08 October 2018

Kui iga millimeeter loeb - ITS Lindy Petal skirt

Mõnda aega tagasi avastasin väga ägedate pdf formaadis lõigete pakkuja Itch to Stitch. Nende lõigete tegijaks on Kennis Wong, kelle stiil mulle väga meeldib. Lõiked on naiseliku joonega, praktilised ja enamik lõikeid hõlmab endas seda teadmata faktorit, nii et ma tahaks kohe pea kõiki neid endale õmmelda.

Itch to Stitch tähendab eestikeeles sügelust õmmelda (ehk tahtmist, kihelust või iha õmblema hakata) ja täpselt niimoodi sügeledes olen ma veetnud vist tunde vaadates ITS-i Facebooki grupis tema lõigete järgi õmmeldud rõivaid, ITS-i kodulehel lõikeid ja fotosid. Lõpuks võtsin ette ja laadisin endale arvutisse ITS-i tasuta seeliku lõike Lindy petal skirt

Seeliku lõige on lihtne, ainult 13 A4 lehte tuleb kokku kleepida. Minu mäletamist mööda teisel lehel on kontrollruut 2.5 x 2.5 cm. Kodus välja printides tuleb printeri seaded määrata nii, et see kontrollruut tuleks täpselt 2.5 cm küljepikkusega. Mu arvuti ja printer on aga omavahel kokku leppinud mu juuste halliks ajamises ja seega ma printisin kontrollruuduga lehte lausa 5 korda välja. Alguses tuli kontrollruudu küljeks üüratud 3.4 cm. Lõpuks ma leppisin, et kontrollruut on 2.7 cm ja mõtlesin, et see sobib küll. 

Kontrollruuduga leht on enamasti esimene või teine.

Kahjuks ei viitsinud ma esimesel korral natuke matemaatikat teha. Nimelt! Kui kontrollruut on 2.5 cm ja tegelikkuses paberil 2.7 cm, siis arvutis 100 cm peale tuleb tegelikkuses välja hoopis 108 cm. Seda teadmata lõikasin kangast välja oma nö õige suuruse järgi tükid, õmblesin kokku ja tulemuseks - seelik, mis kukkus puusadelt lihtsalt maha. 

Mulle kangas hirmsasti meeldib. Kahju, et liiga suur ikkagi sai.

Eks ma siis tegin seda seelikut kitsamaks, kuid lõpptulemus on ikka liiga lai. Tõdesin seda siis, kui Vanalinnast rongi peale kiirustades seelik muudkui alla kippus vajuma. 

Kohtinguõhtule sõites oli korraks aega eputada :P

Lõige aga kangesti meeldis ja otsustasin uuele katsele minna. Muudkui mõõtsin oma vööümbermõõtu, puusaümbermõõtu ja samasid kohtasid lõikel ning lõikasin asja parajaks. Kangaks valisin musta värvi interlock trikotaaži ja imelihtsalt läks uus seelik kokku. 

Must interlock trikotaaž ja seekord värvliosa ka õigesti õmmeldud.

Tegelikkus on see, et ruut polnud ainult laiusest venitatud vaid pikkusest ka. Seega tulnuks umbes 3-4 cm pikkusest ka kokku asja voltida, et puusakumerus ilusti istuks. Oma musta seelikuga olen enam-vähem rahul, kuid üha enam tundub mulle, et lasen ka selle lõike koopiakeskuses välja printida - saab igas suunas õiges mõõdus lõike :) Teine miinus mu teise seeliku puhul on kanga jäikus. Kui hall kangas oli mõnusalt pehme ja langev, siis must interlock on küllaltki jäik ja seetõttu hoiab alt seelik natuke kehast eemale. Kolmandal korral peaks kindlasti pehmemat ja langevamat kangast kasutama.

Õnneks nüüd juba fotograaf teab, kuidas pildistada.

Sobib väga hästi sügisilmadel kandmiseks.

Ma nii loodan, et mul tekib sügisel rohkem aega õmblemiseks. Koopiakeskuses välja prinditud lõiked ootavad juba ja mu õmblusnurk on peale koristamist ja järjekorras ootavate projektide sorteerimist kohe nii ahvatlev! 

Kui tee peal on pika päeva lõpus nii palju ilu, tuleb korraks aeg maha võtta...