01 August 2018

Kuues osa juulikuu õmblusmaaniast: maikad ja seelik

Enne, kui saan juulikuu maikasid näidata, pean lagedale tooma hoopis ühe jupitatud triibulise maika. Mul on hunnik triibulisi kangajuppe ja Õmblustoa grupi eelmine projekt pani mindki õmblema - juppidest särgiks. Tänu Õmblusmamslile leidsin enda masinalt ka selle ideaalse piste üles ja lasin kangajupid lihtsalt kokku, siis lõikasin lõike järgi esitüki välja ja oligi peaaegu särk valmis. Kangad siis puuvillased, seljatükiks minervacraftsist tellitud viskoostrikotaaž. Kandid soonikust, mis Studio Liv lehelt pärit.

Jumaldatud jupid said maikaks :)

Eelmine särk sobib väga hästi mu interlock trikotaažist seelikuga, mis õmmeldud Burda 8677 järgi. Kuigi ega seal palju enam algsest lõikest järgi ole - passet lühendasin, seelikuosa kahandasin ja taskud õmblesin lisaks. Selline mõnus lihtne selga visata ja sobib tõenäoliselt ka talvel kanda. Kangas tõenäoliselt ostetud Aiko kanga soodusmüügilt, aga ma väga kindel enam pole :) Igal juhul on see mõlemalt poolt ühesugune ja koostiseks tõenäoliselt viskoos koos polüestriga.

Tasku ääred kanditud diagonaalkandiga, vööpael Karnaluksist. Peaks sinna mingid pärlimummud ainult otsadesse leidma :)

Alguses tundus, et ükski särk selle seelikuga ei sobi, ja seetõttu sai kaks maikat juurde õmmeldud. Kantisin neid seekord teistmoodi kui ma tavapäraselt teen. Nimelt voltisin kandi pooleks, kinnitasin pahemalt poolt overlokiga ja siis pöörasin paremale poole tagasi ja kinnitasin tavalise sirge õmblusega. Toimib ja endal oli huvitavam õmmelda :) 

Vahelduseks on tore niipidi kantida :)

Seelik koos maikaga.
Nüüd, neid kahte heledat maikat vaadates, mõtlesin välja, mis mind häirib. Ma tahaks sellele heledale taustale mingid mustrit peale! Tõenäoliselt kaevan oma värvid välja ja trükin või joonistan nendele särkidele midagi lisaks. Või siis kannan pikkasid kaelakeesid, mis särki vähe ilmestaksid. Maikade kangad ja kandid jällegi Studio Liv lehelt, need juba ammu kokku ostetud. Nii tore oli kangakuhja natukenegi väiksemaks saada, kuigi kappi need ikka kõik ära ei mahu.

Lõikeid enam ei teagi. Muudetud nii palju siit-sealt, et ei meenuta enam ühtegi :) Vastavalt kangale ja vajadusele.

Ühe särgi ja seeliku sain pildistamiseks selga ka. Ootasin, et päike pilve taha läheks ja sain pildi ka kätte. Ülejäänud särgid nõudsid ka pildile ja pesunöör oli täpselt sobivas kõrguses. Naeratus on spetsiaalselt Terjele ;)

Pikka kaelakeed on vaja nüüd - võibolla olekski hea selles palavuses hoopis natuke pärlitööd teha? ;)

29 July 2018

Purjekatega beebitekk

Juuli alguses vahetult enne oma suuremat õmblusmaaniat õmblesin valmis kaks beebitekki. Ühte praegu veel näidata ei saa, teine aga kaunistab mu blogi postitust küll. Ma polegi nii kaua aega lapitekke õmmelnud ja lausa lust oli neid kahte teha!

Rullis. Sedasi jääb hetkel kappi seisma ja omanikku ootama :)


Lapitekk on õmmeldud puuvillastest kangastest. Osa neist on varem oma elu elanud kardinana, osa on hoopis mingid õmblusjäägid. Igal juhul sobisid nad omavahel ideaalselt kokku ja üks mereline lapitekk saigi sündida. Kangakapp just tühjemaks ei jäänud, peaks veel paar(kümmend) tekki õmblema ;)

Kandi vahele õmblesin volditud kolmnurkasid - mulle nii meeldisid need seal.


Taolist ribadena kokkuõmmeldud tehnikat olen juba ammu tahtnud teha, sest ma pidevalt imetlen sarnases tehnikas õmmeldud Krista (ehk Õmblusmamsel - link tema blogile) lapitekke. Lõpuks ometi oli põhjust see ise järgi proovida. Nii tore! Ma usun, et püüan veel millalgi samas tehnikas tekke teha :)

Tagumisel poolel tulevad tepitud purjekad ja lained hästi nähtavale.

Kogu tekk on laineliselt läbi tepitud ja ääred on kanditud diagonaalkandiga (välja arvatud triibuline osa, sinist kanti "täpselt" ei jätkunud). Tekile annab õhulisust ja pehmust mahuline vatiin. Teki suuruseks 1x1m. 

Merele!

26 July 2018

Ikka juulikuu maania - kleit ja kardigan

... või jakk. Kuidas kellelegi paremini sobib. Mõlemad samast kangast, ainult jaki puhul tuli õlgadele halli juurde panna, sest muidu poleks tõesti välja tulnud. 

See hall osa jääb pildil eriti silmatorkav, tegelikkuses ei ole kontrast nii suur

Kangas on minu mäletamist mööda pärit Uuskasutuskeskusest. Mulle nii meeldib selle värvid ja muster, koostis ainult mitte nii väga. Samas midagi looduslikku seal sees peab ikka olema, sest see kangas hingab :) Jaki lõige on Ottobrest (2/2015) ja juba neljandat korda mul kasutuses. Üks on kodus pidevas kasutuses, ühe heledamaga käin pidevalt väljas kui vaja midagi õhemat peale visata ja kolmanda heledaga samuti. Nüüd siis neljas ka, juhuks kui teised kaks heledat peaks ka jääma ainult kodus kõlbulikuks. 

Seekord ainult Manni seljas, sest ma praegu vabatahtlikult küll endale kardigani õhukese suvekleidi peale ei aja :D

Kleit, nagu näha, on samast materjalist. Nüüd ma enam ei pea seda kangatükki ühest riiulist teise suruma ja mõtlema, et oh, millal tuleb aeg... Tuli aeg ja realiseerisin oma plaanid vähemalt selle kanga jaoks. See, kui palju mul veel teostamata plaanidega kangatükke kapis on, ei oma praegu tähtsust. 

Puuvillane soonik kantideks juhtus täpselt õiget värvi olema.

Kleidi lõige on Ottobre 5/2013 tuunika lõige pikendatuna. Praegu tundub, et see on kõige parem ja mulle sobivam lõige üldse - isegi seljal ei jää kangas väga voltima (muidu ikka nõgusa selja tõttu jääb vähem või rohkem). Õmblesin lõpetuseks sama lõike järgi ka kaks maikat, needki istuvad seljas suurepäraselt :) 

Kantisin seekord puuvillase soonikuga, mis tellitud Studio Liv Fabrics FB grupist, sellise värvide sobimise korral pole küsimustki! Alläär sai veniva pistega õmmeldud, sest viimasel ajal kipun ma ise oma särkide ja kleitide alläärte õmblusi katki tõmbama. 

Linna peale (mis ma luiskan, mänguväljakule ikka!) minekuks valmis :)

Ma olen iga õmmeldud eseme puhul nüüd proovinud ka seljas asju näidata, aga uskuge mind, see pole üldse lihtne! Esiteks on mul hetk vaba aega siis kui päike lagipähe paistab, tugevad varjud ja hiiglama palav on. Teiseks pole ma üldse rahul oma poseerimisoskusega. Ma teen vist iga kord 40-50 kaadrit ja lõpuks suudan kogu kupatusest 1-2 kõlbulikku pilti välja valida. Hea, kui sedagi. Ülaloleva foto saamiseks poseerisin kõigepealt värava vahel, teisel pool väravaid ja lõpuks vastu kõiki reegleid: vastu päikest. Seetõttu ka päikeselaik mu näo kohal. Homme pean julguse rinda võtma ja koduaiast välja lippama. Ärge siis kõva häälega naerma hakake, kui üks seisab keset tänavat kolmjala ees ja klõpsib endast pilte teha ;) 

Kuna ma kleidis tehtud "selfied" suutsin telefonist kustutada, peate leppima linnavaatega :) Kleit oli seljas. Ausõna :)

25 July 2018

Juulikuu õmblusmaania: kolmas osa, kaks kleiti

Ma kunagi õmblesin endale lillelise ülaosa ja tumesinise seelikuosaga kleidi - see osutus siiani tuvastamata põhjustel mu lemmikkleidiks ja nüüdseks on juba päris ära kantud. Tuli hakata mõtlema kleidist koopia tegemisele. Õnneks kappe koristades juhtus kätte üks maani must õhtukleit, mille dekoltee mulle ei meeldinud ja mis seljalt oli pea tagumikuni avatud. Kunagi sai selle kleidiga uus aasta vastu võetud, aga see oli ikka mitmeid aastaid ja kaks last tagasi :) Igal juhul oli kleit piisavalt pikk, et seda taaskasutada - lõikasin ülemise osa maha ja õmblesin omale meeldivast kangast uue. Seejärel viisin uue kleidi Mehhiko restorani sööma :) 

Kott piilub ka käe tagant. Mõnus õhtusöök oli :P

Lilleline ülaosa on siis jällegi viskoos-polüester-elastaan vms koostisega  trikookangast, must osa polüester. Ehk saab see nüüd uueks lemmikuks ja vana saab veidi puhkust.

Kleit kogu ilus. Jällegi tõden, et vöö on tingimata vajalik.

Teine kleit on samuti ühe pikaaegse lemmiku järgi õmmeldud. Ma poleks kunagi uskunudki, et üks esimesi õmblustöid mul siiani selga rändab. Aga igal suvel tõmban oma vana liblikatega kleidi muudkui kapist välja ja viskan selga. Eks see lihtsus ole põhiline. Lõige McCall's 6264 variant A, lihtsalt seekord ei pannud rinna alla kummikanalit. Kannan natuke kleiti ja kui tekib õige tunne, siis panen :)

Manni seljas koos pruuni nahkrihmaga.

Kleidikangas on tellitud jällegi Minervacrafts.com lehelt ja seekord puhas polüester. Lihtne reisidele kaasa visata, kotti suruda või ringi liikuda - ei kortsu, võib kuuma veega pesta ja kirju kangas ei lase plekkidel välja paista. Mõnikord kulub selline ka kappi ära. 

Peale hommikust rannaskäiku on nii mõnus pärast tekk murule visata ja ise sinna pikali heita.

Mida ma järgmisena pildistama asun? Kleiti, seelikut, maikasid, jakki või hoopis beebitekki? :) Korra juba mõtlesin, et ei jäägi enam midagi pildistamiseks, aga siis tegin kapiukse lahti. Asju küll veel näidata. Homseni!

24 July 2018

Juulikuu õmblusmaania (teine osa): neerumustriline kleidike

See oli ennemuistsel aal, kui kangaid tuli kaaluga... võiks alustada selle kleidi juttu. Nimelt suhteliselt värskelt Minervacraftsi lehte avastades tellisin sealt mitu-mitu pakki kangaid ja pea oli plaane täis. Enne, kui jõudsin midagi plaanidest teoks teha, tulid teised kangad peale... Nii need jäid. Trikotaaži õmmelda tundus lihtne, viskoosist mitteveniv kleidikangas aga hirmutas.

Õmblusmaania algus. Nüüdseks on mõlemad lillelised kleidiks saanud, tumesinisest seelik :)

Õnneks oma juulikuu õmblusmaania käigus olin ühe "rannakardina" valmis õmmelnud (varsti ehk näitan sedagi) ja teise kleidi õmblemine ei tundunud ületamatu. Valisin lõikeks ammu plaanitud kleidikese Burda 2/2009 ajakirjast (mudeli nr 121 või 122) ja tahtsin maani kleiti, kuid kangast jagus vaid põlvini pikkusele. 

Diagonaalsest riideribast kummikanali õmblemine.

Ma olen viimastel aastatel ainult trikotaažist rõivaid õmmelnud, nüüd oli uudne kogemus sitsikangaga töötada, mis veel kergelt libe ka oli. Lisaks oli täitsa põnev Burdas näpuga järge ajada ja kleiti kokku saada. Kleidi tegumood on iseenesest lihtne - kahest osast raglaanvarrukad, millel keskel lõhik; taljel kummikanal ja osaliselt kummiga kroogitud kaelus. Ei mingeid lukke ega haake. 

Kuumaks suvepäevaks ideaalne - viskooskangas on jahe, lõige on avar ja õlad ei põle ära :)

Kaeluse õmblemine oli muidugi omaette ooper - selleks hetkeks olin vist otsustanud, et tean täpselt, kuidas teha... Ütleme siis nii, et päris ikka ei teadnud. Õmblesin diagonaalkandi kaelusesse, kinnitasin selle täies mahus ära ja siis sain aru, et 10 ja 11 sentimeetri pikkuseid kummijuppe on väga raske täpselt õigesse kohta (õlgadele ja ette keskele) ajada. Harutamine pidi meistriks tegema ja nii ma siis harutasin. 

Mann oli seekord nõus pärlitega poseerima - kleit eest ja tagant.

Lõike ma ajasin millalgi eelmisel suvel Burdast maha, sest kindel plaan oli endale maxikleit õmmelda. Kui ma olin sellest kangast kleidi tükid välja lõiganud ja leppinud faktiga, et 2m kangast maani kleiti kuidagi ei saa, siis leidsin oma üüratutest kangakuhjadest ka selle kanga, mis algselt kasutusse pidi minema. Nüüd jääb aga see 4m kangast järgmist õmblusmaaniat ootama :D 

Üritasin elulõngaga poseerida, aga see tahtis pildilt plehku panna...

Õnneks lubab ilmateade juuli lõpuni kuumasid suveilmasid ja ma saan kleidi mõnuga sisse kanda hoolimata sellest, et tegu pole üldse minuliku kleidiga. Parem see kui mitte midagi ;)

Järgmiste õmblustöödeni!

Juulikuu õmblusmaania (esimene osa): kaks maikat ja jakk

Blogis on jupp aega vaikus olnud, kuid õmblusmasin on sel ajal hoogsalt töötanud. Jaanipäevast saati on mul olnud meeletu õmblustuhin. Mis on loomulikult suurepärane mu riidekapi jaoks - uusi särke, kleite ja jakke (kardigane) koguneb ja ehk ma ei pea järgmine kord välja minnes juukseid peast kitkuma. Tegelikult on kõik jällegi pigem igapäevased rõivad, aga asi seegi :) 

Väike hunnik tehtud töödest :) Siin päris palju puudu asju.

Nüüd, puhkusel olles, on hea oma töid järjest üles pildistama hakata ja siia blogisse jäädvustada. Esiteks täitsa tavaline maika, mille jaoks kasutasin Studio Liv Fabrics FB grupist tellitud nootidega kangast. Seljaosale sai tavaline must ja kantideks hall puuvillane trikotaaž. Ma tükk aega ajan taga head, hästi istuvat ja meelepärast maikalõiget, see kahjuks on natuke suur ja õlgadest lai. Kuumal päeval pole samas sel viga - jätab tuule jaoks ka ruumi :)

Pildistamise päeval küll pikki pükse jalga panna ei suutnud. Nii ägedalt soe ilm oli!

Maika seljas, tuli peale visata jakk, mille inspiratsiooni sain netis nähtud jaki pildilt. Mulle nii meeldib see kombinatsioon mustast, hallist ja erksasat roosast. Kangaks on ponte roma trikotaaž (viskoos, polüester ja elastaan), tellitud Minervacraftsi lehelt just selle projekti jaoks. Jaki lõige on Ottobre 5/2015 ajakirjast, väikeste muudatustega. Algselt oli plaanis kandiliste kraenurkadega jakk teha, kuid töö käigus tekkis hoopis sallkrae moodi äär ja ma olen sellega palju rohkem rahul. Kui nüüd sügisel jahedamaks läheb, on hea jakk teksade ja maika peale visata ning jalutada :)

Mann pidi igav poseerija olema aga vähemalt saab lähedalt ilusad pildid teha :)

Teine maika on jällegi Minervacrafts.com lehelt tellitud kangast. Mulle tohutult meeldib imeilus mustal taustal lilleline viskoostrikotaaž ja tõenäoliselt oli see sel hetkel ka allahinnatud. Lõige on Ottobre 5/2010 ajakirjast, jätsin lihtsalt varrukad ära. Seda maikat saab nii pidulikumal sündmusel kui ka argipäeval kasutada - oleneb, millega paari paned :) See paneb mõtlema, et võiks mõne pidulikuma musta seeliku endale õmmelda ja must pitsiline kardigan kuluks ka ära...


Nüüd siis ots lahti tehtud, ehk varsti näitan järgmisi töid oma õmmeldud hunnikust ;)

19 June 2018

Tagasihoidlikult edev kott

Mul on uus kott! Õmblesin nii masinal kui käsitsi, tikkisin ja imetlesin. Viimast vist isegi liiga palju, sest aega võttis selle tegemine. Kogu loo jutustamiseks tuleb suunduda talvepäeva, mil õnn mu õuele sadas... Mitte lumi, vaid mööblikanganäidised! Nimelt sain kõne armsalt inimeselt, haarasin noorema lapse kaenlasse ja sõitsin kohale - selleks, et auto pagasnik otsast otsani kanganäidiseid täis laduda :)

Õnneks (vahel ma mõtlen ka kahjuks) ei jäänud kõik need mulle endale. Ahnus on suur küll, aga mul hakkas kahju nendest teisest kahest kangahoolikust :D Igal juhul jagasin selle rõõmuhunniku kolmeks ja nüüd jõudsin enda hunnikust ehk 1/30 õmblemiseni :D Kott ju selline keskmist sorti, mitte lõputult mahukas märss. 

Kaks alumist suurt tükki läksid esi- ja taguküljeks, teistest tulid luku äärde ribad ja kaunistuse ruudud.

Mõte kunstnahast kotte teha oli kohe, tahtsin lapitehnikat proovida aga ükski idee polnud päris SEE. Pinterestis jäi silma üks nahatükkide ja (vist) pärlitega kaunistamisviis, mida ma nüüd koti peal omamoodi kasutasin. Erinevaid naharibasid oli ju palju ja osad nii peened, et väga muuks ei sobi. Pärleid on mul ka varasemast ohtralt alles, nii hea tunne oli need käiku lasta.

Lõigun ribasid ruutudeks - "massitöö"

Õnneks pärlite ja kunstnahatükkidega kaunistamist sai teha laste piltide joonistamise, söögitegemise ja muu kodumajanduse kõrvalt. Ladusin aga kõik jupid karbikaane sisse ja vedasin mööda elamist endaga kaasas. 

Ettevalmistused tehtud, nüüd tuleb need kõik kotile õmmelda.

Kunstnaha sujuvamaks õmblemiseks ostsin Karnaluksist teflontalla. See libiseb tunduvalt paremini edasi kui need metallist tallad, mis muudkui kinni võtsid, kui pealt poolt õmmelda üritasin. 

Pahupoolel polnud mingit muret, kuid luku ümbert teppimisel metalltald hästi edasi ei liikunud. Siis tuli meelde, et ostsin ju teflontalla!

Koti voodriks õmblesin õmblusmasinatega kanga - mulle nii meeldib!

Koti sang on metallkett, mille lülide vahele on põimitud nahariba. Sanga ostsin koos kotiga Humanast  4€ eest :) Seda ridiküli oleks saanud kanda küll, aga sellises värvitoonis polnud päris minu maitse ja mõned kohad olid koledaks kulunud. Ma lõikasin koti lahti ja sain endale uue tarvis lõike. Jupikese koti küljest lõikasin aga tükkideks ja õmblesin selle samuti koos pärlitega uue koti peale - siis on sang sobib kokku uue kotiga. 

Humanast pärit kott - sellist ma otsisingi oma koti jaoks!

Tikkimistöö edenedes kadus järsku motivatsioon - kas nii ikka sobib ja äkki on liiga edev? Äkki hakkab hõõruma või jääb igale poole kinni? Eks nüüd, kui kott valmis, tuleb lihtsalt kasutada ja jälgida, mida edaspidi teisiti tegema peaks.

Tikkimistöö vaikselt edeneb.

Lõpuks õmblesin viimased pärlid ja kunstnahatükid kotile ning ühendasin voodri ja pealse. Koti ülemine äär muutus sangade aasade juurest nii paksuks, et ma masina alla seda enam panna ei julgenud. Seega tuli ülevalt äär hoopis käsitsi teppida. Algul mulle see mõte üldse ei meeldinud aga hiljem mere ääres enda kätetööd pildistades ei häirinud enam midagi. 

Mu jalanõud sobivad ideaalselt selle kotiga kokku :)

Jupp jupi haaval, ruut ruudu järgi.

Mis ma järgmise kotiga teisiti teeks? Esiteks teeks umbes 5 cm laiema ja mõned sentimeetrid kaotaks sügavusest. Teiseks õmbleks eraldi kotipõhja osa. Kolmandaks leiaks viisi, kuidas ka küljeõmblused maha teppida või need üldse ära jätta. Neljandaks - uue koti kaunistan kindlasti teistmoodi, sest kahte samasugust pole ju mõtet teha. Viiendaks on ka tõenäoliselt midagi, aga see enam ei tule meelde.

Praeguse kotiga olen tegelikult väga rahul ja sellest saab mulle suveks hea seltsiline. Mahutab veepudeli, rahakoti, pisikese esmaabikoti, taskurätikud ja muud pudi-padi, mida ma alati kaasas kannan. Emade värk ju! Samas on piisavalt väike, et ka ilma lasteta välja minnes kaasa haarata. 

Koti sees on ühel küljel lukuga tasku ja teisel küljel kaks lahtist taskut asjade paremaks organiseerimiseks. Välimisse lukuga taskusse saab panna kõik kiiresti vajatavad esemed.

Isegi randa sobib! ;)

22 May 2018

Valmistun jälle suveks - särgid

Ükspäev riidekapis sorides avastasin, et särgid on kõik tuhmiks jäänud ja polegi nagu midagi selga panna. Muidugi polnud! Viimati õmblesin endale mõned särgid eelmisel suvel ja neid on nüüdseks omajagu kantud ja pestud. Tuligi väike värskendus ette võtta. Kolm tükki on valmis, mõned on välja lõigatud ja igasugu ideid põnevamate särkide jaoks on pea täis.

Õmblustoa grupis on praegu jääkide kasutamise koosõmblemine käimas ja ma tahtsin enda jäägikasti ka tühjemaks saada. Igal särgil on oma jumaldatud kangajupp - esimese puhul on selleks tumepunane kangas, mida oligi vaid särgi ülemise osa jagu; teise puhul on see kortsukangas (mida õmmelda ma üldse ei jumaldanud), kolmanda puhul kunagi saadud imeline neerumustriline tükk (millest jäi ainult riba järgi).

Lõige Ottobrest, varem juba läbi õmmeldud, seekord jätsin varrukad ära lihtsalt.
See kortsuriie tegi trikke ja ma pole üldse rahul tulemusega. Aga palaval suvepäeval mänguväljakule minemiseks on hea küll :)
Sinisekirjut kangatükki ongi liiga kaua silitatud - nüüd saab seljas mind rõõmustada.

Lisaks tühjendasin ma millalgi kangakappi ka - õmblesin tekikoti :) Nüüd aga uute õmbluste kallale!

150x200cm tekikott tegi kangakappi ruumi juurde.


01 May 2018

Kaks musta kardigani

Veebruaris õmblesin ühele kallile inimesele kingituseks kardigani. Küsisin enne mõõdud ja siis valisin ilusti mõõtudele vastava suuruse. Tulemuseks oli tegelikult umbes kaks numbrit suurem kardigan, mille materjal ei aidanud asjale kaasa. Nimelt kasutasin ühelt soodusmüügilt ostetud mõnusat ja pehmet puuvillasegust kangast, mis aga lõputult venib ja venib... Lubasin siis uue ja väiksema õmmelda, esimese vasika jätsin endale - sobis nagu selga küll.

Esimene eksinud vasikas :)

Nüüdseks on seesama kardigan juba vähemalt kolm korda pesus käinud ja mulle lootusetult suur. Tundub, et see kangas muudkui kasvab ja kasvab. Sellist kogemust polegi varem olnud... Materjali on veel alles aga järgmise asja sellest lõikan vist kohe alguses mitu numbrit väiksema :D

Inimene õpib kogu elu :) Ma siis õppisin, et mõni kangas võib lõputult suuremaks venida

Uue katse jaoks täpsemate mõõtude ja soovidega varustatult asusin õmblema. Valisin materjaliks puuvillase interlock trikotaaži, mis niimoodi ei veninud. See on küll natuke jäigem aga minu õnneks istus uus kardigan selga ilusti ja lubati kandma ka hakata :) 

Kanda saaks nii vööta kui vööga :)

Õppetunnid aga järgmised:
* endale ju valin tihtipeale väiksema lõike kui mõõtude järgi oleks, teistele tuleb samamoodi teha
* igaks juhuks tuleb lõige ka üle mõõta
* arvesta, et esimene läheb aia taha (loe: saan endale kui mõõdud klapivad) ja teine on hea :)

Lisaks väiksemale numbrile, on uus kardigan ka lühem.

Ilusat maikuud!

18 April 2018

Vanast lemmikpluusist uuele särtsu

Mul oli kunagi Bergamost ostetud pluus (või kampsun, kuidas nüüd õigem olekski), mis peale mitut pesu mulle lühikeseks ja kitsaks jäi. Eks ikka pluusis oli viga, mitte minus. Pluusi materjal aga mulle väga meeldis ning ma kohe mitte kuidagi ei raatsinud seda Uuskasutuskeskusesse saata. Mälestused reisist ja ilus tekstiil lausa nõudsid, et ma seda kuidagi endale õmmeldavas pluusis uuesti kasutaks.

Pluus enne katki lõikamist


Leidsin kangaste kuhjast tavalise tumesininse trikotaaži ja see sobis ideaalselt kokku siniste triipudega - viimastest inspiratsiooni saanuna tulidki suured triibud mu pluusi kaunistama. Piisavalt pikkade ribade puudumisel on vahepeal ka tühjad kohad. Ma olen jällegi nii rahul oma idee ja teostusega :P

Üldvaade - 6 riba teevad ikka asja ägedaks.

Ribad on kanga peale õmmeldud ja ääred on kõik lahti ja karvased - annab nii laheda efekti.

Natuke jäi seda heledat pluusi veel alles, mul juba mõtted töötavad, et kuhu ma ülejäänud ribad tööle rakendan. Järgmisena võiks mõne kardigani õmmelda, ühed kardinad on töös, mitu projekti ootel ja UFOdest ei hakka üldse kirjutama. Tore on tagasi õmbluslainel olla!