17 August 2020

Kaks krimpleenseelikut ja kardigan

Mõnikord algab õmblustöö lõikest. Leiad endale meeldiva ja otsid seejärel kas kodustest varudest või poest sobiva kanga. Nii oli ka siin postituses näidatava Paro kardiganiga. Teadsin, et tahan seda õmmelda, ostsin lõike ja seejärel valisin mitme kapis olnud kanga vahel. Teinekord aga leiad kanga, mida ei suuda käest panna ja vaevad pead, millist asja sellest küll õmmelda. Õnneks ma nende kahe krimpleenkanga puhul pikalt pead vaevama ei pidanud, sest Itch to Stitch Balboa seelikuid õmblesin selle suve alguses ja need olid täitsa värskelt meeles. 

Ilus õhtu oli Keila-Joal jalutamiseks

Krimpleenkangad jõudsid minuni ühe toreda proua käest, kes ehk ostis need kunagi endale õmblemiseks. Kahjuks kõiki kangaid ära õmmelda ei jõua, plaanid ja olud muutuvad ja nii need siiani ootasid oma tähesära. Nii ilusad mustrid ja mõnus kangas, kuid ainuke mure - ei lase kehal üldse hingata! Ma valisin Balboa lõike just seepärast, et see on A-lõikeline ja ainuke koht, mis tihedalt vastu keha, on värvel. 

Ühe volangiga Balboa seelik ja Paro kardigan
 

Lillat krimpleeni oli täpselt nii palju, et hea pusletamisega sain ühe volangiga A-lõikelise seeliku detailid sinna peale mahutatud. Ise konstrueeritud taskud lõikasin viimasest kahest jupist - oleks suuremaid tahtnud, aga siis tulnuks taskud juba mitmest tükist kokku õmmelda. Praegused aga täidavad oma eesmärki täiel rinnal - kõige tihedamini läheb sinna autovõti kuniks on vaja muude asjadega tegutseda. 

 

Sinist krimpleeni oli veidi rohkem ja ma lõikasin sellest välja oma esimese kahe volangiga seeliku. Krimpleen hoiab nii mõnusalt vormi ja mulle tohutult meeldib selle seeliku kuju minu seljas. Tahtsin sellele ka kindlasti taskuid, kuid kuna ülemine volang algab juba üsna kõrgelt, siis lilla seeliku taskuid siia peale panna ei saanud. Nii ma siis õmblesin kõige ülemisele detailile taskud, mille ülemine äär kinnitub värvli vahele, alumine äär läheb esimese volangi vahele ja keskmine äär lihtsalt sirgelt üles. 

Sinna taskusse mahub jällegi see, mis vaja - autovõti, taskurätt, pildistamise pult. Sinine krimpleenseelik sobib mu garderoobi imehästi, sest taban end viimasel ajal üha enam ja enam sinist õmblemas ja kandmas. 

 


Paro kardigani tegu sai alguse aga hoopis lõikest. Mul on mitu kangast, mis võiksid Parona hästi töötada, kuid seda imelist sinist kudumit oli nendest kõige rohkem. Arvatavasti on kanga koostiseks viskoos, polüester ja elastaan. Kanga ostsin Cara Moda müügipäevalt ja sellega oli omaette tore lugu. Nimelt ma olin juba kõik ostud ära teinud, kokku pakkinud ja jutustasin veel natuke samal ajal näppides enda kõrval stange peal olnud pükse. Nende kangas oli nii mõnus, et ei saanud kohe katsutamata jätta. Cara Moda omad nägid mu tegevust ja pakkusid kohe, et neil on seda kangast olemas. Nii ma tulingi lisaks eelnevatele ostudele ka selle sinise ja samasuguse halli kangaga koju. 

Paro kardigani saab kanda lahtiselt või kui ette näitaks nööp või haak õmmelda, saab kinniselt kanda. Mulle nii meeldivad selle kardigani voldid ja taljesse hoidev värvel. Oma kardigani lühendasin ülemiselt lühendamise ja pikendamise joonelt  2cm võrra, et talje minu jaoks õigesse kohta hoiaks. 

Järgmise Paro teeks paksemast trikotaažist ja lühendaks ka alumist osa umbes 2 cm võrra, saaks sügisese jakina seda kanda. Võibolla jätaks osa volte ka ära, et alumine osa nii avar ei tuleks. Igal juhul väga stiilne kardigan, mida õmmelda. 

Järgmiste õmblustöödeni!

No comments: