30 December 2019

Jalie Rachel kleit

Mõnda aega tagasi tuli Jalie lõigete tegijatel välja üks väga lahe kleidi ja pluusi lõige nimega Rachel. Nägin selle järgi õmmeldud kleite ja pluuse nii Instagramis kui ka Facebook'is Jalie lõigete grupis ning omandasin lõike soodushinnaga. Üks hetk printisin selle kodus välja ja kleepisin lehed kokku. Polnud üldse nii hullu, kuigi lehti oli vist 50 ringis. Tänu Itch To Stitch'i lõigete testimisele olen nende A4 formaadis paberitel lõigete kokkukleepimise ja välja lõikamisega nii osavaks muutunud. 

Mõni päev enne jõulupidusid tabas mind jälle üllatus, et ükski kapis olev sel aastal või varem õmmeldud seelik või pluus ei kõnetanud ja nii ma siis sikutasin kangaste hulgast välja selle viskoosist ja polüestrist trikotaažkanga. Mõnusa mustriga kangas sai ostetud Cara Moda müügipäevalt ja seda tõenäoliselt nii 5-8€ eest. 



Sättisin muudkui kangast nii- ja naapidi, ma ei tahtnud, et kõige heledam lõik täpselt kõhu peale jääks. Samas ei tahtnud kangast ka liigselt raisata. Mõtlesin, et nüüd on heledaim koht rinnal ja lõikasin kleidi välja. Kleidi kokku õmblemine läks üllatavalt kiirelt. Tundub küll, et voldid siin ja paelad seal ning tegemine võtab omajagu aega, aga vot ei võtnud! Hops ja koos!

Peeglist vaadates tundub kleit ilus, komplimente sadas hulgim (oma abikaasalt loomulikult ;) ) ja natuke nagu traditsiooniliselt sai kuuse kõrval pilti ka tehtud. Pärast piltidelt avastasin, et esiteks on kleidi värv täitsa vale (see peaks olema täitsa kanarbik ja pohlad, mitte magusad maasikad) ja tuunisin arvutis neid fotosid vähe õigemaks. Teiseks aga nägin lõpuks ise ka, et kõik mu hoolikas heledamate kangaosade paigutamine on ilusti kõhul lõppenud. Seepärast tundub fotodel kõht eriti pontsu (ei olnud veel jõulutoite sinna mahutanud). 



Igal juhul mulle kleit väga meeldib, seda on nii mugav kanda. See sobib hästi nii kodusele jõulupeole selga panna kui ka pidulikumal üritusel kanda, teatrisse ja kohtinguõhtule, talvel, kevadel, sügisel ja ka jahedamal suvepäeval. Iga kord, kui ma selle kleidi peale mõtlen, sügelen kohe ka pluusi välja lõikama, aga hulk töid on vaja enne valmis õmmelda.

Eelmise postituse järgselt avastasin, et see aasta on eriti produktiivne blogiaasta olnud. 2014 ja enne seda sai palju rohkem kirjutatud, mõned viimased aastad olen blogi eriti nadilt täitnud. Loodame siis, et järgmine aasta olen jällegi rohkem pildis ja talletan oma õmblus- ja käsitööalased mälestused ilusti siia nii endale lugemiseks kui ka ehk teistele inspiratsiooniks.

Niimoodi pidulikult soovin nüüd teile ilusat aasta lõppu! Kohtumiseni uuel aastal - siis saab jälle vana üle vaadata ja uue plaanid paika panna.

27 December 2019

Õmmeldud jõulukingid lähedastele

Mul oli kindel plaan sel aastal igale lähedasele inimesele midagi isetehtut kingikotti pakkida. Plaanis olid rätikud, kangast poekotid ja padjapüürid, lisaks üks Itch to Stitchi peleriin. Plaani täitsin nii 85% ulatuses - välja jäid vaid padjapüürid.

Sügisel õmmeldud kilekottidele sarnased kangast kotid tundusid kõige sobilikumad kingikotti. Taskusse volditavad kotid on väga mugavad kasutada - pistad käekotti või autosse ja vajalikul hetkel võtad välja, voldid lahti ja kasutad. Aga pole suurt hunnikut kangast ees, sest kott on tasku sees ilusti kokku pakitud. Kui korraga suurem hunnik kotte õmmelda, siis ei võta need hiiglama kaua aega kah. Või noh, nii ma lootsin. 


Igal juhul sain 9 poekotti valmis ja poetasin neid igaühele kingipakki. Ma väga loodan, et need lähevad kasutusse ja järgmisel aastal jääb ehk rohkem kui 9 kilekotti ostmata. 





Detsembri keskpaigas tuli mul järsku pähe, et õmblesin jaanuaris juba ühe portsu köögirätikuid, mida plaanisin kingipakki lisada ja seetõttu kuskil varem ette ei näidanud. Kraamisin need peidupaigast välja ja olin õnnelik. Kohe tuli pähe ka mõte, et 2020. aastal võiks ju iga kuu ühe kingituse valmis õmmelda ja nii oleks detsembris jõulude eel ainult pakkimisrõõm. Kas see plaan päriselus ka teoks saab... Igal juhul need varem kokku õmmeldud rätikud on sellest ilusast siniseruudulisest kangast ja no nii väga oleks tahtnud need enda köögisahtlisse pista :) 




Millalgi oktoobris või novembris leidsin ma aga Uuskasutuskeskusest umbes 5 m kanti seda vist linast kangast, mis just rätikuteks mõeldud on. Oh, milline õnn! Pesin puhtaks, lõikasin kaheksaks rätikuks ja õmblesin igale rätikule otstesse pitsid. Milline mõnus ja praktiline kingitus!



Lõpetuseks tuli õnneks meelde, et üks kink leidis oma uue omaniku juba enne jõule. Nimelt Õmblusmamsel kurtis, et tema õmblemise töövahendid sõidavad me kokkusaamisele ikka kilekotis või lahtiselt suures kotis või kuidagi kolmandat moodi ja õige kott pätsati kodus kohe käest ära. Kus sa lapsega ikka kakled, pealegi veel sellisega, kes ema tehtud tööst lugu peab ja seda endale soovib! Mul aga oli just üks kahe luku ja viie sahtliga kott valmis saanud. See lausa hüüdis Krista nime! Nii see armas mööblikangast kott leidis oma tee temani ja ehk aitab neid kääre, niite, nõelu, joonlaudasid, kriite, markereid ja kõike muud reisides kontrolli all hoida ;) 




Nüüd sai vist kõik kingipakkidesse läinud kraam ette näidatud. Väga palju endale õmmeldud asju on aga täitsa ette näitamata ja nii mõndagi ei tohi veel mitmeid kuid näidata. Detsember oli ja on mu õmblemises täielik rekordkuu! Pidasin tabelit valmis saanud asjade ja kulutatud kangahulga kohta: siiani on valmis saanud 37 eset ja kulutatud on umbes-täpselt 30 meetrit kangast. Kas see viimane kuidagi ka kappides või kastides välja paistab? Kus sa sellega!

Ehk jõuan enne aasta lõppu veel korra blogisse. Kui ei, siis kõikidele muhedat vana aasta lõppu!

25 December 2019

Kingikotid Minerva südametega kangast

Suvel lõid mulle jõulud pähe. Minerva pakkus ilusat südametega kangast ja ma teadsin, et tahan sellest kinkekotid õmmelda. Nüüd, kui jõulud läbi, võin südamerahus need ka blogis ette näidata. Rohkem pilte ja juttu aga Minerva blogis (link!).

See kangas on imeilus!




Rahulikke jõulupühi!

08 December 2019

"Kile"kotid kangast

Kui üks asi viib teiseni ja teine kolmandani, võib juhtuda, et ühest nõu küsimisest saab lõpuks hunnik poekotte. Täpsemalt käis rada vist niimoodi: Terje küsis nõu kahe erineva õmblemise video kohta; meil oli plaanis naistega kokku saada ja õmmelda; keegi ei teadnud täpselt, mida õmmelda ikka võiks; mu aju pani 1 ja 1 kokku; tegin kiired õmblused ja õpetasin (kui nii võib üldse öelda) teisi ka; kokku sai hunnik poekotte nii mul kui teistel. Terjet muidugi kokkusaamisel polnud. Talle õpetasin pärast eraldi ;)

Väga tore, et juhendamise jaoks peab endale asja selgeks tegema, ja kui oma peast jääb väheks, tulevad teised paremate mõtetega lagedale. Sedasi sai selles videos (link) näidatud koti õmblemisest lihtne ja palju kiiremini valmiv koti õpetus ja lõige kokku. Me õmblesime kotid tavalise pesuõmblusega, sangade servad palistasime enne külgede kokku õmblemist ja põhjas volditud küljed saab viimase pesuõmblusega kinni. 

Koti osa tuleb 2 tk lõigata, taskut aga 1 tk. Sellisest kangast kotte on mul kaks tükki kasutuses, hiiglama mõnusad!

Kott on täiesti võrreldav kilekotiga - umbes samade mõõtmetega, samamoodi sisse volditud külgedega ja kõndides käes hoides maad ei puuduta. Koti sees on väike tasku. Kui kott õigesti kokku voltida, mahub see täpselt sellesse taskusse ja nii saad selle ilusti käekotti paigutada. Ei ole hunnik kangast laiali ja vajalikul hetkel on kott olemas. 

Võrdlus tavapärase Selveri kilekotiga.
Ma kasutasin nende kottide õmblemiseks nõukaaegset puuvillast sitsikangast, mis on piisavalt tugev aga samas piisavalt õhuke. Väga jäika või paksu materjali sellise suurusega taskusse kokku ei voldi ja tasku tuleks suurem õmmelda. Üks hele kott sai õmmeldud Humanast ostetud tugevamast kardinast ja selle jaoks tegin ka suurema tasku. 

5 kotti heategevuslikule laadale.

Need viis kotti läksid lapse kooli heategevuslikule jõululaadale loosi auhindade hulka. See on minu väike viis panustada Nõmme Loodusmaja loomadele raha kogumiseks. Ma oleks küll õnnelik, kui mulle mõni selline praktiline auhind tuleks. 

Lahti olev kott puuvillasest paksemast kardinakangast, teised nõukaaegne sits, millest nii mõnelgi ehk voodipesu oli ;)

Mine sa tea, võibolla potsatab mõni kott ka mu kallitele jõuludeks kingikotti. Kangast mul ju jätkub. 

Voltimise õpetus: 1. keera kott niipidi, et taskut saaks avada.
2. Voldi sangad alla.
3. Voldi koti üks külg keskele umbes tasku laiuselt (või natuke kitsamalt).
4. Voldi teine külg samamoodi.
5. Hakka alt otsast kotti kokku rullima/voltima.
6. Pista kokkuvolditud kott tasku sisse ja keera tasku klapp peale.
Pista kott oma käe-, õla- või seljakotti! ;)

Mõnusat kotitamist ja rahulikku teist adventi!

03 December 2019

Hunnikus särki-värki

Ma avastasin, et olen läinud lihtsama vastupanu teed ja palju õmblustöid jõuab ainult mu Instagrami kontole, kuid mitte blogisse. Selleks, et siiski vähe paremat ülevaadet enda õmblemistest omada, paiskan nüüd ühte postitusse kokku terve hunniku isetut õmblemist. Või siiski? Täiesti isekat õmblemist, sest 
  • lastel on parem tuju, sest emme õmmeldud särgid on ägedad
  • pesu peab harvem pesema, sest kapis on terve varu ägedaid särke, mis korraga õnneks selga ei mahu
  • mul on kangakapis rohkem ruumi (aga ainult natuke, sest olgem ausad - 98 ja 140 cm suuruses rõivad ei kuluta väga palju kangast)
  • mul on põhjust jälle ilusaid poistekaid kangaid vaadata (ja tõenäoliselt ka osta)...

Äge autodega kangas Koo ja loo poest noorema noormehe poolt valitud.

Igal juhul on nüüd ette vaja näidata hunnik särke. Enamus siiski poistele, suurus 98 cm, 140 cm või midagi sinna kanti. Üks särk ka abikaasale, sest väiksematele väga meeldib kui issi on nendega ühtemoodi riides. Isadepäev oli ka ju. Lisaks kaks paari retuuse pisemale tudumiseks. 

Tiigrid ja triibud kangad sain teise ringi poest - keegi oli rullidena kangast sinna viinud. Tänapäevast! Minu suureks õnneks ja kui endine omanik lugema juhtub, siis SUUR AITÄH!

See pehme kangas on jällegi Koo ja Loost. Tõeliselt mõnus!

Ma suure hooga lõikasin hunniku särke ühe ja sama lõike järgi välja. Õmblesin esimese valmis ja avastasin, et kitsas sindrinahk. Lõige siis. Noormees on täpselt paras. Mis siis muud üle jäi teha kui kangasiilud külgedele. Nüüd on särk ka paras.


Siit üks läks vennapojale. Üks särk on veel vaja õmmelda, siis on kogu poiste pundil ühtekad särgid.

Mis te arvate, kas sellest kõigest piisas noormeestele? Ei! Nad esitasid uued tellimused! Varsti ehk jõuan uuesti nendeni, nii umbes aasta pärast. 12 särki ja kahed retuusid on nüüd ette näidatud ja ma võin rahus Minerva jaoks uut postitust kirjutama hakata. Seekord täiesti isekast õmblemisest, sest seelikute rida kapis oli na nadi.

Ilusat jõuluootust ja ärge siis kinkide muretsemise pärast liialt muretsege! ;)