kokku õmmeldud-tepitud tekk. Ma jään tükiks ajaks tänuvõlglaseks, et aitasid selle suure projekti lõpuni viia! Aitäh-aitäh-aitäh!

Krista väga ilusti õmmeldud sirged read :)

Pastelsetes toonides lapitekk sobib kindlasti kohe mitmesse tuppa


Mis ma küll ilma Õmblusmamslita teeks? :)

Veidi tagumist poolt ka

Järgmise lapiteki tegemise võtan plaani alles siis, kui saan uue õmblusmasina taha istuda ja ei sõltu enam masina võimekusest. Sinnani aga vuristan peamiselt äärestusmasinat kasutades endale rõivaid kokku ja pean läbirääkimisi üksikute õmblemiste osas, mis tavamasinaga vaja läbi viia.

Lõpetuseks aga tänan Kristat veel ja veel, sest sinuta võiks ma vaid arvutuskäike ja kavandeid ette näidata :)