30 January 2018

Enesekindlaks värvide abil - raamatututvustus ja minu värvid selle järgi (1. osa)

Viimasel ajal on mulle üha enam kätte sattunud erinevaid stiili-, värvideõpetuse ja moekunstnike raamatuid. Hea on näha, et eesti keelde ikka on nii mõndagi tõlgitud ja kõike ei pea inglise keeles lugema. Tänu sellele tulin ideele tutvustada oma blogis neid, mida olen lugenud ja millest uut õppinud. Esimese raamatuna võtsin ette "Enesekindlaks värvide abil", mille on kirjutanud Veronique Henderson ja Pat Henshaw. Ilusti 11 aastat tagasi eesti keelde tõlgitud ja hoolimata fotodel kantavate rõivaste tegumoe aegumisest ja nüüdseks natuke naljakaks muutumisest on raamat siiski väga hea oma värvide valimise, rõivaste lõigete sobitamise kehakujuga ja erinevate näpunäidete poolest.

Ma jõudsin selle raamatuni tänu meie väiksele lapiseltskonnale, kellega koos plaanisime oma värve analüüsida. Oma värvide all mõtlen siis neid, mis me näonaha, juuste värvi ja ka isiksusega kokku sobiks ja mis meid surnust elusaks teeks. Nagu me avastasime, siis üks meist lööb mustas särama nagu oleks ta veetnud imelise puhkuse kuskil palmi all ja läbi teinud kõik spa-protseduurid ja teine endale musta jakki selga tõmmates võib kohe kirstu pikali visata, sest nahatoon muutub kaameks nagu surnul. Kahjuks ma kuulun sinna viimaste hulka.

Need värvid pidid täitsa minu värvid olema. Olen nõus! :)

Väga äge oli erinevaid salle näo alla sättides vaadata, kuidas nahatoon muutus tervemaks või kuidas järsku lõid välja kõik kortsud, mille olemasolu polnud enne märganud. Veelgi toredam oli see, et me kokkutulekul selliseid katseid tehes olime kõik ühel meelel - kui ikka värv sobis inimesele, ahhetasime koos nagu ühest suust. Ise peegli ees katsetades jääb ikka tagasisidest puudu, nüüd said ehk kõik kinnitust juurde ja leidsid värve, mille kandmise peale varem ehk mõelnudki polnud.

"Enesekindlaks värvide abil" koosneb päris mitmest osast ja kui raamat otsast-otsani läbi töötada, saab kogu oma välimuse luua üheks täiuslikuks tervikuks. Mulle nii meeldib, et peale värvide osa vaadatakse üle ka stiil, kehakujule sobivad rõivad, näokuju, meik, soeng, aksessuaarid ja kõik muud pisiasjad välimuses, et moodustuks ühtne terviklahendus pealaest jalatallani :)

Veebruari inspiratsioonileht sai täidetud nippide ja nõuannetega sellest raamatust.


Aeg muutuda all on test ja vastavalt sellele soovitatakse kohti, millele eriti tähelepanu pöörata. Ma peaks eriti tähelepanu pöörama oma soengule, meigile, garderoobi kokkusobitamisele ja muidugi - värvitüübile.

Tõesti - aeg muutuda on käes! Õnneks iga sellise raamatu uurimisega, enesepeegelduse ja uute teadmistega ma muutungi aina paremaks :)

Ma alustasin oma värvitüübi leidmisest. Raamatus on kirjeldatud Munselli süsteemi järgi värvide teooriat ja tänu sellele muutus isegi juuksuri värvisüsteem mulle selgemaks. Lisaks on eraldi kirjeldatud erinevate värvide mõju riietuses. Mulle näiteks meeldiks kanda musta, mis selle teose järgi jätab mulje võimust, üleni musta riietudes võib aga jääda mulje fantaasia puudumisest. Must aga pole mulle väga sobilik värv ja seetõttu peaksin kandma rõivastega koos aksessuaare näo lähedal (ehted, sallid), mis on mulle sobivas toonis. Lisaks tasuks mul musta asemel tinahalli, helehalli või jäise halli poole vaadata. Samuti meeldib mulle nii sinist kui ka lillat kanda ja need peaks olema loogika, mõistuse, loomingulisuse ning tundlikkuse värvid. Väga hästi sobivad mu isiksusega kokku. Natuke roosat leidub ka mu garderoobis (eriti soojal hooajal) ja see peaks teistele jätma mulje õrnusest, empaatiast ja tooma minus esile naiselikkuse. Mis mul sellegi vastu olla saab! Järelikult võiks ka talvisesse garderoobi tumesinise kõrvale roosat lisada.


Nii ilus on end Claudia Schifferiga võrrelda.

Minu enda eksperimendid ja koos naistega katsetamise tulemusel sai määratud, et mu põhiline värvitüüp on hele. Kes ma muu oma sinakas-hallide silmade, blondide juuste, kahvatute ripsmete ja päikese käes kergelt põleva nahaga ikka olla saan? Mu iseloomulik koloriit on hele ja ma ei tohiks kunagi kanda kahte tumedat värvi koos kanda, sest ma ise "kaon" nende taha ära. Näo lähedal peaksin kandma heledamaid või keskmise sügavusega värve. Minu "mustaks värviks" võiks olla kivihall või tinahall. Soovitatud on ka tammetõrupruuni ja kakaopruuni aga need ei kuulu minu isiklike lemmikute hulka.

Heleda värvipalett. Kõik värvid peale roheliste ja kollase mulle täitsa meeldivad ja tunduvad õiged.

Heleda värvipalett ongi täpselt see - hele! Ideaalne kõikide suviste riiete puhul aga talvel tahaks küll vähe tumedamaid värve näha. Ju siis tuleb rohkem lihtsalt heledaid pluuse-kampsuneid oma talvisesse garderoobi lisada, et ma iga sügis-talv ka terve jume säilitaks.


Minu hinnangul on mu alatüübiks jahe. Mu nahk on pigem roosakas kui kuldne, mu silmadel on pigem kahvatu ja udune ilme kui särav ja samblaroheline on täielikus ebakõlas mu nahaga. Jahe alatüübi värvidel on sinine alatoon. Ma peaks vältima sooje, tugeva kollase alatooniga varjundeid ja värve. Meikimissoovitusi vaadates tõdesin kohe, et ma olen kunagi juhuslikult valinud täpselt õige huulepulga tooni - merekarbikarva roosa. See on ka läbi aja ainuke huulepulk olnud, mida kasutan; nii kahju, et nüüdseks see peaaegu otsas. Silmapliiatsiteks peaks ma kasutama hoopis graniithalli, ametüsti või tumesinist. Viimane toon mul täitsa on ja pean tõdeda, et see tõepoolest sobib paremini kui tavapärane must.

Juuste värvimisega on varasemalt olnud pettumus - mul polnud üht kindlat juuksurit ja kui ma käisin erinevate juures, siis värviti mu juuksed liiga sooja tooniga blondiks. Nüüd, kui mul on mitmeid aastaid olnud ainult kaks erinevat ja väga head juuksurit, leidsime ühise koostööna, et mu juuksevärvi hulka tuleb halli segada. Vastasel juhul olengi nagu kullerkupp, mis aga on totaalses konfliktis mu näonahaga. Praegu aga töötame mu juuksuriga selle nimel, et täiesti heleblondist vähe tumedamaks saada.

Nagu ka pildilt näha, siis musta riietatuna kaob hele värvitüüp täitsa ära.

Raamat annab ka rõivaste kombineerimise soovitusi soojadeks ilmadeks ja külmadeks ilmadeks, viimaste puhul on tume jakk kokku sobitatud heleda pluusiga. Tegelikult väga hea lahendus ja ma ilmselgelt pean seda rohkem enda garderoobis rakendama hakkama.

Sirvides edasi neid värvitüüpe avastasin, et ma natuke pehme värvitüübi alla. Pehme värvipaletis on päris palju hele ja jahe värvitüübi värve ning osad sügavamad toonid lisaks. Kui ma oma päris blondi pea tumedamaks värvin, võin kindlasti mõned tumedamad toonid juurde võtta ja ei pea muretsema riiete taha kadumise üle.


Pehme ja jahe värvitüüp, mis nagu ka võiks mulle sobida. Eriti kui juuksevärvi vähe tumedamaks muuta.

Ainult, et pehme ja jahe tüübi tumedamaid värve kandes peaksin ka oma meiki vähe tumedamaks tegema, et tumedamate toonide taha nägu ära ei kaoks. Selle värvitüübi esindaja võiks ka musta värvi vältida. Kui aga nii väga musta on vaja kanda, siis võiks valida tekstuuritud kanga, mis pehmendab musta, ja valida sellised lõiked, et must ei jääks otse näo alla (v-kaelus).


Minu värvid said sellega selgeks. Järgmises postituses kirjutan raamatust edasi - teemadeks on kehakuju, stiil, rõivaste detailid ja lõiked, näokuju jne. Ma leidsin nii palju põnevat, mida tahaks jagada ja endalegi kirja panna, sest hetkel veel on mu raamat raamatukogust laenutatud. Kel aga see kodus seismas on ja kasutust ei leia - palun võtke ühendust! Ma hea meelega kodustaks ühe sellise õpetliku teose ära! :)

23 January 2018

Praktilisi õmblustöid

Jaanuari alguses tuli FB Õmblustoa gruppi teade, et Eesti Tekstiili poes on 30%-line allahindlus. Lisaks oli kirjas, et pood hakkab uksi sulgema. Mitte kuidagi ei tahtnud ma oma silmi uskuda ja mõelda sellele, et võibolla tõesti. Nimelt Eesti Tekstiil on üks imehea pood Kadaka tee ääres, kust alati võib leida sobivaid kangaid lapitekkide ja kodutekstiilide õmblemiseks. Kuidas siis nii, et panevad uksed kinni....

Igal juhul oli Õmblusmamsel täpselt sel päeval me lapimuttide kokkusaamisele tulemas ja sai seal oma rahad laiaks lüüa. Mina kahjuks tol päeval ET poodi ei jõudnud. Sain edasi elada lootuses, et ehk ikka kuskil mingi mööda rääkimine. Aga ei - paar päeva hiljem seadsin oma sammud kangapoodi ja kurvastasin kohe väga. Eesti Tekstiil läheb aprillist kinni ja pood oli üsnagi tühjaks müüdud. Ma siis andsin oma osa - nende imemõnusad puuvillased satiinid sobivad väga hästi voodipesuks. Ostsin siis 2.5m ühte, 2.5m teist ja ühe jupi mustrilist. Lisaks kaks jupikest valget, millel veidi kollakaga muster peal.

Kodus said kangad kohe pestud ja paigutatud õmblusnurgas nähtavale kohale kapi peal - kangakappi enam nagunii miskit juurde väga ei mahu ja need tuli kohe ära õmmelda. Üldse proovin ma edasi rohkem niipidi, et kui kangas koju tuleb, pean ma ka selle kiiremas korras ära õmblema.

Tänu tänasele produktiivsushoole said enamik ostetud kangastest õmmeldud! Kaks suurt voodilina (pesus oli 2.5m-st saanud u 2.35m) ja tekikott. Lisaks ühest minu kapi kangast kaks padjapüüri. Õmblusmamsel ütles, et viis eset päevas on suur saavutus. Seega vajasid need eraldi blogipostitust :)

2 padjapüüri, 2 lina, 1 tekikott :)

PS. Osa valgest läks padjapüürideks (ootavad uut produktiivset päeva) ja osa läks kappi. On ju vaja tasakaalustada seda, et sinine sealt välja tuli :D

Mu imeilus kangakapp peale koristusi. Tõmbasin oma aasta eesmärkidest ühe maha :)

12 January 2018

Õmbluskalender 2018

Ettevaatust! Tegu on tõeliselt pika ja põhjaliku postitusega :)

Nagu blogist juba ammuilma näha on, siis mulle hirmsasti meeldivad nimekirjad ja organiseeritud, planeeritud ja korrastatud asjad. Kui ma õmblustoa koristamisega ühele poole sain, oli peas ka kõik nagu rohkem korras. Hetkel veel teises toas segadus ja seetõttu ei saa oma 2018. aasta lubadustest ühtegi maha kriipsutada aga küll see varsti muutub.
Järjest rohkem ilusalt volditud kangaste riiuleid tuleb.

Igal juhul sedasi oma õmblusnodi korrastades on nii hea ka muid asju süsteemi panna. Mõtlesin, et mis mulle päevikut koostades vajalik on, mis järjekorras asjad peaks olema ja mida oluliseks pean. Miks üldse õmbluskalendri faili koostada ja siis see veel välja printida? Abikaasa arvas küll, et ma võiks parem oma Androidi äpi (uhh, mis sõna!) teha ja selle kallal nokitseda...

Sedasi oma mõtteid korrastades ja erinevaid planeerimisega seotud lehti uurides jäi mulle ette üks tore blogi Just a Girl and Her Blog, mis just kõikide asjade organiseerimisele keskendub. Mõnda aega tagasi kuulutas ta välja Planeerimispeo... Tegelikult tähendas see otseülekannet ja blogi põhiline kirjutaja selgitas oma süsteemi aasta eesmärkide seadmisel ja palus osalejatel selle käigus oma eesmärgid ja lubadused paika panna.

Abby Lawson - How to Crush Your Goals

Abby Lawsoni süsteem on mõnes mõttes väga lihtne - alustades suurest pildist lähed järjest väiksemate osadeni. Ehk et oma tulevikule mõeldes paned kõigepealt paika, kus tahad olla 5 aasta pärast (erinevates kategooriates: pere, kodu, finantsid, hobid, tervis, töö jne). Siis vaatad igas kategoorias, mida sa järgmise aasta jooksul pead eesmärgi saavutamiseks tegema. Edasi jagad oma aasta eesmärgid 12 kuu peale ära ja kui see ka tehtud, hakkad iga kuu alguses üle vaatama oma eesmärke. Tavaliselt selle koha peal jääb minul asi soiku ja iga kuu lõpus tõden, et pool või rohkemgi jäi tegemata. 
Selle lause ütles David Allen ja see on ju täitsa tõsi!

Nüüd Abby't kuulates mõistsin, et pean asjad ka nädalate ja päevade peale ära jagama. Lisaks iga päeva õhtul/hommikul üle vaatama, mis sel päeval kindlasti ära teha tuleks. Tegelikkuses see võtab koormat palju väiksemaks - ma ei pea KÕIKE ja KORRAGA jõudma, lihtsalt iga päev pean ära tegema selleks päevaks mõeldud osa. Samal teemal Õmblusmamsliga telefonis jutustades sain veelgi enam aru, et tähtis on just etapiviisiline kirjapanek, eriti kohe nende tööde puhul, mida nii väga teha ei tahakski (aga on vajalikud suurema töö osadena). 
Lõputuid nimekirju UFO-dest, WIP-dest ja soovprojektidest olen ma teinud juba aegade algusest peale... Pildile said mõned üksikud, mis ma lapitekkide kaustikust välja rookisin.

Sedasi mõtteid mõlgutades jõudsin tõdemuseni, et mu õmbluskalender, mis on kokku pandud erinevatest kohtadest inspiratsiooni saades, on täitsa õigel teel. Mu õmbluskalendri alguses on aasta eesmärgid erinevates kategooriates, mu aasta on jaotatud kvartaliteks ja igaks kvartaliks saan seada eraldi eesmärgid. Iga kvartal koosneb ju teadagi kolmest kuust ja iga kuu alguses ja lõpus on leheküljed selle analüüsimiseks.

Tindipliiatsid on juba valmis mu õmbluskalendri peal!
Kvartalite analüüsi osas võtsin aluseks Eduplaneerija, mille aastal 2015 olin endale soetanud. Millegipärast ma tol ajal seda siiski põhjalikumalt kasutama ei hakanud, kuigi mulle väga meeldis inspireerivaid ütlusi lugeda ning kvartalite ja kuude eesmärke püstitada. Ma väga loodan, et kui nüüd olen endale teoreetiliselt sobiva nädalaplaani disaininud, siis kasutan õmbluskalendrit ikkagi igapäevaselt.

Oh, kui õnnelik ma olin, kui seda reaalselt käes hoida sain!

Kvartali eesmärkide püstitamised ja mõõdud - sest ühel peamiselt endale rõivaid õmbleval õmblejannal võiks oma mõõtude muutumisest ikka aimu olla :)
 
Nädalavaatesse panin kõik päevad ühele leheküljele võrdsete vahedega, sest mulle üldse ei meeldi, kuidas tavaliselt laupäevale ja pühapäevale tunduvalt vähem ruumi jäetakse. Enamasti koduse emana on mul ka nendeks päevadeks palju plaane, mis pole sugugi vähemtähtsad tööpäevade omadest. Kõrvalolevale leheküljele sai aga heade harjumuste kujundamise tabel, sel nädalal vajalike tegevuste jaoks nimekiri, finantsi osa (kuhu plaanin kirja panna oma käsitöö kulutused-tulud) ja peale väikest tühja ruumi ka nädala võitude koht. Mulle üdjuhul ei meeldi kalendermärkmike kellaaja süsteem, seega minu päevade kohad on tühjad ja ma saan ise vastavalt tujule seda täita. Mulle meeldivad mitmed bullet journali põhimõtted ja ma tahtsin, et mu õmbluskalender oleks segu traditsioonilisest kalendrist ja bullet-stiilis päevikust.

Ilmselgelt joonistan oma kalendri täis ja esimesed plaanidki paika pandud.

Nädalavaade ja esimesed kulutused ka kirjas. Ma väga loodan, et järgmine nädal kulutusi ei tule vaid finantsi all on kirjas: säästan kattemasina ostmiseks :)
Lisaks sai mu õmbluskalendrisse leheküljed mu stiili jaoks, et see ikka silme ees püsiks ja mind õigel rajal hoiaks. Stiililehtede jaoks võtsin malli mitmelt erinevalt õmbluspäevikult - Colette Sewing Planner'ilt, Suzie Bullet Journalist, Maker's Workbook'ilt ja mujalt (mul oli planeerimise ajal lahti vist 30 Firefoxi lehte, mis kõik millegagi inspireerisid, kuid need siin olid põhilised).

Lemmikute lehed. Meeldetuletuseks ja uuteks katsetusteks.

Mulle meeldis koostada enda lemmikute lehte - algselt tahtsin kõik osa arvutis ära täita, kuid siis oleks nagu pool lõbu ära jäänud. Nüüd käsitsi lehte täites oli nii hea keskenduda, õiget tooni värvipliiatseid otsida ja mõelda, mis siis tegelikult minu stiil on. Õmbluskalendrit trükki saates tõdesin uuesti, kui hea see otsus sai - värviline trükk oleks maksma läinud üle kolme korra rohkem!

Trükkimise ja köitmise osas läheb minu suur tänu Akadeemia teel olevale Koopia Niini&Rauam firmale, kelle tore müüja aitas valida sobiva traatkammköite, pakkus välja lamineeritud kartongi mõlemaks kaaneks (et päevik oleks kaua vastupidav ja saaks muretult seda kaasas kanda) ja oli väga vastutulelik ning tore isegi siis, kui ma täpselt ei osanud oma tahtmisi välja öelda. Mu õmbluskalendri lõpphind oli ka väga mõistlik - 12.18€.

Osaliselt täidetud :)

Õmbluskalendrisse said lisaks veel inspiratsioonilehed, mis ootavad täitmist; mu unistuste stiili leht, nimekirjade lehed. Iga kuu eesmärkide seadmise juurde sai erinev tsitaat, mis peaks inspireerima, motiveerima või vähemalt naeratuse näole tooma.

Inspireerivate ütluste ümber saan jälle joonistada :)

Lisaks õmbluskalendrile on mul plaan oma lemmikud projektid üles kirjutada ja joonistada, kleepida ja liimida oma uude paksude lehtedega kaustikusse. Mul on mõned enda õmmeldud rõivad, milles end tõeliselt hästi tunnen ja just nende rõivaste lõikeinfo ja muu vajalik hakkab sinna kogunema. Praegu käin ja otsin oma infot blogist, aga on osa asju, mida siia ei kirjuta ja siis ununevad kuniks sama reha otsa uuesti astun. Igal juhul ma loodan, et sellest lemmikute kaustast saab mu suur lemmikkaust :)


Õmbluskalender ja lemmikute kaust. Pealmine hakkab igal pool kaasas käima, alumine asub aga elama õmblusnurka.

Sobiv esileht lemmikute kaustale. Edasi sisukord ja sisu :)

Selle postitusega kokkusobiv nõuanne - oma tegevuste paremaks planeerimiseks saab tasuta alla laadida inglisekeelseid lehti ja järgmistest kohtadest:

Egas midagi - nüüd tuleb hoogsalt päevikut pidama hakata, kõik vajalikud kirja pandud asjad ära teha ja blogis uusi projekte näitama asuda. Ma loodan, et mu õmbluspäeviku koostamise ja sisu postitus oli sinu jaoks inspireeriv ja leiad siit nippe ja tarkuseterasid enda jaoks!

Kirjutamiseni!

09 January 2018

Uus aasta, uus puhas algus

Täiesti süümepiinadeta alustan ja soovin kõikidele oma blogi lugejatele head uut aastat! Mul on kuusk veel toas ja võin soovida küll :)

Kui aasta esimese päeva järgi ennustatakse uut aastat ja need peaks tõeseks osutuma, siis minu aasta tuleb iiveldades, dieeti pidades (kaks banaani ja röstsaiaviil pluss ohtralt mineraalvett) ja kolmetunniseid lõunauinakuid tehes. Täpselt nii möödus mu esimene päev. Teine päev oli hoopis teine tera.

Kolmas päev tõi kaasa buldooser-meetodil koristamise. See sõnapaar on pärit Õmblusmamslilt ja see võtab ülihästi kokku täpselt selle, millega ma (rumala) peaga algust tegin - lükkasin kabineti põrandale kokku kõikide riiulite, kappide ja sahtlite sisu ning hakkasin siis asju tagasi õigetele kohtadele sorteerima. Terve päeva möllasin seal ja pea terve järgmise päeva ka!

Päris algus. Abikaasa küsis seda pilti nähes, et kas see on tõesti kabinet???

Kui ma paar aastat tagasi oma õmblusnurga kabinetti kolisin, polnud mul üldse aimugi, kuidas asju hästi ja loogiliselt paigutada, sest enne oli mul pea kaks korda rohkem ruumi. Lisaks muutus mu õmblemise suund natuke ja muud käsitööd on palju vähemaks jäänud. Nii olidki mul kummutis hästi kättesaadavas kohas suur sahtlitäis lõngu. Seda sahtlit avasin viimati vist aasta tagasi kui ma uurisin, kas sinna mõni teine asi ka mahuks. Niitide sahtlis võtsid vardad ja heegelnõelad ruumi ja masinaõli oli neid seal veidi õlitanud suures hirmus, et need rooste lähevad... Paelte sahtlist ma ei julgeks vist kirjutadagi - kingakarbitäie paelte harutamisele ja korralikult papitükkide ja pesulõksudele kerimisele kulus mul 3-4 tundi (lapse koolitööde kõrvalt). 

Olukord on juba paremuse poole liikunud, isegi vaba põrandapinda paistab!

Korrastatud niidisahtel, kuhu mahtusid ka nimesildid ja õmblusmasina tarvikud.

Korrastatud paelte sahtel, kuhu nüüd mahtusid ka lukud, mis enne kingakarbis kuskil kõige kõrgemal riiulil olid.

Korrastatud suurte niitide sahtel, lisaks on seal kandipaelad, kummid ja liimipaelad.

Varem õmmeldes ajas mind ikka nii pahaseks, et lukkude karbi kättesaamiseks pidin tooli otsa ronima, kummide karp oli alatihti kuskil kangakuhja all ja liimiriided ja -paelad olid täitsa kadunud pool ajast. Nii ma otsustasingi, et kõik, mida ma tihti vajan, läheb lihtsalt kättesaadavasse kohta. Seetõttu on nüüd kummid, lukud, liimiriided ja -paelad ilusti kummutis ja nendele ligipääsuks pean vaid triikimislauda nihutama. 

Ka Ottobred said uude kasti, kus nendel rohkem ruumi ja parem ligipääs. Lambi all karbis on kõiksugu nipet-näpet kraami, riiulil pea kõik mu käsitöö raamatud ja ajakirjad.

Triikimislaud ja triikraud olid ka alatihti ees. Kahjuks ruumipuuduse tõttu on need nüüd ka ees aga kummutit teistpidi seina äärde paigutades avastasin selle tagant uuesti pistikupesa. Ehk nüüd sain triikraua pikendusjuhtme palju lähemale ja seetõttu on palju mugavam neid liigutada! Pistikupesade avastamisel panin riiuli otsa ühe laualambi ka veel, sest mulle üldse ei meeldi hämaras tööd teha ja laevalgus kahjuks jääb triikimisel täpselt selja taha. Nüüd on valgem ja mõnusam.

Tööriistakarpi (üleval pildil punane) sorteerisin kõiksugu metalli, mis muidu oli ühes kingakarbis koos. Seal on kottide õmblemise jaoks vajalikud metallrõngad, iluneedid, trukid ja kõik muu pisike nodi, mida ma kokku olen varunud. Osa nendest polnud meeleski... Nüüd on! 

Vasakul üks alumistest riiulitest, paremal pildil ülemised. Libero kastis on nüüd lõngad :)

Kummutist välja tõstetud lõngad, vardad ja muu kraam läks aga karpidesse ja kapi kõige kõrgemale riiulile, kuhu ma ilma toolita kuidagi ei ulatu. Panin karpide külge sildid ka, et ära ei unustaks, mida seal kõike leidub. Kui kudumistuju või heegelnõela haaran, saan sealt vajaliku välja rookida ja ülejäänu tagasi laduda. Iseasi, millal see tuju tagasi tuleb.

Kangariiulitele läksid aga kõik mu rõivaste õmblemiseks mõeldud kangad. Voltisin neid ilusti täpselt metallkorvi mõõtudesse, et külgede pealt oleks värvivalik kohe näha. Ainult jääkide kast näeb kaootiline välja.

Kogu sorteerimine ja koristamine käis mul järgmistel põhimõtetel:
  1. Kas mul on plaanis seda asja/kangast kasutada? Kui jah - läks edasi järgmine küsimus, kui ei (juhtus harva...) panin kõrvale ära.
  2. Kas ma kasutan seda asja tihti või harva? Tihti kasutatavad asjad läksid kergelt ligipääsetavatesse kohtadesse, harva kasutatavad asjad sorteerisin karpidesse ja panin kapi kõrgemaile riiulile või üldse katusealusesse panipaika.
  3. Eraldi sorteerisin igasugu jõuluehete tegemiseks vajaliku, jõulukangad, rootsi põimingu kangad. Enamik riiulipinda võtavad silmkoelised trikotaažid või dressikangad, natuke on ka sitside, teksakanga ja muudele kootud kangastele mõeldud.
Niimoodi on väga hea! Kui olin viimasedki asjad paika saanud, istusin tükk aega oma toolil ja imetlesin kätetööd. Täielik rahulolu!

Kabinetis õmblusnurgaga lõpetades tõdesin, et tegelikult on see vaid pool kogu tööst. Nimelt on mul kohe seal seina taga maast laeni kapitäis lapitööks kangaid, muruniidukikasti täis igasugu tekstiile, suur-suur kastitäis taaskasutamist ootavaid rõivaid ja siis veel mõned õmblusmasinate karbitäied igasuguseid tekstiile.

Nüüdseks olen aga targem - buldooserit ma lapse toas tööle ei pannud! Haarasin hoopis sületäie kangaid kapist, mõõtsin ära optimaalseks paigutuseks riiulipinna ja arvestasin, et igale riiulile tuleb neli kangakuhja. Lõikasin välja õiges suuruses papitüki ning selle abil alustasin kangaste voltimist. 

Keskel sinised on õigesti volditud, all ja üleval kangad alles ootavad. Seda kappi pole ma mitu aastat koristanud...

Tänane nõuanne kõrva taha panekuks ongi - mõõtke ära oma riiulipind, arvutage välja kangakuhjade soovitav laius ja sügavus ning hakake papi abil kangaid õigesse suurusesse voltima! Hoiab ruumi kokku, hunnikud saavad pilkupüüdvad ja väga lihtne on siis leida soovitud kangast! 

Väiksemaid tükke saab niimoodi voltida, suuremad tasub kõigepealt õigesse pikkusesse voltida ja siis papi ümber õigesse laiusesse voltida.

Minu kapp on nüüdseks juba päris hea - kaks ülemist riiulit on juba kaetud kaheksa ühesuuruse kangahunnikuga, mis omakorda on värvide järgi sorteeritud. Ühte nendest voltisin ainult lastele mõeldud kangad, siis on neid hea lihtne leida. 

Siin veel töö alguses, kuid tundub, et korralikult voldituna mahub riiulisse palju rohkem kangaid kui varem!

Mulle tundub, et see aasta saab väga mõnusalt planeeritud, sorteeritud ja korras olema! Lisaks õmblusnurga organiseerimisele ja kangakapi korrastamisele olen hoogsalt koostanud oma õmbluspäevikut. Täna käisin just trükkimisvõimalusi uurimas. Kui olen oma õmbluspäeviku kätte saanud, jagan tegemislusti ja pilte teiegagi! 

Minu õdus, puhas, korras ja armas õmblusnurk.


Uute tegudeni!