10 December 2017

Eesti Lapivaip 100

Vastseliina Käsitööühingu ja Meieselts Meroosi ühisel eestvedamisel tehti teoks projekt Lapivaip 100. Eile olid kõik tekid Tartusse ERMi oodatud ja minu omagi rändas koos kahe kaaslasega sinna.

Tekk sai alguse minu armastusest kaheksakandade vastu. Samas tahtsin midagi veidi teistsugust, mitte ainult punase ja linase kooslust nagu ma senini õmmelnud olen. Eesti Tikandi raamatust jäi silma Pühalepa tanukiri ja nii ma siis jupi sellest oma tekki õmblesingi. Mulle tohutult meeldivad need mustrid ja nende kasutus tänapäevasel moel. Porivaibal neid näha küll ei tahaks aga kaheksakandadega ja vana mustri väega kaetud teki alla poeks magama küll :) See tekk siin on aga 100x100cm, endale peaks suurema tegema.

Osa Pühalepa tanukirjast sai tekile

Kasutatud puuvillaseid kangaid, vahel on polüestervatiin. Ruudu suuruseks valmis tekil on umbes 4x4cm.

Endale teki õmblemisest juba rääkides: panin FB-s Kadristiku lehe jaoks uut päisepilti kokku ja vaatasin enda vanemaid töid üle, et pilte valida. Sattusin siniste värvitud kangalappide peale ja jäin mõtlema, et tuleks kindlasti see töö ka ära lõpetada. Piltidelt paistavad nii ägedad ja ehk nüüd sellest meetrisest tööst hoog siis veel sees...



FB Kadristiku lehe uus päisepilt sai selline


Nüüd aga on vaja jõulukinkidele, jõulukaunistustele ja uue aasta plaanidele keskenduda. Uus postitus on mustandites juba salvestatud aga tahab veel veidi putitamist, et lubadused ikka vett peaks :)

Rahulikku jõuluootust!

30 November 2017

Kaks särki.

Mul on tekkinud üks lemmik kanga e-pood, kust iga natukese aja tagant väheke kangast tellida saab. Tegin end ka seal nö klubiliikmeks ja iga kuu on erinevatel kaubakategooriatel -25% allahindlust, mis ahvatleb uusi kangaid vaatama ja ka soetama. Viimati oli allahinnatud pidulikud kangad (Evening wear collection - kuidas küll tõlkida?) aga seekord minust jäi veluur ja samet sinna, kuid paar teist kangast rändab praegu Eesti poole küll.

Tegu on siis muidugi Minervacrafts.com lehega ja järgmise särgi kangaski on sealt pärit. Mulle hakkas see triibuline kangas väga meeldima ja tegin sellest väga lihtsa lõike järgi poolpikkade varrukatega särgi. Must kangas tavaline ühekordne trikotaaž, mis Studio Liv Fabrics lehelt pärit. 


Hea mõnus teksadega selga visata :)

Kui eelmise särgi kangas oli ise piisavalt efektne, et lisasid ei vajanud, siis järgmine kangas oli täiesti tavaline paksem trikotaaž, mis mõlemalt poolelt samasugune paistis. Jätkus seda ainult esikülje jaoks ja mul oli kindel nägemus ja plaan sellega. Lõikasin esikülje peale pikad trikotaažribad, õmblesin need topeltnõelaga särgi külge, puistasin peale ühelt Humanast toodud särgilt ära harutatud ümmargusi pärleid ja natuke torujaid klaashelmeid ning voilá! Oligi üks veidi rokilikuma olekuga särk valmis.

Võiks öelda, et viimane särk on kõige rohkem minu stiili. Ma olen ikka sigarahul endaga :P 

Pärlid annavad lõpptulemusele ikka nii palju juurde.

Kandmisega peaks trikotaažribad veidi rohkem end rulli tõmbama ja jääb natuke räsitud mulje, see ongi täitsa taotluslik :P

20 November 2017

Kolm korda kolm :)

Kuidagi on juhtunud nii, et viimased tööd on kolme kaupa. Esiteks õmblesin endale kolm kaelussalli (torusalli). Esimene tuli natuke liiga kitsas, teine natuke liiga lai ja kolmas täpselt paras. Öökullidega kangas on taaskasutus - tellisin kunagi endale kaks suurt torusalli aga kuna ma neid kanda ei osanud, siis lõikasin ühe katki ja tegin kaks väiksemat. Lilla ja roosa ühevärviline on tavaline ühekordne trikotaaž nagu ka lilleline. Hall aga oli kunagi üks kleit - seda on nüüd jupp jupi haaval erinevatesse esemetesse jõudnud.

Piisavalt õhukesed, et saab mantli lõpuni kinni nööpida, aga samas hoiavad kaela soojas.

Teine kolmik tuleb UFOde hulgast. Inglisekeelsetes õmblusringkondades kasutatakse nii lahedaid väljendeid ja lühendeid. UFOd on näiteks lõpetamata tööd (unfinished objects), WIP-d on pooleliolevad tööd (Work in progress) ja PhD-d on pooleldi tehtud tööd (Projects half Done). Nii lahe, et nad saavad öelda I'm working on my PhD ja õmblejad teavad, et töötatakse pooleldi valminud tööga, samas kui teised võivad arvata, et töötatakse doktorikraadiga :D 

Esimene UFO ootas lihtsalt kaelusekanti ja varrukaotste ning allääre lõpetamist. Easy-peasy! Väga lihtsalt sai poolikute tööde korvist minu riietekappi. Kangas Minervacrafts.com lehelt ja lõige Ottobrest - olen seda varem juba õmmelnud. 

Viskoostrikotaaž on mõnusalt langev.

Teine UFO oli algselt plaanitud kleidiks. Õnnetuseks oli taljel vahepaneel, mis minule liiga lai ja kogu kleit nägi välja nagu lopergune kartulikott. Võtsin eelmisest pluusist malli ja tegin õnnetusehunnikust teise sarnase pluusi veel. Neid on pidevalt vaja ja tänu sellele sai mu poolikute tööde hunnik veidike väiksemaks. Kangad Facebooki Studio Liv Fabrics grupist puuvillased trikotaažid, lõige erinevatest kokku pandud. 

Järjekordne. Mis seal ikka :D

Kolmas UFO on mul aastaid poolikute tööde korvis istunud. Tõenäoliselt nii 5-6 aastat. Jällegi algselt plaanisin kleiti aga materjali polnud vist rohkem, sest nii mini ei kandnud ma isegi siis, kui säärejooks tunduvalt peenem oli... Igal juhul lõikasin esi- ja seljatüki kampsuni pikkusesse, lisasin varrukad ja soonikud ning saingi endale ühe mõnusa kampsuni. Varrukate materjal on pärit Abakhanist (see jube kangas on tegelikult keerdus aga varrukad annab enam-vähem sirgelt välja lõigata). Kehaosa tükid on kõik taaskasutus minu vanadest kampsunitest. 

Hea soe igapäevane kampsun

Kaeluses punane tükk nimega laiskus...

Kui ma kiirustades õmblesin kaelusekanti külge (väikse noormehe lõunaune aeg hakkas lõppema), ei pannud ma üldse tähele, et panin kandi ühendusõmbluse täpselt lõua alla. Harutama ka ei viitsinud ega tahtnud hakata, seetõttu sai sinna peale üks punane tükk. Ma nimetasin ta Laiskuseks. Ilma selle Laiskuseta oligi kampsun liiga igav :D

Kolmas kolmik on aga täiesti isetu õmblemine. November on ju täitsa meeste kuu - isadepäev ja meestepäev. Viimane polnud mul üldse meeles aga kui ma reedel nägin, et pühapäeval peaks meestele head päeva soovima, siis plaanisin oma ammuse mõtte teoks teha. Minu suureks õnneks anti mulle laupäeval ka piisavalt õmblusaega ja nii ma pühapäeva hommikul üllatasin oma kolme armast meest särkidega. Üks küll keeldus seda selga panemast aga ju me temaga räägime veel ja vaatame, kes on boss ;) Kangad jällegi FB Studio Liv Fabrics grupist, puuvillased trikotaažid. Lõiked on pärit Ottobre 3/2015 numbrist. 


Suurused 48, 128 ja 92(98).

Mul on nii hea meel, et mu õmblussoolikas on jälle töövõimeline ja mu õmmeldud asjad ka selga sobivad. Alustuseks lihtsalt pluusid-särgid ja sallid, edasi mõne keerukama projektiga ka ehk. Praegu on kaks pikkade käistega särki käsil, sellised natuke rokilikuma olekuga :) Projekte ja mõtteid on tohutult, tuleb lihtsalt piisavalt aega võtta ja masina taga aega mõistlikult kulutada. Ma väga loodan, et edasi on lihtsam õigel joonel püsida :)

14 October 2017

23rd European Patchwork Meeting - VII ja viimane osa

Nelja päeva kohta seitse blogipostitust kirjutada ja sinna juurde lisada üle 200 pildi tundub nagu suurustamine aga tegelikult sai nende päevadega väga palju tehtud ja veelgi rohkem nähtud. Nii palju on neid töid, mida oleks veelgi tahtnud näidata, nii palju kunstnikke-lapitöö tegijaid, kellest tahaks veel kirjutada. Aga kõike, mis kogetud ja nähtud sai, nagunii sõnadesse panna ei saa.

Me viimane päev ehk pühapäev oli plaanitud kodu koristamisele, Liépvre näituste vaatamisele ja tagasi Frankfurti lennujaama sõitmisele. 

Hüvastijätt meie majutuspaiga kodulinnaga, järgmise korrani!

Liépvres oli meil vaatamata kohaliku lapitöögrupi näitus, kus oli töid nii lastelt kui täiskasvanutelt. Nii armas oli näha laste töid ja nende vanuseid - 7a, 8a, 12a jne. Palju meil Eestis on lapsi, kes lapitehnikas töid teevad? 

Kohe kõrvalhallis olid aga üleval Prantsusmaa lapitööseltsi, Saksamaa lapitööseltsi ja Belgia lapiseltsi näitused. Neil oli imelisi töid ja nii armas oli lugeda jutte juurde. Prantsusmaa näitus koosnes legendaarsetest lapitöödest, kus oli leitud mõni vanaaegne lapitöö, mis kõnetas, ja see järgi tehtud. Jutt oli juures nii originaali kui koopia kohta. Kõik seltsid olid ka oma lauakesega väljas, müüsid ajakirju ja jutustasid hea meelega külalistega. Prantsuse omad loosisid isegi välja kangakomplekti, millest saanuks õmmelda järgmise teki: 

Selle teki õpetus oli ajakirjas, mille ma endale koju ka tõin. Nii äge see valgete ribadega eraldatud muster.

Tepingud meeldisid mulle ka :)

Siit edasi on fotod kõikide kolme lapitööseltsi töödest, sest ma enam ei suuda vahet teha, kus kelle näitus ja tööd :) Nimesid proovisin lisada nii palju kui mul neid piltidelt näha on. Endalgi mõnus neid nimesid Googlest otsida - olen mitme erineva tegija puhul väga ägedaid töid leidnud!

K. Toufflet "Rosa Centifolia"

M. Braun "Champignons"

Selle järgmise teki lugu oli väga äge. Nimelt sai see tekk inspiratsiooni Kapral Thomas Noonani (1870) õmmeldud tekist, mis oli valmistatud sõjaväe vormiriiete kangast. Sõjaväe vormiriietus oli aga väga paks ja teki tükid väikesed, seega kapral nägi tõenäoliselt palju vaeva selle õmblemisega. Seetõttu oli ka originaalteki puhul keskelt kaugemale liikudes teki muster kergelt paigast ära. Nüüdse teki autori abikaasa joonistas kunagise teki mustri maha ja autor õmbles selle käsitsi kokku. Rombi pikkus on umbes 1 toll ehk 2.54cm.


Izabelle Museau "Military Coverlet"

M. Villard "Zig Zag Variation"

M. Crabe-Lanux "Marie Henriette"

A. Joulin "Ogeeche"

Prantsuse lapitööseltsi tööd

Sabine Koch "Männerschmuck in Frauenhand"

Sabine Koch "Männerschmuck in Frauenhand"

A. Dieltjens "What's cooking?"

C. Nameche "Fleur du Vent"

A. Ghyselen "Seafood"

M. Reuter "Black is Beautiful"

M. Reuter "Black is Beautiful"

H. Fisher "Hilgenriedersiel Zwischen Watt und Deich"

H. Fisher "Hilgenriedersiel Zwischen Watt und Deich"



Need näitused olid mõnusad viimase päeva jaoks - saime õigel ajal kõik ära vaadatud ja rahulikult Frankfurdi poole sõitma hakata. Mobiili Google Mapsi juhendamisel sõitsime seekord Strasbourgist mööda Saksamaa piirini, kus kiirtee järsku otsa sai. Nii lahe oli väiksemaid teid pidi sõita, näha tohutut hulka valimisreklaame (mujal ka nagu meil :D ) ja siis uuesti kiirteele jõuda. Saksamaal sai veel enne Frankfurti jõudmist tanklas imemaitsvast tomatisupist kõhu täis lürpida ja auto täis tankida. Frankfurdi lennujaamas tuli see üks ja ainuke ära eksimine ka ära - ühest õigest sildist sõitsime mööda ja pidime teed küsima. Ilma selleta olekski kogu sõit liiga täiuslik olnud ;) Meil aga olid kõik asjad nii hästi planeeritud, et aega jäi üle ja närveerima ei pidanud. Oleks autot lükates ka ilusti kohale jõudnud...

Lõpetamiseks on paslik tänada mu fantastilisi reisikaaslaseid:
* Merike - aitäh, et olid kaardilugeja ja moraalne tugi kõikidel nendel sõitudel mu kõrval esiistmel. Su tehtud hommikukohvi oli nii hea ;) Aitäh, et olid nii muhe toakaaslane ja aitäh, et olid! Suur-suur kalli!
* Krista - sinu õhkamised ja sulaselge vaimustus pea kõigest muutis kõik kohad minu jaoks ka uudsemaks ja pani teise pilguga vaatama. See pidev imestus ja vaimustus kõigest andis nii palju head meeleolu me reisile juurde! Aitäh, et oled just selline nagu sa oled, mul on sinult palju õppida! Tugev karukalli sulle!
* Karin - sinu empaatia ja tugi kulus täitsa ära. Nii tore oli aru saada, missugused tööd sulle meeldivad ja miks. Ma loodan, et järgmine kord mägedes sõites (kui ma roolis olen) sa enam ei pabista :D Suur kallistus sulle!


Ma loodan, et olin teile ka tore reisikaaslane! :)

Neli päeva käe ümber olnud kuldne käepael jääb me fantastilist reisi meenutama ja ehk järgmine aasta jõuame järgmisele messile. Nüüd on aeg õmblema hakata jälle!

Viimasele näitusepaigale lehvitades...

10 October 2017

23rd European Patchwork Meeting - VI osa ehk laupäev

Viimase postituse lõpus jäime me mõnusalt oma kodukeses veini jooma. Head veinid olid... Eriti hea, et järgmine hommik veinist midagi pähe jäänud polnud, sest meil oli plaanis mägedesse ronida. Kavas oli l'Ortenbourgi lossi varemed, ilm soosis meid ja nii mõnus pea kahetunnine matk 444m kõrgusele varemete juurde sai teoks. 

"Õige" matkaja riietus, poole tee pealt kadus kardigan ka seljast.

Nii armas väike valvuripost.

Inspiratsiooni leidsime ka igalt sammult

Vaade. Kes väga hästi vaatab, näeb teise mäe otsas Haut-Koenigsbourg'i lossi. Järgmine kord peaks sinna ka minema.

Peale pead puhastavat üldfüüsilist liikusime autoga Villa Burrusesse, kus esimesena vaatasime Smaranda Bourgery näitust. Smaranda nägi meie vaimustust ja tuli meiega ka kohe rääkima :) Tegime temaga pilti ja imetlesime töid. Tema tööd on jälle võrratud! Ma vist kipun end pidevalt kordama, aga no mis teha kui maailmaklassi kunstnikud kohal ja suu imetlusest pidevalt lahti vajus...

Villa Burrus Sainte-Croix-Aux-Mines linnas


Smaranda Bourgery

Smaranda istumas ja me tema töid imetlemas. Iga töö oli vaatamist väärt!

Keskel Smaranda Bourgery ja äärtes tema fännid :)
 
Villa Burruse järgmine näitus, mis minu pilku püüdis, oli Marie-Christine Hourdebaigt'i Cheminement en Art Textile. Mulle nii meeldis selline kaval kangakasutus, kus pildid olid välja lõigatud ja siis need tepingutega ülejäänud pilti seotud. Tööd nägid väga efektsed välja ja vaatamist jätkus kohe kaua.

Marie-Christine Hourdebaigt "Bretagne"

Detail Marie-Christine Hourdebaigt "Bretagne" tööst

Marie-Christine Hourdebaigt "Jardin béarnais, digitale et sureau noir"

Fragment Marie-Christine Hourdebaigt "Jardin béarnais, digitale et sureau noir" tööst

Marie-Christine Hourdebaigt

Konn ja kiil eelmisest tööst. Need nägid nii lahedad välja, et väärisid eraldi pilti :) Marie-Christine Hourdebaigt
Marie-Christine Hourdebaigt

Marie-Christine Hourdebaigt

Väljas küll sadas aga Sainte-Croix-aux-Mines linn tundus ikka nii armas ja pisike kui me ühest näitusepaigast teise jalutasime. Lõunat sõime näiteks kohaliku muusikakooli saalis. Neil oli süsteem nii hästi korraldatud: tulid uksest ja otsustasid, millist toitu soovid. Seejärel anti väike lipik toidu nimega ja võeti raha. Edasi saadeti lauda istuma, seal tuli teenindaja, kogus lipikud kokku ja tõi toidud. Ei mingit segadust :) Toit oli mõnus, kohv aga mitte.

Sainte-Croix-aux-Mines

Muusikakoolist paar maja edasi oli kirik, kus asus Birgitte Morgenroth'i näitus Classical Quilts Today. Need variatsioonid palkmajast, erinevatest lehvikutest ja teistest klassikalistest tehnikatest olid nii ägedad! 

Birgitte Morgenroth

Birgitte Morgenroth

Birgitte Morgenroth

Birgitte Morgenroth - taolist tahaks ise ka teha. Saaks hunniku jääke ära kasutada :)

Birgitte Morgenroth - Need erinevad lapitehnikas triibud püüdsid pilku tükiks ajaks.

Birgitte Morgenroth - üks populaarsemaid tekke sel näitusel. Päris raske oli sellest pilti saada nii, et ükski pea ega käsi ette ei jäänud. Lisaks aeti muudkui näpuga järge, et kuidas ikka see tehtud on. Tegelikult lihtne palkmaja :)

Birgitte Morgenroth
Mõnikord tuli pildistamiseks pihitoolil ka käia :)

Sainte-Croix-aux-Mines linnakeses asus veel näitusi - natuke jalutamist ja olimegi uues näitustehallis. Kõige enam kõnetas mind Paula Nadelsterni näitus Quilts Kaleidoscopiques. Alguses vaatasin kaugelt, et nii lahedad lapitekid, siis aga lähemale minnes vajus suu tõepoolest lahti. Nimelt iga see ring koosneb väikestest kangatükkidest, mis on vastavalt mustrile välja lõigatud - iga tükk on täpselt õiges suunas ja nii mitmeid-mitmeid kordi. Esimene mõte oli, et see on ju hull töö! Teine mõte oli, et nii palju kangajääke tekib ju kui ainult teatud kohad kangast välja lõigata. Kolmas aga et kui töö nii efektne jääb, siis miks mitte? Sest need kaleidoskoobid tekkidel olid hunnitud (või mõni muu ülivõrdes sõna siia asemele).

Paula Nadelstern

Paula Nadelstern - vaadake neid pisikesi tükke, mis kõik välja lõigatud ja kokku õmmeldud!

Paula Nadelstern

Paula Nadelstern

Paula Nadelstern

Paula Nadelstern

Paula Nadelstern - uskumatu! Ma tahaks sellist endale seinale. Absoluutne lemmik.

Paula Nadelstern - see on midagi, mida tahaks ise ka proovida - ainult kangast vist kulub palju.

Paula Nadelstern - nii lahe, et kangast on lõigutud täpselt nii, et muster annaks efekti juurde.

Paula Nadelstern

Paula Nadelstern

Imeliste kaleidoskoopide kõrval oli Andrée Leblanci näitus, kus oli traditsiooniliste lapiplokkide sisse väga osavalt "peidetud" pildid. Mõnda pidi kaugemalt vaatama, et üldse aru saaks :D 

Andrée Leblanc

Andrée Leblanc
Lisaks oli näitus Tentmakers du Caire (ühingu) poolt üles pandud, kus olid väljas Egiptusest pärit tööd.

Edasi kimasime teise väikelinna Rombach-Le-Franc'i ja vaatasime üle ZERO 3 näituse Signature IX. Nende tööd olid modernsed, kuid sealgi oli palju vaadata ja imetleda. 

ZERO 3 grupi tööd

ZERO 3 grupi tööd

ZERO 3 grupi tööd

Sellega laupäeva lapitööde vaatamine lõppes, vihmasajus jooksime autoni ja otsustasime mägedesse sõitma minna. Mägitee oli mõnus (üldse mitte õudne), teisel pool mäge olid kaks kaunimat Prantsusmaa külakest meid ootamas (Hunawihr ja Riquewihr) ja päikepaiste. Mul lööb siiani kananaha ihule kui mõtlen esimest korda läbi Hunawihri sõitmisele - tänavad kitsad, ülesmäge, imeilusad majad ja pilvist välja tulev päike. Võrratu kogemus!



Hunawihr

Hunawihr

Hunawihr

Hunawihr

Hunawihr

Kui Hunawihr oli selline armas ja väike, siis Riquewihr oli täitsa linnakese mõõtu aga samuti imearmas! Need "piparkoogimajad" ja tohutult lilli moodustasid koos väga pilkupüüdva koosluse, ainult vahtisin ringi-ringi-ringi. 

Riquewihr - seal oli juba nii mõnus, et sai isegi jäätist osta :)

Riquewihr

Riquewihr

Riquewihr
Kui ma mõtlesin, et enam maalilisemaks minna ei saa, siis jõudsime Colmari Little Venice linnaosasse. Hoolimata vihmasajust, kergelt tühjast kõhust oli see linnaosa väga maaliline. Sinna tuleb tagasi minna, sest ma tahaks nii väga selle madalapõhjalise lootsikuga jõe peale sõitma minna. 

Colmar Little Venice

Colmar Little Venice

Me aga ei lasknud end heidutada - võtsime oma kompsud ja sõitsime lähimasse toidupoodi, haarasime koogid, snäkid ja veini ning sõitsime koju oma mõnusa köögilaua taha muljetama. Nii hea oli, et omal rattad all ja vaba graafik teha, mida hing ihaldas. Viimaseks päevaks plaanisime Liépvre näitused ja tagasisõidu. Nendest ehk jõuan ka lähipäevil kirjutada. 

Colmar Little Venice