30 November 2018

Kas võib olla liiga palju lõikeid?

Ma sattusin ingliskeelseid blogisid sirvides ühe blogipostituse peale, kus kirjutati sellest, kuidas tänapäeval on tohutult palju erinevaid lõigete pakkujaid ja nii lihtsalt kättesaadavad pdf lõiked. Mõtlesin, et sama kehtib vist minu puhul ja otsustasin oma kogemusest kirjutada.

Minu lõikekogud aasta alguses - lambi kõrval karbis on Ottobred ja mõned nn ümbrikulõiked. Kummuti peal Babolati kast on enamasti Burdasid täis.

Kui ma õmblemisega alustasin umbes 7 aastat tagasi, olid põhiliselt Burdad ja Ottobred olid vist väga vähe levinud. See, et netist oleks saanud lõikeid välja printida (ka suuremalt kui A4 peale), polnud üldse levinud.

Nüüd, kui osalen mitmes erinevas FB õmblusgrupis (me enda Eesti omas, mitmes erinevas rahvusvahelises grupis), tuleb infot erinevate lõigete pakkujate kohta nii palju, et silme eest võtab kirjuks. Mul on tekkinud mõned lemmikud tegijad, kelle lõiked tihti kõnetavad ja tahaks need kohe töösse panna.

Nii ma siis vaatan Itch to Stitch grupis imelisi rõivaid, Jalie grupis enamasti ägedaid spordirõivaid ja Eleonore pull-up teksaseid ning erinevates lapitööde gruppides kauneid lapitekke. Mustal Reedel tegid paljud nii häid soodustusi, et ei saanud kohe "puhta nahaga" sellest välja tulla. Nii ma ostsin kaks Itch to Stitch lõiget, laadisin alla Colette omasid (Seamwork) ja pidasin plaani, mil ma jõuan need tegelikult läbi õmmelda. Täna tõin need printimisest. Nüüd kerin neid rullidesse ja panen kapinurgale kangahunnikute otsa ootele.

Kas kuskil ei müüda lõigete kõrval ka aega õmblemiseks?

Kui palju ma oma kokku kogutud lõigetest olen tegelikult ka valmis õmmelnud? Ehk nii 5-10% ma pakuks... Mõni värskelt soetatud lõige läheb kohe kasutusse, teine alles aasta-kahe pärast. On juhuseid, kus alguses väga meeldinud lõige pärast enam üldse ei meeldi.

Mõeldes aga erinevate lõigete pakkujate ja kogu infotulva peale, siis tekib küsimus, et mis edasi? Sama kehtib vist kangamüüjate puhul - kui neid hiiglama palju on ja hinda enam tõepoolest allapoole lasta ei saa ostjate meelitamiseks, siis kuidas edasi tegutseda ja püsima jääda? Millega tarbijat enda juurde meelitada, kuidas teda tagasi tulema panna?


27 November 2018

Itch to Stitch Uvita pluus

Mõnda aega tagasi avastasin Itch to Stitch imelised pdf formaadis lõiked ja õmblesin siis kohe Lindy Petal seeliku omale. Jagelesin siis oma arvuti ja A4 suuruses lõigete printimisega ning sain teada, et isegi 2mm suurem kontrollkast põhjustab hulganisti probleeme. Nii ma suundusin Koopia ja Niini koopiakeskusesse ning lasin hulgim lõikeid välja printida. Ei mingi probleemi! Nad printisid nii Itch to Stitchi, Seamworki, Collette ja Deer and Doe lõiked välja ja kõik olid täpselt õiges suuruses! Eriti tore, et nad keerasid need ilmatu suured paberid rulli ja lõigete maha võtmine sealt pealt on imelihtne! Ei mingeid murdejooni, mida sirgeks triikima või pressima peab. 

Peale seeliku õmblemist võtsin ette Uvita pluusi, mis samuti tasuta lõige. Plaanisin ägedat pitsikaunistusega pluusi, kuid suutsin pitsi triikrauaga ära kõrvetada. Ega ma siis sellele ei mõelnud, et kivikesi tuleb kuuma triikrauaga peale panna ja pits sellist kuumust ei kannata :D 

Nii ma siis seda lahtist pitsiosa sealt ära lõikasin ja üritasin päästa, mida annab.

Muus osas läks pluus lausa ludinal kokku. Pikendatud õlg, poolpikad varrukad otsa ja allääred puhtaks ning oligi kõik. Kaelusesse läks tumedam soonik kandiks ja võiski pluusi Mannile selga heita pildistamiseks. 

Pikendatud õlg Uvital

Täitsa asjalik igapäevane pluus. Kodus võib ju ka vahel sädeleda :)

Nüüd on plaanis mõni teine Itch to Stitch lõige ette võtta. Või hoopis Ottobre juurde tagasi pöörduda? Taaskasutust teha? Mul on liiga palju ideid peas!

26 November 2018

Kodused toimetused - raamaturiiuli uus õnnelik elu

Viimastel kuudel on mu õmblusmasin vaikinud. Kangahunnikud muudkui kuhjuvad ümber masina ja põrandale; laua alune on karpe ja kaste nii täis, et jalgugi ei mahu sinna panema. Mõtteid ja ideid on peas miljoneid, kuid ükski nendest pole tegudeks tehtud, sest ma olen hoopis raamatute ja raamaturiiulite kallal.

Nimelt on kaks raamaturiiulit ja hunnik raamatuid tee mu koju leidnud ja ootasid kannatlikult, mil ma need ilusaks teen, kokku panen ja raamatud riiulisse laon. Üks pruuni lakikihiga riiul oli seismisest natuke niiskes majas kergelt hallitama/mustaks tõmmanud ja mu idee oli sellele värskem välimus anda. Nii ma lippasingi riiul kaenlas Bauhofi, kust tulin ära pintsli, valgeks toonitud laki ja suure tegutsemiskirega. 


Riiul eelmises elupaigas

Küüritud nii harja kui nuustikuga, enam puhtamaks ei läinud.

Samal päeval sai riiul kaks kihti lakki peale. Ilus raamaturiiul rändas mu poja tuppa, kus nüüd on sellel kõik riiulid täis lasteraamatuid. Minu kiiksu kohaselt on raamatud riiulisse autorite perekonnanime järgi tähestikulises järjekorras seatud. 

Esimese lakikihi järel oli raamaturiiul ikka väga laiguline. Algaja värk :D

Osad raamatud on oma koha leidnud :)

Teate! Nii mõnus on käia seda raamaturiiulit nüüd piilumas! Selle ees seistes tekib tunne nagu raamatukogus juba. Lugemisrõõmu paljudeks päevadeks! Eriti rõõmu teeb mulle see, et raamatud ei kopita seal niisama, vaid et järelkasv käib neid hoogsalt lugemas ja uudistamas. 

Elutuppa sai ka raamaturiiul juurde (aitäh, Tiina!) ja nüüd hetkeks mahuvad ka suurtele mõeldud raamatud ära. Ma tean, et see kaua ei kesta ja otsin juba kohta uuele riiulile :D 

Siis, kui ma olen just koristanud :)

PS. Mu kodused tegemised ei piirdu ainult raamaturiiulite lakkimise ja kokku panemisega. Ma olen ühtlasi puhtaks küürinud täispuidust laua (uskumatu, milline "kultuurikiht" selle peal oli...), kokku pannud täispuidust narivoodi (uskumatu, kui lihtsalt see käis! Aitäh läheb siinkohal Kalian Puidutöödele!) ja lahti lammutanud öökapi, voodi ja näidanud rammu riiulite ümbertõstmisel jne. Nüüd lähen ravin end terveks, võtan taburettidelt värvi maha, õmblen jõulukaunistusi ja üritan enda õmblusnurka korda seada. Tööde mahtu teades saan ehk aasta lõpuks valmis.