27 September 2017

23rd European Patchwork Meeting - V osa

Reedese päeva pärastlõunased tegevused saavad nüüd lõpuks samamoodi kirja. Ma arvasin alguses, et reede tuleb meil kõige uimasem päev, kuid tegelikult jõudsime kõik ära teha, mida plaanisime. Järelikult olid näituste emotsioonid, jagatud imetlus, tohutu hea energia ja ilus ilm nii inspireerivad, et millestki ilma ei tahtnud jääda.

Sammume aga edasi uute näituste poole!

Ühest näituse paigast teise liikumas. Näpu otsas oli aga Ian Berry raamatuga paberkott :)

Peale Gabrielle Paquini näitust kõndisime ümber paari nurga ja avastasime end teatri eest. Teatrisaal oli istmetest tühjaks tehtud ja sinna olid üles pandud teisaldatavad seinapaneelid koos valgustitega. Põhisaalis olev näitus Piece by Piece, our life with quilts oli välja pandud Mary Kovali poolt. Tema kogu lapitekkidest on võrratu ja selgelt näha, et Mary on 40 aastat lapitekkidega tegelenud - ta on kangadisainer, lapitekkide müüja, koguja ja hindaja. Näitusel olid tekid aastatest 1750, 1840 jne. Kui mõelda, et esimene õmblusmasin leiutati alles 1790 ja tänapäevasema tehnoloogiaga õmblusmasinad alles 1850 kandis ning koduõmblejateni jõudsid masinad alles 1860ndatel (ja siis olid ka need enamasti liiga kallid, et igaüks neid osta võiks), siis need tekid on pea kõik käsitsi õmmeldud piste piste haaval. 

Kes tahab rohkem Mary Kovali kollektsiooni näha, siis siin (link) on üks postitus samalt näituselt ja Google annab päris palju infot.

Triangle Pieced Quilt
Berks County, Pennsylvania 1870

"Charm Quilt" Mary Kovali kollektsioonist

Mary Kovali kollektsioon

"Bars" ~1750 New England, USA

"Center Medallion" Suurbritannia ~1780-1840

Mary Kovali kollektsioon

"Pickel Dish Quilt" Columbus, Ohio, USA ~1920

"Fleur de Lis Quilt" Lancaster County, Pennsylvania, USA 1860

"Ocean Waves Quilt" Indiana, Pennsylvania, USA
~1920

Teatrist üle tee asus järgmine näitus - Quilt National '15 :The Best of Contemporary Quilts Collection B. Nagu nimigi ütleb, oli tegu modernsete ja kaasaegsete tööde näitusega. Korra oli plaan see näitus täitsa vahele jätta (sest müügiala oli kohe seal ligidal ja rahakotis raha sügeles), kuid mul on hea meel, et see käidud ja nähtud sai. 


"Central Park west winter VIII" Linda Levin USA 2013

"Entropy" Kathleen Loomis, USA 2014

Detail "Entropy" K.Loomise tööst

"Movements #71" Yasuko Saito, USA 2014

Tepingud ja kangajupid lähemalt ka näha

"Crumbling" Janet Windsor, Jaapan, 2014

Seejärel soetasin endale veel ühe raamatu messi müügialalt, haarasime oma kompsud kaenlasse ja lippasime auto juurde tagasi. Plaan oli sõita Liépvresse, et ära vaadata Romana Černá ja Hildegard Mülleri näitus järjekordses kirikus. Meie õnn, et see kirik oli suur ja töid mahtus sinna piisavalt! 

Paremal Romana, vasakul Hildegardi tööd.

Kohe kirikusse sisenedes nägime paremal pool Romana Černá töid ja teda ennast seal istumas. Ma kappasin otsejoones ta laua juurde, ostsin temalt raamatu ja palusin autogrammi. Me olime Trip to the end of the World näitusel juba ühte tema tööd näinud ning ma pidin ikka ütlema, et see oli täiesti võrratu!

Romana Černá autogrammi saamas :)

Romana Černá kasutab oma lapimaalide tegemiseks nii palju erinevaid võimalusi: väljalõiked, sisselõiked, nii rebitud äärtega aplikatsioonid kui ilusad puhtad servad, erinevad kangatekstuurid, koetüübid, lisaks pitsid, nahad jms. Kõik selle ta veel värvib üle, põletab või kuumutab ja seob tepingutega. Kui nii palju erinevaid tehnikaid kasutada, ei saagi ükski töö tulla üheplaaniline või igav. Tema töid võib vaadata kaugelt või lähedalt - ikka on millegi üle imestada. Oh, kui vaid oskaks kümnendikkugi sellest, mida tema! 

Romana Černá "Raindrop"

Fragment Romana Černá "Raindrop" tööst
Romana Černá "Wild Coast"

Fragment Romana Černá "Wild coast" tööst

Romana Černá "Snake"

Fragment Romana Černá "Snake" tööst

Romana Černá "Burnt place"

Romana Černá "Alley"

Romana Černá "Pond"

Romana Černá "Sea voyager"

Romana Černá "Sea voyager" tööst fragment

Romana Černá "Frosted"

Fragment Romana Černá "Frosted"tööst

Romana Černá "Blauer portugeiser" (paremal) ja "Boxed wine" vasakul

Romana Černá "Champagne" (vasakul) ja "Green Veltliner" (paremal)

Kui me olime tema töödele ringi peale teinud, läksin ma uuesti Romana Černá juurde ja palusin teda endaga pildile. Ta hea meelega tuli ka :)  

Romana Černá ja siis mina säramas koos raamatuga :)

Teisel pool seinas asus aga Hildegard Mülleri näitus, kelle tööd mind samuti positiivselt üllatasid. Tema tööd olid enamasti lõuendile tõmmatud ja see pani mul mõtterattad tööle - ma olen tükk aega tahtnud mingit ägedat seinamaali (lapimaali) teha aga mulle ei ole meele järgi olnud need lokkivad servad või see, et ilma tugevduseta tööd kipuvad seinal lainetama jääma. Kui aga töö valmis teha ja lõuendile tõmmata, siis kaob mitu muret :) 

Hildegard Müller "Volcano"

Hildegard Müller

Hildegard Müller "Poetry"

Hildegard Müller "At the birch grove"

Hildegard Müller "Poppies in the fields"

Fragment Hildegard Müller "Poppies in the fields" tööst

Peale seda fantastilist näitust kappasime autosse ning kihutasime oma koju. Ees oli ootamas veinikeldri külastus ja veinide degusteerimine (meile tasuta). 

Üks omanikest selgitas, kuidas veini valmistatakse. Me kõrval on paarisaja aasta vanused veinivaadid.

Degusteerimas - neljas läheb käiku.
Õhtu lõppes meil oma köögis mõnusalt jutustades ja head veini mekkides. Juustu oli ka ;) Võrratu päev!

26 September 2017

23rd European Patchwork Meeting - IV osa ja minu narmastega õlakott

Mõtlesin, et kirjutan teisest päevast (ehk reedest) üldisemalt ning näitan mõned fotod näitustest aga sel päeval me jõudsime tõsiselt palju - näitus, lapipilte õmblev pagar, imeilus linnake, näitus, näitus, kohtumine Ian Berryga, ahhetamine tema tööde ees, veel imelisi näitusi, mõnus kebab, messi müügiala külastamine, veel näitusi, sõit teise linna ja Romana Cerna näituse vaatamine ja sõit meie koju ja veini degusteerimine. Ei mahu kohe kuidagi see päev ainult ühte postitusse ära :)

Seega ma kirjutan teise päeva ennelõunal vaadatud näitustest ja jätan õhtupooliku koos Romana Cerna tööde ja veini degusteerimisega järgmiseks korraks :)

Peale mõnusat hommikusööki meie kodus ühise suure söögilaua taga asusime teele. Esimesel päeval nähtu järgi teadsime, et teise päeva veedame suuremalt jaolt just lapimessi põhilinnas Sainte-Marie-aux-Mines'es. Seal oli kõige rohkem näitusi ja seal asus müügiala, kuhu me kõik veel minna tahtsime.

Enne, kui me oma autoga liikuma saime, pidime mööda laskma mõned vanaaegsed autod. Kui jäime viimamarjapõldu pildistama, läks neid veel meist mööda. Õnnelik autojuht paistab tahavaatepeeglist. Päev võis alata!

Alustasime käike Val Holmesi näituse Woman and Flowers vaatamisega. Tegu oli pigem maalitud ja tepitud töödega kui lapitööga. See oli näitus, kus mind kõnetas vaid üks ainuke töö. Krista aga leidis sealt väga palju inspiratsiooni ja mul on nii hea meel, et me selle siiski läbi käisime! Kunstnik oli nii tore ja soe, ma tean, et mõni lahkus sealt autogrammiga raamatuga ;) Fotosid ette näidata ei saa, sest see näitus oli ainuke, kus pildistamine täielikult keelatud.

Küll aga sai seal fuajees ühed vahvad seelikud pildile püütud. Mina muudkui ahhetasin, et vaat kui äge grupp naisi, kõigil lapiseelikud seljas, Merike aga tegi kiirelt klõpsu :) Neid oli rohkem kui pildil paistab ja mõelge kui lahedad nad üheskoos välja nägid!

Seelikud ja sääred. Järgmiseks messiks teeme endale ka?

Näituse paiga ukse juures kasvasid ilusad puud ja põõsad ning oli paras hetk mu õlakott ära pildistada. Ma tahtsin juba ammu heledat narmastega kotti ning kuna ma ei leidnud heledast nahast narmaid, tuli töösse loovalt suhtuda. Käiku läksid valged ja hallid narmad (Karnaluksist ostetud), lukud, Hiinamaalt tellitud needid ja saigi üks mahukas õlakott valmis. Kanda tuleb seda ilmselt järgmisel suvel :)



Kott ja nööpidest kaelaehe on mu enda tehtud.

Ilus suur õis oli ka :) Kükitades ei jäänud mu pea taha heledat tausta, mille sisse mu juuksed ära kadusid :D

Järgmiseks sõitsime linnakese teise otsa ja natuke aega parkimiskohta otsides leidsime selle ühe pagariäri ligidalt. Alguses jalutasime hooga mööda, kuid viimasel hetkel märkasime vaateaknal lapitöid. Agar pagar kutsus meid kohe ärisse sisse ning näitas veelgi ägedamaid töid, mis ta ise õmmelnud oli. Meie kiituse peale teatas pagar, et tal nüüd suurest õnnest ja uhkusest hakkab nina kasvama :) Kas ma mainisin, et pagar oli meesterahvas? ;)

Need on päris poldid ja mutrid seal akvaariumi ümber. Ikka täitsa päris!

Tundub, et neil on ka lund :)

Uhke tööde autor koos sügisese metsaga


Järgmisena lippasime pagariärist pärit maiustusi süües Espace des Tisserands'i ja sealsetest emotsioonidest ma juba kirjutasin. Õnneks oli sealt järgmisele näitusele jälle jalutada ja nii sai pea vähe selgemaks.


Ilm oli ka täitsa ilus jalutamiseks

Mulle nii meeldis, et näitused olid üle linna laiali puistatud ja iga koha külastuse järel sai korraks silmi puhata, hinge tõmmata, muljetada (ja uskuge mind, me muljetasime ka näituste ajal, iga päev varahommikust hilisõhtuni) ja kõndimine aitas emotsioonidel settida. Palju näitustest asusid kirikutes, teised spetsiaalsetes messikeskustes. Samas linnakeses toimuvad ju suured kristallide ja mineraalide messid, seega neil vastavad ruumid kõik olemas.


Me järgmine külastatud näitus Collection Privée du Carrefour Européen du Patchwork oligi kirikus Eglise de la Madeleine. See oli üks viimaseid näitusi, mida teadvustati, sest kirikut oli alles hiljuti renoveeritud ja ju siis ei teatud, kas õigeks ajaks tööd valmis saavad. Näitus koosnes eelnevate aastate konkursite võidutöödest ja ma tegelikult lootsin, et see on suurem. Aga pärleid (nii sõna otseses kui kaudses mõttes) leidus sealgi. Lisaks on kirikute hõng kuidagi rahustav - inimene on ikka nii väike oma igapäevamuredega.

Tööd rippusid enamasti seinte ääres, kuhu olid pandud vaheseinad nende üles riputamiseks. Mõnes kirikus (nagu siin) ei olnud valgustus nii hea, mõnes oli parem.


"Dramatization of Memory" Kim Hye Sook - 2013 aasta Grad Prix võitja

Pühapilt ei kuulunud kollektsiooni aga kirik sai seda koos teiste töödega eksponeerida. 

"Nigeria" Hilde van Schaardenburg - selles töös oli hunnikus kristalle (pärleid), mis kohapeal helikisid igasse suunda. Imeilus töö!


Sammud seadsid meid ühest kirikust teise. Näitus Les Maisons oli välja pandud The Association Val patch'i poolt. Teemaks kodud ja vist muinasjutud (mulle meenutasid need esmajoones Onu Remuse juttude tegelasi). See väike kirik oli erinevaid töid täis pandud lausa. 

Näitus Les Maisons, väljapanek Val Patch'i (seltsi) poolt

Näitus Les Maisons, väljapanek Val Patch'i (seltsi) poolt

Näitus Les Maisons, väljapanek Val Patch'i (seltsi) poolt

Näitus Les Maisons, väljapanek Val Patch'i (seltsi) poolt

Üks näitus, mida ma kangesti näha tahtsin, oli amishite oma. Väidetavalt on (osa) amisheid pärit just sealtkandist, kus lapitöömessi korraldatakse. Seetõttu on iga aasta olnud ka nende väljapanek. Nende tööd on väga puhtad, tagasihoidlikud ja samas tõeliselt massiivsed ja jõulised. Tööde juures olid hinnad ka aga meil selliseid summasid kaasas polnud. Ma ei usu, et need oleksid ülehinnatud, lihtsalt töö maht on tohutu suur. Nii palju kui neid ligidalt vaadata saime, oli näha ainult käsitsi tepitud ja õmmeldud pisteid. Näituse nimeks Amish quilts: The Art of Thrift ja väljapaneku eest hoolitses Jacques Legeret. 

Lisaks olid samas kirikus üleval "õhutamiseks" lapitekid Pennsylvania osariigist. Isegi lapitekid pesunööril on õiges mõõdus, lihtsalt 12 korda väiksemad. Need lapitekid ja väikse näituse pani välja Gabriele Heinz, HEIDEHAUS DESIGN'ist.





Need väiksed olid NII armsad!

Tekk voodil keris end üles ja alt tuli nähtavale teine tekk.

Punase ja valgega teki hinnaks oli märgitud 1200€. Selle teki suurus oli 210x210 cm.

Järgmine kunstnik oli oma töödega terve kiriku vallutanud. Tal on selleks ka kuhjaga põhjust, sest tööd on väga omapärased, samas ükski neist ei muutunud igavaks. Näituseks oli DESIGN & GRAPHISMES ja kunstnikuks Gabrielle Paquin. Mulle see stiil väga meeldis ja tahaks isegi midagi taolist järgi proovida :)


Gabrielle Paquin

Gabrielle Paquin

Gabrielle Paquin

Gabrielle Paquin

Gabrielle Paquin

Gabrielle Paquin

Gabrielle Paquin

Gabrielle Paquin

Aeg muudkui lendas, kõht läks tühjaks. Süüa saime kebabis ning pärast kosutavat lõunat vaatasime näitusi muudkui edasi. Samuti sai uuesti messi müügialal käidud. 

Siin ainult üks väike osa välitelkidest. Lisaks nendele olid veel sisehallides ka müügiboksid...

Järgmises postituses tegusast reedest edasi!