19 June 2018

Tagasihoidlikult edev kott

Mul on uus kott! Õmblesin nii masinal kui käsitsi, tikkisin ja imetlesin. Viimast vist isegi liiga palju, sest aega võttis selle tegemine. Kogu loo jutustamiseks tuleb suunduda talvepäeva, mil õnn mu õuele sadas... Mitte lumi, vaid mööblikanganäidised! Nimelt sain kõne armsalt inimeselt, haarasin noorema lapse kaenlasse ja sõitsin kohale - selleks, et auto pagasnik otsast otsani kanganäidiseid täis laduda :)

Õnneks (vahel ma mõtlen ka kahjuks) ei jäänud kõik need mulle endale. Ahnus on suur küll, aga mul hakkas kahju nendest teisest kahest kangahoolikust :D Igal juhul jagasin selle rõõmuhunniku kolmeks ja nüüd jõudsin enda hunnikust ehk 1/30 õmblemiseni :D Kott ju selline keskmist sorti, mitte lõputult mahukas märss. 

Kaks alumist suurt tükki läksid esi- ja taguküljeks, teistest tulid luku äärde ribad ja kaunistuse ruudud.

Mõte kunstnahast kotte teha oli kohe, tahtsin lapitehnikat proovida aga ükski idee polnud päris SEE. Pinterestis jäi silma üks nahatükkide ja (vist) pärlitega kaunistamisviis, mida ma nüüd koti peal omamoodi kasutasin. Erinevaid naharibasid oli ju palju ja osad nii peened, et väga muuks ei sobi. Pärleid on mul ka varasemast ohtralt alles, nii hea tunne oli need käiku lasta.

Lõigun ribasid ruutudeks - "massitöö"

Õnneks pärlite ja kunstnahatükkidega kaunistamist sai teha laste piltide joonistamise, söögitegemise ja muu kodumajanduse kõrvalt. Ladusin aga kõik jupid karbikaane sisse ja vedasin mööda elamist endaga kaasas. 

Ettevalmistused tehtud, nüüd tuleb need kõik kotile õmmelda.

Kunstnaha sujuvamaks õmblemiseks ostsin Karnaluksist teflontalla. See libiseb tunduvalt paremini edasi kui need metallist tallad, mis muudkui kinni võtsid, kui pealt poolt õmmelda üritasin. 

Pahupoolel polnud mingit muret, kuid luku ümbert teppimisel metalltald hästi edasi ei liikunud. Siis tuli meelde, et ostsin ju teflontalla!

Koti voodriks õmblesin õmblusmasinatega kanga - mulle nii meeldib!

Koti sang on metallkett, mille lülide vahele on põimitud nahariba. Sanga ostsin koos kotiga Humanast  4€ eest :) Seda ridiküli oleks saanud kanda küll, aga sellises värvitoonis polnud päris minu maitse ja mõned kohad olid koledaks kulunud. Ma lõikasin koti lahti ja sain endale uue tarvis lõike. Jupikese koti küljest lõikasin aga tükkideks ja õmblesin selle samuti koos pärlitega uue koti peale - siis on sang sobib kokku uue kotiga. 

Humanast pärit kott - sellist ma otsisingi oma koti jaoks!

Tikkimistöö edenedes kadus järsku motivatsioon - kas nii ikka sobib ja äkki on liiga edev? Äkki hakkab hõõruma või jääb igale poole kinni? Eks nüüd, kui kott valmis, tuleb lihtsalt kasutada ja jälgida, mida edaspidi teisiti tegema peaks.

Tikkimistöö vaikselt edeneb.

Lõpuks õmblesin viimased pärlid ja kunstnahatükid kotile ning ühendasin voodri ja pealse. Koti ülemine äär muutus sangade aasade juurest nii paksuks, et ma masina alla seda enam panna ei julgenud. Seega tuli ülevalt äär hoopis käsitsi teppida. Algul mulle see mõte üldse ei meeldinud aga hiljem mere ääres enda kätetööd pildistades ei häirinud enam midagi. 

Mu jalanõud sobivad ideaalselt selle kotiga kokku :)

Jupp jupi haaval, ruut ruudu järgi.

Mis ma järgmise kotiga teisiti teeks? Esiteks teeks umbes 5 cm laiema ja mõned sentimeetrid kaotaks sügavusest. Teiseks õmbleks eraldi kotipõhja osa. Kolmandaks leiaks viisi, kuidas ka küljeõmblused maha teppida või need üldse ära jätta. Neljandaks - uue koti kaunistan kindlasti teistmoodi, sest kahte samasugust pole ju mõtet teha. Viiendaks on ka tõenäoliselt midagi, aga see enam ei tule meelde.

Praeguse kotiga olen tegelikult väga rahul ja sellest saab mulle suveks hea seltsiline. Mahutab veepudeli, rahakoti, pisikese esmaabikoti, taskurätikud ja muud pudi-padi, mida ma alati kaasas kannan. Emade värk ju! Samas on piisavalt väike, et ka ilma lasteta välja minnes kaasa haarata. 

Koti sees on ühel küljel lukuga tasku ja teisel küljel kaks lahtist taskut asjade paremaks organiseerimiseks. Välimisse lukuga taskusse saab panna kõik kiiresti vajatavad esemed.

Isegi randa sobib! ;)

22 May 2018

Valmistun jälle suveks - särgid

Ükspäev riidekapis sorides avastasin, et särgid on kõik tuhmiks jäänud ja polegi nagu midagi selga panna. Muidugi polnud! Viimati õmblesin endale mõned särgid eelmisel suvel ja neid on nüüdseks omajagu kantud ja pestud. Tuligi väike värskendus ette võtta. Kolm tükki on valmis, mõned on välja lõigatud ja igasugu ideid põnevamate särkide jaoks on pea täis.

Õmblustoa grupis on praegu jääkide kasutamise koosõmblemine käimas ja ma tahtsin enda jäägikasti ka tühjemaks saada. Igal särgil on oma jumaldatud kangajupp - esimese puhul on selleks tumepunane kangas, mida oligi vaid särgi ülemise osa jagu; teise puhul on see kortsukangas (mida õmmelda ma üldse ei jumaldanud), kolmanda puhul kunagi saadud imeline neerumustriline tükk (millest jäi ainult riba järgi).

Lõige Ottobrest, varem juba läbi õmmeldud, seekord jätsin varrukad ära lihtsalt.
See kortsuriie tegi trikke ja ma pole üldse rahul tulemusega. Aga palaval suvepäeval mänguväljakule minemiseks on hea küll :)
Sinisekirjut kangatükki ongi liiga kaua silitatud - nüüd saab seljas mind rõõmustada.

Lisaks tühjendasin ma millalgi kangakappi ka - õmblesin tekikoti :) Nüüd aga uute õmbluste kallale!

150x200cm tekikott tegi kangakappi ruumi juurde.


01 May 2018

Kaks musta kardigani

Veebruaris õmblesin ühele kallile inimesele kingituseks kardigani. Küsisin enne mõõdud ja siis valisin ilusti mõõtudele vastava suuruse. Tulemuseks oli tegelikult umbes kaks numbrit suurem kardigan, mille materjal ei aidanud asjale kaasa. Nimelt kasutasin ühelt soodusmüügilt ostetud mõnusat ja pehmet puuvillasegust kangast, mis aga lõputult venib ja venib... Lubasin siis uue ja väiksema õmmelda, esimese vasika jätsin endale - sobis nagu selga küll.

Esimene eksinud vasikas :)

Nüüdseks on seesama kardigan juba vähemalt kolm korda pesus käinud ja mulle lootusetult suur. Tundub, et see kangas muudkui kasvab ja kasvab. Sellist kogemust polegi varem olnud... Materjali on veel alles aga järgmise asja sellest lõikan vist kohe alguses mitu numbrit väiksema :D

Inimene õpib kogu elu :) Ma siis õppisin, et mõni kangas võib lõputult suuremaks venida

Uue katse jaoks täpsemate mõõtude ja soovidega varustatult asusin õmblema. Valisin materjaliks puuvillase interlock trikotaaži, mis niimoodi ei veninud. See on küll natuke jäigem aga minu õnneks istus uus kardigan selga ilusti ja lubati kandma ka hakata :) 

Kanda saaks nii vööta kui vööga :)

Õppetunnid aga järgmised:
* endale ju valin tihtipeale väiksema lõike kui mõõtude järgi oleks, teistele tuleb samamoodi teha
* igaks juhuks tuleb lõige ka üle mõõta
* arvesta, et esimene läheb aia taha (loe: saan endale kui mõõdud klapivad) ja teine on hea :)

Lisaks väiksemale numbrile, on uus kardigan ka lühem.

Ilusat maikuud!

18 April 2018

Vanast lemmikpluusist uuele särtsu

Mul oli kunagi Bergamost ostetud pluus (või kampsun, kuidas nüüd õigem olekski), mis peale mitut pesu mulle lühikeseks ja kitsaks jäi. Eks ikka pluusis oli viga, mitte minus. Pluusi materjal aga mulle väga meeldis ning ma kohe mitte kuidagi ei raatsinud seda Uuskasutuskeskusesse saata. Mälestused reisist ja ilus tekstiil lausa nõudsid, et ma seda kuidagi endale õmmeldavas pluusis uuesti kasutaks.

Pluus enne katki lõikamist


Leidsin kangaste kuhjast tavalise tumesininse trikotaaži ja see sobis ideaalselt kokku siniste triipudega - viimastest inspiratsiooni saanuna tulidki suured triibud mu pluusi kaunistama. Piisavalt pikkade ribade puudumisel on vahepeal ka tühjad kohad. Ma olen jällegi nii rahul oma idee ja teostusega :P

Üldvaade - 6 riba teevad ikka asja ägedaks.

Ribad on kanga peale õmmeldud ja ääred on kõik lahti ja karvased - annab nii laheda efekti.

Natuke jäi seda heledat pluusi veel alles, mul juba mõtted töötavad, et kuhu ma ülejäänud ribad tööle rakendan. Järgmisena võiks mõne kardigani õmmelda, ühed kardinad on töös, mitu projekti ootel ja UFOdest ei hakka üldse kirjutama. Tore on tagasi õmbluslainel olla!

17 April 2018

Teine pluus ja lõikeraskused

Leidsin hiljuti oma ühele murele hea lahenduse. Nimelt lõike järgi kangast detaile välja lõigates polnud midagi head sinna paberi peale raskuseks panna. Kasutasin küll oma lapitehnika suuri joonlaudu, aga neid pidi alati siia-sinna liigutama, tihti olid need hoopis kuskil teiste asjade all või üldse liiga suured. Proovi ise lühikese varruka lõike peale 60 cm pikkust joonlauda paigutada :) Siis aga nägin kuskil pilti, kus olid suured metallist seibid kanga peale paigutatud ja need hoidsid kõik asjad ilusti paigal.

Selleks, et ehituspoest need meeles oleks ära osta, läks veel umbes pool aastat aega ja lõpuks võtsin eraldi käigu just nende seibide nimel ette. Seibide servad on aga teravad ja sakilised ning oleks kangast niite välja tõmbama hakanud. Haarasin oma heegelnõelad, mõnusalt roosad puuvillased lõngad ning heegeldasin seibidele kuued selga ja sabad külge. Nii mõnus oli nendega töötada! Piisavalt rasked, piisavalt suured, sabadest saab hästi kinni haarata ja tänu erksale roosale värvile paistavad need kangaste vahelt ka välja :)

Üks "lilleke" ülejäänud lihtsalt sabadega.

Väiksemad kettad said kahe kaupa kokku heegeldatud, et need ikka piisavalt rasked oleks.

Praeguseks on need juba kolme töö juures abiks olnud ja ma olen ikka väga rahul enda nutikusega. Viimasel pildil olev pluusi esitükk sai kokku õmmeldud aga selliseks pluusiks:

Õlgadel on sätendavate ruutudega trikotaaž, mida mul ongi vaid väikesed tükid.
 
Pluusi kangas on tõenäoliselt osaliselt polüester, osa midagi vähe looduslikumat (arvatavasti puuvill). Ma arvan, et see on Minervacraftsi lehelt tellitud ja tegelikku värvi on väga raske pildile püüda - minu silm näeb seda peaaegu bordoopunasena, pildil aga pigem pruun. Lõige miskit vana, mida kordades juba õmmeldud. Tegelikult vajaks siit-sealt parandamist aga plaan on hoopis endale enda baaslõige konstrueerida. Aga kui nii kiirelt on vaja midagi selga, siis konstrueerimisele seekord aega ei kulutanud. 
 
Pildil ei läigi, muidu aga küll :P

15 April 2018

Vana järgi uus pluus

Sellel aastal õmmeldud asjade pilte vaadates avastasin, et polegi nagu midagi endale teinud. Kuidas siis nii saab! Muidugi üks hetk on tunne, et mitte midagi pole selga panna!

Tegin siis oma Design Your Wardrobe mapi lahti ja otsisin välja projekti, mis lähimate sündmuste jaoks sobiks - plaanis oli midagi sellist (link). Päris õiget lõiget mul koheselt võtta polnud, kuid kapis leidus poest ostetud sarnane pluus, mis üleni topiline ja kandmiskõlbmatu. Lõin sellele käärid sisse ja saingi omale lõike. Uuele pluusile said peale vanalt pluusilt maha lõigatud pitsiribad kah :)

Mustad kandid on ka jäägikastist.

Materjaliks valisin selle tohutult keerdu hoidva (vist villaseguse) silmuskoelise kanga, siis poleks kahju olnud kui asi välja ei tule. Pluus hoiab natuke keerdu ja süüdi on selles kangas - nüüd on lihtsalt hea teada, et lõige toimib ja järgmine kord kasutan kvaliteetsemat materjali. Pealegi sai see keerdus kangas enam-vähem otsa lõpuks.

Teine asi, mille üle ma üliõnnelik olin, on mu "uus" overlokk. Tegelikult on ikka sama vana masin, lihtsalt viisin selle südatalvel hooldusesse. Marevikus (http://www.marevik.ee/) teritati noad, puhastati seest, õlitati ja tehti veel mingeid imetrikke, sest masin on PAREM kui uus! Isegi siis, kui ma selle ostsin, ei töötanud mu overlokk nii vaikselt ja vibratsioonivabalt! Oleks ma seda teadnud, käinuks ma juba ammu seda hooldamas Valdo juures! :)

Ilm soosis pildistamist ka :) Üldse ei olnud külm.

Pluus on end juba täiesti õigustanud, eile viisin selle Vanalinna, edaspidi teenib mind igapäevaselt :) Suures õmblustuhinas ja masina üle rõõmustades õmblesin teise ka. Seda näitan ka varsti!

03 March 2018

Köögitoolide uued katted

Kui me aastaid, vist lausa kaheksa, tagasi oma uude koju kolisime, elasid siin ees ühed köögitoolid. Mulle kohe üldse ei istunud nende toolide katted - tumesinised ja kuidagi kurvad. Mõtlesin, et lähimal ajal tuleb need ära vahetada millegi parema vastu.

Kui suurem poiss kasvas ja ise söömist harjutas, sai pidevalt katteid pestud ja lapiga puhtamaks nühitud, kuid katteid vahetada polnud mõtet. Kui üks õppis piisavalt viisakalt sööma, tuli juba järgmine väike lagastaja ja ikka polnud mõtet vahetada.

Nüüd, kui suuremad mehed käisid isa-poja reisil, võtsin asja kätte ja mõtlesin teha neile toreda üllatuse. Üllatus see tõesti sai - poiss tuli koju, nühkis toolikatet (arvas, et mingi rätik sinna peale pandud) ja siis küsis, et kas ma olen uued toolid ostnud :)

Enne ja pärast.

Katete vahetamine oli tegelikult oodatust tülikam - klambrilööja streikis iga natukese aja tagant ning pehmenduseks olnud poroloon oli välja veninud ja tahtis äärte peal väga muhklikuks jääda. Andsin oma parima. Eks näeb, mitu aastat need nüüd vastu peavad :)

Uued, ilusad ja puhtad! Täitsa kevadine tunne tuleb neid vaadates :)


19 February 2018

Hommikumantel

Õmblesin ühele kallile inimesele hommikumantli. Tema soov oli saada soe, pikk ja mugav hommikumantel, mida külmades koridorides liikumisel peale tõmmata. Valisin kangaks fliisi, kapuutsi ja hõlmade äärtesse õmblesin voodriks puuvillase trikotaaži (aitäh, Merike! :) ). Taskud ja vöö said samuti trikotaažist, minu meelest on niimoodi palju ägedam kui ainult fliisist tehtud mantlid.
 
Lähemalt vaade
 
Algne lõige on pärit Ottobre 5/2015 ajakirjast pika kampsunina. Ma tegin hõlmad laiemaks, et ülekäiku rohkem oleks, ja mantlit pikemaks. Alguses tegin lausa liiga palju pikemaks - oleks mööda maad lohisenud... 
 
Vitselpael ääres, et õmblusi peita. Tripp ka riputamiseks.

Fliisi õmblemine on muidugi paras katsumus. Ma pole siiani väga sellega kokku puutunud ja olin täitsa üllatunud, et mu oskused niimoodi logisesid. Igal juhul sai kõvasti õpitud (ei tasu triikrauaga sellele läheneda) ja kui peaksin järgmise hommikumantli õmblema, siis see tuleb juba tunduvalt parem :)

Ma loodan, et uus omanik tunneb rõõmu ja sooja seda kandes! :)

13 February 2018

FB grupi Õmblustuba koosõmblemine ja sellest inspireeritud linik

Selle aasta alguses kuulutasime FB Õmblustoa grupis välja taaskasutusteemalise projekti nimega Lugudega loodud. See koosõmblemine kestab märtsikuu lõpuni ja koosneb kahest kategooriast: 
1. rõivad ja aksessuaarid ning 
2. kodutekstiilid ja mänguasjad.

Me koosõmblemise mõte ongi pöörata rohkem tähelepanu taaskasutusele ja selle kõikidele võimalustele. Üks asi on võtta ette suur tükk kangast ja siis midagi valmis õmmelda, teine asi on võtta ette (vana) triiksärk, kardinad, kampsun või seelik (või need kõik!) ja siis midagi uut nendest luua. Piiratud koguse materjaliga töötamine, eelneva kuju muutmine ja näiteks varasemate õmbluste ära kasutamine paneb mõtlemise teistmoodi tööle! 

Meie koosõmblemise projekti pilt koos sponsorite logodega.

Me koosõmblemise reeglid on lihtsad:

1. Lae foto valminud tööst õigesse kausta: kodutekstiilid või rõivad. Lisa juurde kirjeldus, millised materjale taaskasutasid ja kuidas.
2. Kommentaari lisa foto materjalist enne õmblema asumist.
3. Kõikides töödes peab vähemalt pool materjalist (50%) olema taaskasutus.
4. Tööd peavad olema õmmeldud vahemikus 1.01-31.03.2018.
5. Iga osaleja võib lisada kuni 5 tööd mõlemasse kategooriasse (kokku 10 tööd).
6. Ole aus!

Kui ma eelmine aasta sponsoritega läbirääkimisi pidasin, siis oli nii hea meel tõdeda, et Sõbralt Sõbrale kauplused kohe suurima heameelega nõus olid ja pakkusid lausa suuremat kingitust kui lootsime. Ma ise külastan ka nende poode tihti ja mul on nii südantsoojendav näha, et nad teevad oma tööd hingega! 

Me koosõmblemise toetajate hulka kuuluvad veel:
  • REaD raamatupood - täiesti fantastiline kauplus ja meeskond jällegi, kes loetud raamatutele uued lugejad leiavad!
  • Karnaluks - sest isegi taaskasutades võib mõni lukk, nööp või sutike kangast puudu jääda - kõik vajaliku leiab sealt
  • FB grupp Meriinovillane kangas - sest kes ei tahaks end imemõnusasse pehmesse meriinosse mähkida - eriti praegu lume ja külmaga.
Kahe kategooria peale kokku on meil auhinnafond lausa 110€! Ma olen nii tänulik kõikidele sponsoritele!

Projekti vedamisest innustust saanuna kaevasin oma kangakapist välja ühed linikud, mis kunagi teiseringipoest leidsin. Kolm ilusa ääremustriga linikut, mis aga suuruse poolest mulle koju kuhugi hästi ei sobinud. Lisaks oli suure liniku peal keskel ka paar plekki, mis pesus kaduda ei tahtnud. 

Enne pilt linikutest - kasutusse läksid vaid kolm keskmist. Sinise-halli triibulisest said aga köögirätikud ja tumesinine linik ootab veel oma õmblusjärjekorda

Mulle on Prantsusmaa lapitöömessilt kummitama jäänud Paula Nadelsterni kaleidoskoobid ja ma kuna ma midagi sarnast pole varem teinud, otsustasin millegi lihtsaga alustada. Nende linikute ääremuster kõnetas ja seega said nendest sellised lapiplokid. 

Samasuguse ääremustri erinev paigutus :)

Seitsmest lapiplokist koos raamidega sai täpselt parajas suuruses liniku mu köögi aknalauale. Ma olen sinna juba hiiglama pikka aega plaaninud linikut õmmelda, nüüd sai mitu head asja ühes - taaskasutus, uus tehnika minu jaoks, linik kööki ja palju õmblusrõõmu! 

Äärtesse said nõukaaegsest sissekootud lillemustriga kangast raamid, äärtesse diagonaalkant ja taguseks läks jupp vana kardinat.
Linik peaaegu täies ilus! Vaat, kuidas väiksed linikud oma uut elu nüüd elavad ja mind päevast päeva rõõmustavad :)
Lisaks kaks kööki sobivat käterätikut - see materjal tundub linane olevat ja seega ma loodan, et rätikud jäävad mind pikalt teenima :)

Tule osale ka meie FB grupi Õmblustuba koosõmblemises!

08 February 2018

Pükstest ja flatlock õmblusest

Esiteks pükstest. Õmblesin kummalegi poisile paari - ühele tudupüksid (suuremad), teisele dressipüksid. Täpselt nii nagu vajadus oli. Viimased Lego kanga tükid said sinna peale ära paigutatud ja mingid kitsad ribad läksid ainult prügikasti. Teised kangad tulid ka jääkide kastist, saigi viimast natuke tühjemaks. Peaks niimoodi mõned särgid ka tegema, saaks ruumi juurde. Lõiked Ottobrest omaloominguga - taskuid tegelikult pole. Ega siis magamise ajaks midagi tasku pisteta!

Isetu ja kaudselt isekas õmblemine :)

Tegelikult aga tahtsin kirjutada oma overloki kasutusvõimalustest - ma nagu teadsin ja nagu ei teadnud ka, et pea iga overlokiga saab flatlock ehk vist lameõmblust teha. Igal juhul üks õhtu istusin Youtube lehe taha, leidsin sobiva video (link) ja seejärel hakkasin oma overlokiga katsetama. 

Flatlock ühelt ja teiselt poolt.


Flatlock ehk lameõmblus on ilma noata (nuga tuleb alla keerata) kolme niidiga tehtav õmblus overlokil, mis väga hästi venib. Ühel pool jäävad niidid risti-rästi ja teisel pool tekib nagu redel. Sõltuvalt esemest võib mõlemat poolt pealmisel poolel kasutada. Minu masinal töötas asi kõige paremini nii:
  • lasin noa alla (osadel masinatel tõstetakse üles hoopis), et see kangast ei lõikaks
  • võtsin maha parempoolse nõela niidi
  • keerasin niidipinged vastavalt: vasakpoolse nõela niidipinge 0, alumised niidid mõlemad 7
  • voltisin kanga õigesti, paigutasin selle niimoodi talla alla, et natuke jääks niidid nagu ripakile õmmeldes ja asusin katsetama
  • kui õmblus sai tehtud, tõmbasin volditud kanga lahti ja venitasin need niidid ühel poolel pikaks. Niimoodi jäi ainult õmbluse keskele väike volditud triip (pruuni kanga pildilt ka näha natuke), mis aga üldse ei sega.

Niidipinged 0, 7, 7 :)

Kangas volditud nii :) Kirjeldada nagu küll ei oska

Niimoodi lameõmblusega tegin ümber abikaasale õmmeldud särgi allääre (sest topeltnõelaga tehtud õmblus ei veni nii palju ja tal oli see juba katki tõmmatud). Nüüd ei ole miskit probleemi, et õmblus ei veni :D Kõikidel järgmistel asjadel, mis peavad hästi venima, kasutan ka kindlasti seda õmblust! Ma olen nii rahul, et asja käsile võtsin ja selgeks sain. Loodan, et teile ka abiks!

01 February 2018

Enesekindlaks värvide abil - raamatutvustuse 2. osa

Värvide osas sain selgeks, et ma olen heledamatel päevadel Hele ja jahe tüüpi, tumedamatel päevadel Pehme ja jahe tüüpi. Ehk kui juukseid vähe tumedamaks hakkan värvima, saan lisada tumedamaid ja sügavamaid toone ka oma rõivaste hulka ja ei pea plassiks muutumist kartma. Aga päris musta värvi ikka üleni kanda ei ole mõtet...

Järgmine osa raamatust algab nii hea lausega: 

Suurus ei loe, kuju loeb.

Tegelikult nii ongi. Naised on loodud kumerustega :) Lihtsalt vastavalt oma kõige kumeramatele kohtadele tuleb rõivaid valida, et need ei sisse ei sooniks ja rõhutaks just seda, mida soovid välja näidata.

Nagu ma juba varasematest kehakuju analüüsimistest tean, siis ma ei sobitu ühegi kindla tüübi alla. Täpselt sama tuli ka selle raamatuga välja - Liivakella jaoks on mul tagumik liiga suur, Kolmnurga jaoks õlad liiga laiad, Ristküliku jaoks liiga väljajoonistuv talje, Ümara jaoks liiga tugevad jalad jne. Kõige rohkem peaks ma soovitusi jälgima Küllusliku Liivakella ja Kolmnurga jaoks.

Külluslik kolmnurkne liivakell võiks ju olla :)

Ma võiks enda riietumisel silmas pidada järgmist:
  • kannan taljes rõivaid - need muudavad mu büsti kauniks ja toovad istmiku ja puusad esile
  • väldin rõivaid, mis kaotavad taljejoone - nii annan endale näiliselt kaalu juurde
  • rõivad ei tohiks mind kokku pressida, need peaks järgima mu kehakuju
  • vältima peaks raskeid või paindumatuid materjale.
 Materjalidest võiksin valida:
  • kudumid (peened kudumid)
  • vabalt langevad
  • kaalult ja tekstuurilt kerged või keskmised
  • stretškangad
Mustritest võiksin:
  • eelistada voogavaid: täppe, lilli, vanaaegseid ornamente
  • pigem vältida geomeetrilisi mustreid, mis mu kehakumerusi ei kaunistaks
Rõivastest peaksin vältima:
  • sirgeid seelikuid
  • sirgeid tuunikaid
  • lotendavaid spordirõivaid
  • mehelikke (kaherealisi) jakke
  • liiga palju rõivaid üksteise peal
Mu ideaalses garderoobis võiksid olla need esemed:
  • sallkraega kehakuju järgiv jakk
  • hõlmikpluusid
  • A-lõikeline seelik
  • hõlmikkleit
  • kehakuju järgiv (vööga) kleit
  • Üherealine kehakuju järgiv mantel
"Enesekindlaks värvide abil" raamatu järgmistelt lehekülgedel leiab soovitusi erinevate lõigetega rõivaesemete jaoks - millised jätaks parema mulje ja mida tasub silmas pidada. Neid pilte ja kirjeldusi vaadates tuli mulle kohe silme ette pilt mu enda minikollektsioonist, mida plaanin õmmelda. Selle raamatu abil saan suurepäraselt oma kollektsiooni enda kehatüübile vastavaks timmida!
 
Erinevad lõiked, erinevad rõivad - mis kellelegi hästi sobib?
 
 
Proportsioonidele on pühendatud paar lehekülge ja antud ka häid näpunäiteid, kuidas enda proportsioone hinnata. Ma liigitan end enesekindlalt taskaalustatud proportsioonide alla, sest mul pole väga pikki jalgu ega väga pikka keha. Samas on hea mängida pluusi ja kleitide-seelikute pikkusega - millises kohas peaksid need täpselt lõppema, et luua tasakaalus tervik?
 
Oma kasvu järgi olen ma samuti ideaalne (tegelikult on raamatus kirjas, et kõik on ideaalsed ja õnneseened). Ma peaksin kandma aksessuaare, mis on tasakaalus minu suurusega (ei liiga väikesed ega ülisuured - kusjuures ma olen alati tundnud end ebamugavalt nende väikeste kettide otsas olevate peopesa suuruste kottidega..). Mustritest võiksin valida keskmise suurusega (jällegi instinktiivselt olen eelistanud pisikesi mustreid vältida). Võiksin valida mõne statement-eseme - muljetavaldava rõivaeseme või tähelepanuväärse aksessuaari oma garderoobi. 
 
Kuidas end visuaalselt pikemaks või hoopis lühemaks muuta?
 
Järgmisena on antud nõu, kuidas värvid ja rõivad kombineerida. Näiteks ühte värvi (või sarnastesse) riietumine kogu pikkuses annab pikkust juurde, kahe tugevalt erineva värvi kasutamine ülaosas ja alaosas (näiteks roheline pluus ja sinine seelik) vähendavad pikkust näiliselt. Samuti vähendab visuaalselt pikkust kontrastse vöö kandmine.

Heledam rõivas tõmbab endale alati tähelepanu ja seetõttu ei tasuks seda kanda seal, kuhu sa tähelepanu koondumist ei tahaks. Ma peaks vältima tumeda pluusi + heleda seeliku kombinatsiooni, sest siis paistaks mu tagumik üüratu. Samas hele pluus + hele seelik kombinatsioon sellist efekti ei tekita.

Üks väga hea kuldreegel riietumisel on: 

Ära kunagi luba rõivaesemel lõppeda sinu keha kõige laiemas punktis! 


Mu teine lemmikosa raamatus oli stiiliküsimustik. Tegin ennustuse ka enne kui küsimustikku täitma asusin. Pakkusin mõttes, et vastus tuleb klassikaline... Tegin testi, lugesin vastused kokku ja minu isiksuse stiilitüüp tuli - klassikaline :D Tihedalt klassikalise tüübi järgi oli naturaalne.
 
 
Ma olen tegelikult vist naturaalne klassik :P
 
Minu lemmikuks lauseks klassikalise tüübi kirjelduse juures oli: ... sulle ei meeldi, kui su juuksur ära kolib. Tõesti ei meeldi!

Ma olen üdini klassikaline kui välja jätta see, et mu garderoob on ametlik. Mulle meeldib olla elegantselt ja hästi rõivastatud, mulle meeldib mu tavapärane meik (enamus päevi tähendab see meigivaba nägu), mu soeng on olnud samasugune või sarnane juba aastaid ja mul on teatud lemmikud rõivastes ja poodide hulgas. 
 
Mu stiili tunnused on
  • ajatu 
  • ma ei kanna julgeid värvikombinatsioone
  • mu "ametlikum" riietus on tark ja tagashoidlik, elavamad mustrid ja värvid on vaid näiteks sallidel
  • kannan klassikalisi musti teksaseid (raamatu järgi ei peaks ma üldse teksaseid kandma, ma aga olen mugav ja eelistan klassikalist sirge lõikega musta teksat, millel pole tikandeid ega kulinaid küljes)
  • ma ei järgi moodi
Oma stiili edasi arendamiseks:
  • kombineerima olemasolevaid esemeid, et luua erinevaid muljeid
  • lisama värvilisi pluuse
  • leidma lemmikud ehted, millega pidulikke riietusi ilmestada
Naturaalse stiili osalise esindajana saan siia lisada, et 
  • tähtis on mugavus
  • eelistan vaba aja rõivastust 
  • mulle ei meeldi ülekuhjatud välimus
  • eelistatuim on pikad püksid ja madalad kingad
Naturaalsetele antavate nõuannete hulgast jätan meelde, et eheteks võiks valida naturaalsed materjalid nagu puu, nahk ja merekarbid; soeng võiks olla lihtsalt hooldatav; pika õlarihmaga kott on minu jaoks parim.

Natuke oli minus ka linnadaami ja endale panin kõrva taha šoppamas käies (või endale õmmeldes) valida rõivad, mis sobiks olemasolevatega kokku :) Seda võiksid kõik stiilitüübid tegelikult järgida.
 
Ma väga loodan, et sellise soenguga mind küll kunagi ei näeks :P
 

Edasi tuli raamatus näokuju analüüs (ümar), silmade ja huulte kujule vastavad meigisoovitused ja siis eraldi aksessuaaride osa. Tore oli lugeda, et mu lemmikuteks olevad käekotid ongi mu kehatüübi ja ka stiiliga kokkusobivad. 

Raamatu lõpus oli oma garderoobi korrastamiseks nõuanded, šoppamiseks nõuanded (tee nimekiri, mida täpselt vajad), nipid ja nõuanded hea ametliku ja vaba aja garderoobi koostamiseks. Mulle väga meeldis veel tuleviku planeerimise osa - garderoob peaks vastama sellele, kui palju aega sa veedad erinevaid asju tehes. Näiteks kui oled 50% ajast tööl, siis peakski pool garderoobist olema ametlik riietus. Mina olen enamik ajast praegu lastega/sohver/õpetaja/koristaja/kokk ja kõik muud emaks olemise võlud ja seetõttu saan oma riietuses vaba olla. Pigem peaksin rõhku panema nendele hetkedele, kus peaksin esinduslik välja nägema :) 

Igal juhul on see väga asjalik raamat, õppisin palju uut ja palju vana sai ka meelde tuletatud. Ma tahaks seda nüüd endale ka riiulisse, panin juba ostusoovi mõnda gruppi üles. Järgmisena võiks aga näidata mõnda oma tööd jälle - midagi on ikka valmis ka saanud suure lugemise kõrvalt.

30 January 2018

Enesekindlaks värvide abil - raamatututvustus ja minu värvid selle järgi (1. osa)

Viimasel ajal on mulle üha enam kätte sattunud erinevaid stiili-, värvideõpetuse ja moekunstnike raamatuid. Hea on näha, et eesti keelde ikka on nii mõndagi tõlgitud ja kõike ei pea inglise keeles lugema. Tänu sellele tulin ideele tutvustada oma blogis neid, mida olen lugenud ja millest uut õppinud. Esimese raamatuna võtsin ette "Enesekindlaks värvide abil", mille on kirjutanud Veronique Henderson ja Pat Henshaw. Ilusti 11 aastat tagasi eesti keelde tõlgitud ja hoolimata fotodel kantavate rõivaste tegumoe aegumisest ja nüüdseks natuke naljakaks muutumisest on raamat siiski väga hea oma värvide valimise, rõivaste lõigete sobitamise kehakujuga ja erinevate näpunäidete poolest.

Ma jõudsin selle raamatuni tänu meie väiksele lapiseltskonnale, kellega koos plaanisime oma värve analüüsida. Oma värvide all mõtlen siis neid, mis me näonaha, juuste värvi ja ka isiksusega kokku sobiks ja mis meid surnust elusaks teeks. Nagu me avastasime, siis üks meist lööb mustas särama nagu oleks ta veetnud imelise puhkuse kuskil palmi all ja läbi teinud kõik spa-protseduurid ja teine endale musta jakki selga tõmmates võib kohe kirstu pikali visata, sest nahatoon muutub kaameks nagu surnul. Kahjuks ma kuulun sinna viimaste hulka.

Need värvid pidid täitsa minu värvid olema. Olen nõus! :)

Väga äge oli erinevaid salle näo alla sättides vaadata, kuidas nahatoon muutus tervemaks või kuidas järsku lõid välja kõik kortsud, mille olemasolu polnud enne märganud. Veelgi toredam oli see, et me kokkutulekul selliseid katseid tehes olime kõik ühel meelel - kui ikka värv sobis inimesele, ahhetasime koos nagu ühest suust. Ise peegli ees katsetades jääb ikka tagasisidest puudu, nüüd said ehk kõik kinnitust juurde ja leidsid värve, mille kandmise peale varem ehk mõelnudki polnud.

"Enesekindlaks värvide abil" koosneb päris mitmest osast ja kui raamat otsast-otsani läbi töötada, saab kogu oma välimuse luua üheks täiuslikuks tervikuks. Mulle nii meeldib, et peale värvide osa vaadatakse üle ka stiil, kehakujule sobivad rõivad, näokuju, meik, soeng, aksessuaarid ja kõik muud pisiasjad välimuses, et moodustuks ühtne terviklahendus pealaest jalatallani :)

Veebruari inspiratsioonileht sai täidetud nippide ja nõuannetega sellest raamatust.


Aeg muutuda all on test ja vastavalt sellele soovitatakse kohti, millele eriti tähelepanu pöörata. Ma peaks eriti tähelepanu pöörama oma soengule, meigile, garderoobi kokkusobitamisele ja muidugi - värvitüübile.

Tõesti - aeg muutuda on käes! Õnneks iga sellise raamatu uurimisega, enesepeegelduse ja uute teadmistega ma muutungi aina paremaks :)

Ma alustasin oma värvitüübi leidmisest. Raamatus on kirjeldatud Munselli süsteemi järgi värvide teooriat ja tänu sellele muutus isegi juuksuri värvisüsteem mulle selgemaks. Lisaks on eraldi kirjeldatud erinevate värvide mõju riietuses. Mulle näiteks meeldiks kanda musta, mis selle teose järgi jätab mulje võimust, üleni musta riietudes võib aga jääda mulje fantaasia puudumisest. Must aga pole mulle väga sobilik värv ja seetõttu peaksin kandma rõivastega koos aksessuaare näo lähedal (ehted, sallid), mis on mulle sobivas toonis. Lisaks tasuks mul musta asemel tinahalli, helehalli või jäise halli poole vaadata. Samuti meeldib mulle nii sinist kui ka lillat kanda ja need peaks olema loogika, mõistuse, loomingulisuse ning tundlikkuse värvid. Väga hästi sobivad mu isiksusega kokku. Natuke roosat leidub ka mu garderoobis (eriti soojal hooajal) ja see peaks teistele jätma mulje õrnusest, empaatiast ja tooma minus esile naiselikkuse. Mis mul sellegi vastu olla saab! Järelikult võiks ka talvisesse garderoobi tumesinise kõrvale roosat lisada.


Nii ilus on end Claudia Schifferiga võrrelda.

Minu enda eksperimendid ja koos naistega katsetamise tulemusel sai määratud, et mu põhiline värvitüüp on hele. Kes ma muu oma sinakas-hallide silmade, blondide juuste, kahvatute ripsmete ja päikese käes kergelt põleva nahaga ikka olla saan? Mu iseloomulik koloriit on hele ja ma ei tohiks kunagi kanda kahte tumedat värvi koos kanda, sest ma ise "kaon" nende taha ära. Näo lähedal peaksin kandma heledamaid või keskmise sügavusega värve. Minu "mustaks värviks" võiks olla kivihall või tinahall. Soovitatud on ka tammetõrupruuni ja kakaopruuni aga need ei kuulu minu isiklike lemmikute hulka.

Heleda värvipalett. Kõik värvid peale roheliste ja kollase mulle täitsa meeldivad ja tunduvad õiged.

Heleda värvipalett ongi täpselt see - hele! Ideaalne kõikide suviste riiete puhul aga talvel tahaks küll vähe tumedamaid värve näha. Ju siis tuleb rohkem lihtsalt heledaid pluuse-kampsuneid oma talvisesse garderoobi lisada, et ma iga sügis-talv ka terve jume säilitaks.


Minu hinnangul on mu alatüübiks jahe. Mu nahk on pigem roosakas kui kuldne, mu silmadel on pigem kahvatu ja udune ilme kui särav ja samblaroheline on täielikus ebakõlas mu nahaga. Jahe alatüübi värvidel on sinine alatoon. Ma peaks vältima sooje, tugeva kollase alatooniga varjundeid ja värve. Meikimissoovitusi vaadates tõdesin kohe, et ma olen kunagi juhuslikult valinud täpselt õige huulepulga tooni - merekarbikarva roosa. See on ka läbi aja ainuke huulepulk olnud, mida kasutan; nii kahju, et nüüdseks see peaaegu otsas. Silmapliiatsiteks peaks ma kasutama hoopis graniithalli, ametüsti või tumesinist. Viimane toon mul täitsa on ja pean tõdeda, et see tõepoolest sobib paremini kui tavapärane must.

Juuste värvimisega on varasemalt olnud pettumus - mul polnud üht kindlat juuksurit ja kui ma käisin erinevate juures, siis värviti mu juuksed liiga sooja tooniga blondiks. Nüüd, kui mul on mitmeid aastaid olnud ainult kaks erinevat ja väga head juuksurit, leidsime ühise koostööna, et mu juuksevärvi hulka tuleb halli segada. Vastasel juhul olengi nagu kullerkupp, mis aga on totaalses konfliktis mu näonahaga. Praegu aga töötame mu juuksuriga selle nimel, et täiesti heleblondist vähe tumedamaks saada.

Nagu ka pildilt näha, siis musta riietatuna kaob hele värvitüüp täitsa ära.

Raamat annab ka rõivaste kombineerimise soovitusi soojadeks ilmadeks ja külmadeks ilmadeks, viimaste puhul on tume jakk kokku sobitatud heleda pluusiga. Tegelikult väga hea lahendus ja ma ilmselgelt pean seda rohkem enda garderoobis rakendama hakkama.

Sirvides edasi neid värvitüüpe avastasin, et ma natuke pehme värvitüübi alla. Pehme värvipaletis on päris palju hele ja jahe värvitüübi värve ning osad sügavamad toonid lisaks. Kui ma oma päris blondi pea tumedamaks värvin, võin kindlasti mõned tumedamad toonid juurde võtta ja ei pea muretsema riiete taha kadumise üle.


Pehme ja jahe värvitüüp, mis nagu ka võiks mulle sobida. Eriti kui juuksevärvi vähe tumedamaks muuta.

Ainult, et pehme ja jahe tüübi tumedamaid värve kandes peaksin ka oma meiki vähe tumedamaks tegema, et tumedamate toonide taha nägu ära ei kaoks. Selle värvitüübi esindaja võiks ka musta värvi vältida. Kui aga nii väga musta on vaja kanda, siis võiks valida tekstuuritud kanga, mis pehmendab musta, ja valida sellised lõiked, et must ei jääks otse näo alla (v-kaelus).


Minu värvid said sellega selgeks. Järgmises postituses kirjutan raamatust edasi - teemadeks on kehakuju, stiil, rõivaste detailid ja lõiked, näokuju jne. Ma leidsin nii palju põnevat, mida tahaks jagada ja endalegi kirja panna, sest hetkel veel on mu raamat raamatukogust laenutatud. Kel aga see kodus seismas on ja kasutust ei leia - palun võtke ühendust! Ma hea meelega kodustaks ühe sellise õpetliku teose ära! :)